Kõige enam ehk viis tööd kaitsti inseneriteaduskonnas, üks EMERAs ja üks infotehnoloogia teaduskonnas.

7. novembril kaitsti TalTechis  kolm doktoritööd. 

TalTech Eesti Mereakadeemia doktorant Indrek Adleri doktoritöö "Läänemere söödava rannakarbi väärindamine" tutvustas rannakarbi kui kohaliku ressursi potentsiaali ning selle väärindamise võimalusi, ühtlasi pakkus autor uusi teadmisi ka kestlike sinimajanduse lahenduste arendamiseks. Uurimistöö tulemuste põhjal võib järeldada, et kogu organismi hõlmav ja jäätmevaba töötlus on Läänemere rannakarpide puhul tehniliselt teostatav, toiteväärtuslik ning skaleeritav. Autor tõdeb, et pakutud lähenemine toetab piirkondlikku ringbioökonoomiat ning loob võimaluse ühendada keskkonnateenused ja majanduslik tulu. Ühtlasi loob doktoritöö aluse uutele toidutoodetele, funktsionaalsetele koostisosadele ja ärimudelitele, mis väärtustavad seni alakasutatud kohalikku merebiomassi.

Samal päeval kaitses oma doktoritööd inseneriteaduskonna doktorant Gabriella Esposito. Oma töös "Koostööpõhise valitsemise ja innovatsiooniradade kujundamine linnaliste ja piirkondlike üleminekute kontekstis: piiriobjektid, ettevõtlusökosüsteemid ja rohujuuretasandi institutsionaliseerimine" uurib autor, kuidas saaks kujundada tõhusat koostööpõhist valitsemist ja innovatsiooniprotsesse nii, et need toetaksid linnade ja regioonide rohepööret. Tegemist on kolmel artiklil põhineva doktoritööga, mis kasutab mitmemeetodilist ja ristdistsiplinaarset lähenemist. Autor tõdeb, et uurimistulemused näitavad, et koostöövahendid ja ettevõtlusagentuursus võivad soodustada institutsionaalset kohanemisvõimet, samas kui väärtuskonfliktid rohujuuretasandil tõstavad esile kestvate läbirääkimiste vajaduse ja toetavate tugistruktuuride olulisuse. Kokkuvõtvalt tunnistab värske doktor, et need kolm uuringut aitavad kaasa integreeritud arusaamale sellest, kuidas valitsemine saab areneda paindliku, osaluspõhise ja väärtustundliku süsteemina. 

7. novembril kaitses doktoritööd ka infotehnoloogia teaduskonna nooremteadur Hossein Alimohammadi. Töö, mis kannab pealkirja "Dünaamiline modelleerimine ja optimeerimine kohalikult resonantsete metastruktuuride jaoks vibratsiooni summutamiseks ja energia kogumiseks", pakub uusi teadmisi metastruktuuride modelleerimise ja optimeerimise vallas, avades võimalusi uuenduslike vibratsioonisummutuse ja energiahõive tehnoloogiate loomiseks. 

13. novembril kaitses inseneriteaduskonna doktorant, arhitekti taustaga Kadri-Ann Kertsmik oma doktoritööd "Olemasoleva elamufondi dekarboniseerimine – väljakutsed ja võimalused külmas kliimas, kus on kõrge emissiooniga energiavõrk", mis pakub strateegiaid ja lahendusi aitamaks vähendada elamute süsinikuheidet eelkõige piirkondades, kus karmid kliimatingimused ja CO₂-mahukas energiatootmine tekitavad täiendavaid väljakutseid.  Kuna autoril on praktiline kogemus tööst korterelamute renoveerimisprojektidega, oli tema keskseks uurimisküsimuseks: kuidas on võimalik Eestis, kus enamik elamufondist on ehitatud enne aastat 2000, toetada kliimaneutraalsuse saavutamist aastaks 2050? Kokkuvõttes pakub doktoritöö nii metoodilisi kui strateegilisi teadmisi olemasolevate eluhoonete dekarboniseerimiseks, aga vastab ka esitatud küsimusele, et kuidas ikkagi saavutada seotud kliimaeesmärgid külma kliima ja süsinikuintensiivse energiasüsteemi tingimustes. 

20. novembril kaitses inseneriteaduskonna doktorant Jevgeni Fadejev oma uurimistööd teemal "Energiavaiade projekteerimine, dimensioneerimine ja modelleerimine", mis käsitleb pealkirjas toodud tegevustega seotud väljakutseid adresseerides valideeritud meetodite puudumist nende kasutamiseks kütte- ja jahutuslahendusena liginullenergiahoonetes. Nimelt täidavad energiavaiad nii kande- kui ka maasoojusvaheti funktsiooni, mis teeb neist hästi sobiva lahenduse just maasoojuspumpadega kasutamiseks. Töö eesmärk oli välja töötada ja valideerida  modelleerimismeetod hoajalise soojussalvestusega energiavaiade jõudluse hindamiseks, ühendades selle detailse kogu hoone simulatsioonimudeliga parameetrilise analüüsi läbiviimiseks.

27. novembril kaitses inseneriteaduskonna doktorant Sajeesh Vadakkedath Gopi oma doktoritööd "CdS/Sb₂Se₃ õhukesekilelise päikesepatarei arendus: CdS kihi tehnoloogia mõju absorberkihi omadustele ja seadise efektiivsusele", mis uuris, kuidas erinevad CdS-kihi valmistamistehnoloogiad mõjutavad uute õhukesekileliste päikesepatareide füüsikalisi ja elektrilisi omadusi ning tõhusust. Doktoritöö eesmärk on arendada CdS/Sb2Se3 päikesepatareisid VTD meetodil, alates tootmisprotsessi põhjalikust uurimisest, CdS töötlemisest ja tema mõjust CdS/Sb2Se3 piirpinnale, kuni tervikliku seadme valmistamise, optimeerimise ja defektide karakteriseerimiseni. Töö tugineb kolmele omavahel seotud teadusartiklile.

28. novembril kaitses inseneriteaduskonnas oma uurimistööd doktorant Maninder Choudhary Tema uurimus "Osalahenduste mõõtmisel põhinev mitmemeetodiline lähenemine tahke isolatsiooni vananemisele" keskendub isolatsioonimaterjalide vananemise mehhanismide analüüsimisele ja hindamisele mitme meetodi kombineerimisel, pakkudes väärtuslikku sisendit elektrisüsteemide töökindluse tõstmiseks. Samuti võrdleb autor põhjalikult viimase kolmekümne aasta jooksul arendatud isolatsiooni vananemise mudeleid, selgitades viimaste tugevusi ja puudusi. 

Oktoobris kaitstud doktoritöödega saab tutvuda siin.