Kaheksast tööst kaitsti neli infotehnoloogia teaduskonnas, kolm loodus- ning üks majandusteaduskonnas.

6. oktoobril kaitses infotehnoloogia teaduskonnas oma doktoritööd Anar Abdullayev. Teadupärast on elektrilise impedantsi mõõtmistest saanud kaasaegses maailmas võimas tööriist, mis võimaldab (mitteinvasiivselt) jälgida koe koostise, verevoolu ja kardiorespiratoorse dünaamikat. Samas on kommertslikud bioimpedantsi instrumendid kallid, patenteeritud ja kohandatud kitsalt määratletud kliinilisteks protseduurideks, mis tähendab ka teadlaste jaoks piiratud juurdepääsu riist- või püsivarale. Abdullayevi uurimistöö „Elektrilise bioimpedantsi mõõtmise lahenduste uurimine ja teostus“ keskenduski selle probleemi lahendamisele ehk avatud ja täielikult kohandatava bioimpedantsi platvormi rakendamise võimalustele.

22. oktoobril kaitses Gábor Visky infotehnoloogia teaduskonnast oma doktoritööd teemal „Merendustehnoloogia küberturvalisus: väljakutsed, kaalutlused ja lahendused“, keskendudes strateegiatele, mis aitaks tuvastada küberrünnakutele viitavaid võrguanomaaliaid ja toetaks küberrünnakute tõhusat tõrjumist käsitlevate otsuste tegemist.

23. oktoobril kaitses loodusteaduskonna doktorant Bashir Bashiri  tööd teemal „Jätkusuutlike dieetide kavandamine ja rakendamine mitme-eesmärgilise optimeerimise abil“, mis pälvis suurt tähelepanu ka meedias, mh Novaatoris. Nimelt pakub Bashiri oma uurimuses välja realistlikud lahendused, kuidas süüa teadlikumalt ja kestlikumalt, ilma et peaks harjumuspärasest menüüst loobuma.

24. oktoobril kaitses infotehnoloogia teaduskonnas omas doktoritööd Aleksei Fjodorov. Tema uurimistöö „Andurisulandusel põhinevate kaudsete positsioneerimismeetodite edasiarendused“ keskendus meetodi uurimisele, mis võimaldaks täielikult markeriteta positsioneerida tööstustooteid täpselt ja reaalajas.

27. oktoobril kaitses loodusteaduskonna doktorant Mahendra Kothottil Mohan uurimistööd teemal „Ligniini väärindamine klorometüleerimise teel kui mitmekülgne lähenemisviis jätkusuutlike materjalide loomisele“. Autor tõdeb, et ehkki ligniin on laialdaselt esinev kõrge süsinikusisaldusega aromaatne biopolümeer, millel on toorainena märkimisväärne potentsiaal nt kütuse tootmisel ja platvormkemikaalide sünteesimisel, on hoolimata sellest endiselt alakasutatud. Kuidas seda probleemi lahendada? Oma töös tutvustab Mohan uut ligniini modifitseerimise tehnikat, mis võimaldab klorometüleeritud ligniinist toota mitmesuguseid ligniinipõhiseid materjale.

29. oktoobril kaitsti kaks doktoritööd. 

Majandusteaduskonna doktorant Pavel Prokushenkov kaitses tööd teemal „Strateegia kujundamine tegevusliku praktikana organisatsioonilise identiteedi saavutamise kontekstis“, mis uurib strateegia ja organisatsioonilise identiteedi suhet, mõtestades neid kui organisatsioonide toimimisel sügavalt läbipõimunud, kuid samas eristuvaid nähtusi. 

Loodusteaduskonna doktorant Kristel Metsla kaitstud uurimistöö kandis pealkirja „Amüloid beeta peptiidide toksilisus ning α-lipoehappe mõju Alzheimeri tõve rakulistes ja äädikakärbse mudelites“. Viimastel aastatel on uurimistöödes leitud, et just metalliioonide regulatsiooni häired mängivad selle haiguse arengus olulist rolli. Käesolevas doktoritöös diferentseeriti inimese neuroblastoomi SH-SY5Y rakud koliinergilisteks, noradrenergilisteks ja dopamiinergilisteks fenotüüpideks ning võrreldi nende tundlikkust Aβ42 suhtes. Uuringu tulemustes selgub, et diferentseeritud kujul pakuvad SH-SY5Y rakud sobilikku mudelit erinevate Alzheimeri tõvega seotud aspektide uurimiseks ning on abiks uute ravimeetodite väljatöötamiseks.

31. oktoobril kaitses infotehnoloogia teaduskonna doktorant Rajesh Kalakoti oma uurimistööd „Selgitaval tehisintellektil baseeruvad ründetuvastussüsteemid“, mis  uurib tõhusate, tõlgendatavate, läbipaistvate ja privaatsust säilitavate masinõppepõhiste sissetungide avastamissüsteemide (IDS) arendamist nii tsentraliseeritud kui ka detsentraliseeritud (föderaalse õpe) keskkondades.

Septembris kaitstud doktoritöödega saab tutvuda siin.