TalTechi infotehnoloogia teaduskonna IT kolledži lektor ja programmijuht Meelis Antoi ütleb, et ülikoolis on küllaga võimekaid IT-süsteemide arenduse õppekava tudengeid, kes on kolmandale kursusele jõudes juba nii tublid, et suudavad ise analüüsida probleemi ja luua erinevaid rakendusi. Sellel on aga ka selge miinuspool: paljud neist võimekatest tudengitest jätavad ülikooli pooleli, kuna leiavad üsna kiirelt tulusa töö ja töötamine ettevõttes muudab ülikooli naasmise keeruliseks. Töötasu on hea, tööülesanded huvipakkuvad ning seetõttu on raske leida motivatsiooni lõputöö kirjutamiseks ja ülikooli lõpetamiseks.

„Nii on tarkvaraarenduses tudengite 3+1 ehk nominaalajaga lõpetamise protsent TalTechi madalaim, kõikudes umbes 27–36% vahel. Tegelikult on aga igal aastal lõpetajaid üle 60%, sest pärast kolme-nelja tööaastat soovitakse töökohta vahetada ja siis selgub, et ülikooli lõpudiplom on ikkagi vajalik. Paar aastat tagasi tööturg ka pisut muutus ja nii lihtsalt enam IT-alal tööle ei saanud – see on tõstnud ka huvi lõpetamise vastu,“ räägib Antoi.

Ka TalTechi seest oli kuulda, kuidas erinevate teaduskondade inimesed käisid oma uurimisprojektide ja lõputööde raames uurimas, kas IT-tudengitelt saaks abi. Lisaks oli juhtumeid, kus tudengite praktikumide raames kasutati neid lihtsalt ära tasuta tööjõuna ja samas ostsid ülikooli inimesed oma uurimistööde jaoks IT-teenust väljast sisse.

„Nii tekkiski mõte, et peaks looma programmi, kus IT-tudengid saaksid ülikoolis teha väärtusliku praktika, aidates sellega kaasa ka mõne teise projekti edule. Projektid ei pea olema üksnes seotud ülikooliga, vaid ideed, mida projekti raames arendada, võivad tulla nii era- kui ka avalikust sektorist. Nõnda saigi kirjutatud projekt ja tulemused on siiani olnud väga positiivsed,“ mainib programmijuht.

Paljudel teiste valdkondade õppeprogrammidel on samuti IT-tuge vaja. See teave jõuab IT-üliõpilasteni semestri keskel, kui neil on oma projektid juba olemas ja järgmist probleemi vahele võtta on võimatu. Sellega jääb mulje, et IT-teaduskond ei soovi teistega koostööd teha. Samal ajal otsivad lõpetajad endale lõputöö teemasid ja õppeainete raames lahendatavaid probleeme, millest on alati puudu. Probleemi teine pool on see, et ülikoolist väljaspool on samuti üliõpilastele jõukohaseid teemasid, kuid need ei jõua tihti meieni.

Reaalmaailma rakendused

Projektide ja tudengite juhtimise võttis Antoi kutsel enda kanda TalTechi infotehnoloogia teaduskonna IT kolledži külalislektor Dmitri Mironov, kes räägib, et alustati vaid paari projektiga. Esimene neist oli tehnikaülikoolisisene IT kolledži lõputööde infosüsteem, mille kaudu leiab nii lõputööteema kui ka juhendaja. Projekt on valmis, süsteem töötab ja sellega ollakse igati rahul. „Lisaks tulid mitmed tellimused ka väljastpoolt, eraettevõtetest. Nii tegime nendele päris mitu mobiilirakendust ja hetkel läheb kõikide töödega väga hästi,“ selgitab Mironov.

Eduka projektina võib välja tuua kolmest tudengist koosneva projektimeeskonna töö, mille tulemusena valmis hooldusmeherakendus ettevõttele Hekotek. Selle kaudu on võimalik tellida hooldust, äpis on kirjas spetsifikatsioonid, näha joonised ja kõik muu. Hooldajad saavad sinna jätta kommentaare ja märkeid selle kohta, mida tehti ning mida ei tehtud. Nii on ühes andmebaasis olemas kõikide seadmete kogu hooldusajalugu, mis on väärtuslik andmestik. Juhendaja sõnul said tudengid pärast projekti lõppu mitmeid tööpakkumisi.

Teine põnev projekt, mis on tervikuna tehnikaülikooli tudengite loodud, on Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli enesetriaaži rakendus, kus patsient saab teha oma olukorrast lähtuvalt erinevaid valikuid ja äpi algoritm annab konkreetseid soovitusi, kas peaks oma murega pöörduma näiteks EMO-sse, perearstile või helistama kohe kiirabisse.

„Veel tootsime autistlike lastega tegelevale lastekeskusele MTÜ Eriline Lapsepõlv rakenduse, mis võimaldab neil automatiseerida kõik tegevused, märkida lapse arengut, mänge ja õppetööd. Et oleks terviklik statistiline ülevaade, kuidas areng on kulgenud, mis on selleks tehtud ja nii edasi. MTÜ oli sellega väga rahul, sest enne oli palju paberi- ja käsitööd, nüüd aga on kõik ühes serveris, kõikjalt ligipääsetav,“ mainib Mironov.

Külalislektor lisab, et tudengid saavad neist projektidest äärmiselt väärtuslikku praktikat, reaalselt midagi ehitada ja toota – midagi, millel on reaalne väärtus ka pärismaailmas. Organisatsioonid ehk tellijad saavad aga tihti rakenduse, mille tellimiseks neil raha puudub.

Antoi toob näite ka sellest, kuidas IT-tudengid aitasid eelmisel kevadel kaitstud magistritöö rakendust arendada: verekeskusele loodi offline-lahendus selleks puhuks, et vajadusel saaks tööd jätkata n-ö internetikõrbes. Rakendus vormistatakse lõputööna ja IT kolledži tudeng kaitseb seda käesoleva aasta kevadel. Suures plaanis on kavas laiendada meditsiiniteemaliste rakenduste loomist koostöös teiste magistrantidega.

Väärtuslik praktika

Mõlemad lektorid leiavad ühiselt, et üliõpilased, kes on mainitud projektides osalenud või kelle töö projektides veel jätkub, on motiveeritud ja saanud väga hästi hakkama nii projektide juhtimise, planeerimise kui ka sisulise tööga. Ka nendes avalduv potentsiaal on erinev. Mõnel osalenud tudengil on selge ettevõtluspotentsiaal, teised on suurepärased tehnilised eksperdid, mõned jälle imelised analüütikud ja probleemisilmajad.

„Tudengitele meeldib neid projekte teha, kuna pärast mitut aastat n-ö mänguprojekte saavad nad teha midagi pärismaailmas, kus on vaja töö tegemiseks suhelda kliendiga, planeerida aega, võtta vastutus, leida lahendusi ja töö reaalselt ära teha. Lisaks saavad tudengid tööle ka reaalset ja väärtuslikku tagasisidet. Kui nad hiljem otsivad tööd, kus on alati vajalik eelnev töökogemus, on neil midagi ette näidata. Töövestlusel on mõned tudengid välja toonud, mida nad on valmis teinud, mida sellest õppinud ja mida oskavad tulevikus paremini. Tööandjale on see suure väärtusega,“ mainib Antoi.

Tutvu IT-süsteemide arenduse bakalaureuse õppekavaga lähemalt SIIN