Triin, Sa omandasid bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis matemaatilise statistika erialal. Kuidas jõudsid TalTechi majandusanalüüsi magistriõppesse? 

Bakalaureuseõppe lõpus töötasin analüütikuna makromajanduse valdkonnas ja kuna mul majandusalaseid teadmisi eriti ei olnud ja soovisin õpingutega jätkata, siis tundus igati loogiline valik just majandust õppima minna. Ühtlasi soovisin statistika kõrvale õppida konkreetsemat eriala. Seega otsisin magistriprogrammi, mis oleks rakenduslik ja mida oleks võimalik õppida töö kõrvalt ja nii ma leidsingi majandusanalüüsi magistriõppe. 

Kas majandusanalüüsi kava vastas Su ootustele? Mis oli õpingutes teisiti, kui eeldasid? 

Ma arvan, et üks suuremaid ootuseid oli, et õpe oleks rakenduslik ja õpetaks paremini mõistma majandusprotsesse. Ma arvan, et suures osas vastas programm ootustele, sest soovisin teiselt erialalt tulles juurde saada majandusalaseid teadmisi ja ma arvan, et selles osas oli õppekava päris mitmekesine nii mikro- kui makromajanduse vaates. Positiivne oli kindlasti see, et väga paljud õppejõud on väga põnevate kogemustega ja loenguid oli huvitav kuulata. Kui mõelda sellele, mis erines ootustest, siis ma arvan, et ma ei oodanud nii paljude erinevate statistiliste meetodite ja mudelite käsitlust ning mõnevõrra oleks oodanud rohkem rahandusalaseid kursuseid. 

Kus Sa hetkel töötad? Milliseid ülikoolist saadud teadmisi või oskusi Sa oma töös kõige rohkem kasutad? 

Töötan hetkel LHV Pangas ärianalüütikuna ja ma arvan, et eelkõige on ülikoolist saadud teadmised avardanud silmaringi ja pannud paremini mõistma finantsvaldkonda. Magistriprogrammi raames tehtud praktilised tööd on kindlasti parandanud andmeanalüüsi oskuseid ja arendanud kriitilist mõtlemist ning erialast keeleoskust. Lisaks kasutan igapäevatöös andmepäringutes SQL-keelt, mida on võimalik valikainena õppida. Samuti õppisin juurde R-i, mida olin ka varasemat õppinud, kuid programmi raames oli võimalik tarkvara kasutada just majanduse kontekstis. Seega arvan, et programmeerimisoskuse ja erinevate rakendustarkvarade kasutamise oskuse arendamine on olnud väga kasulik. 

Kaitsesid sel talvel oma magistritöö pensionireformist ja noorte finantskäitumisest. Palun räägi lühidalt oma magistritööst. Milliseid andmeid ja meetodeid kasutasid? Milliste tulemusteni Sa oma töös jõudsid? 

Pensioniks kogumine ja pensionisüsteemis toimunud muudatused on olnud viimastel aastatel Eestis üsna aktuaalne teema. Teise pensionireformi väljamaksete teemalised uudised ja sõnavõtud olid minu jaoks väga huvitavad ja sellest tekkis soov ka ise uurida, milline oli pensionireformi mõju inimeste finantskäitumisele. Möödunud aastal tekkis võimalus kasutada panga mikroandmeid ja otsustasin seda võimalust kasutada. Kasutasin oma magistritöös LHV Panga anonümiseeritud valimiandmeid, et hinnata teise pensionisamba reformi mõju noorte finantskäitumisele. Mõju hindamiseks kasutasin sobitatud mõjuanalüüsi, mis koosnes tõenäosusel põhineva skooriga sobitamisest (propensity score matching) ja regressioonanalüüsist, mille käigus hindasin muutuseid noorte finantsnäitajates peale pensionisamba väljamakseid. Töö tulemustest selgus, et reform mõjutas noorte finantskäitumist, kuid seda pigem lühiajaliselt. Pensioni väljamakseid kasutati rahaliste kohustuste vähendamiseks ning mõnevõrra kasvasid ka likviidsed säästud ja investeeringuid, kuid suur osa väljamaksetest suunati siiski tarbimisse. Seega olid noorte andmetel saadud tulemused üsna sarnased juba teadaolevaga – investeerimisaktiivsus oli võrreldes tarbimisega oluliselt madalam ning seega kasutasid vaid vähesed pensioni väljamakseid pensionivara kasvatamiseks. 

Lähtuvalt oma magistritöö tulemustest, mida Sa noortele soovitaksid? 

Alustuseks soovitaksin kõigil noortel tunda huvi oma tuleviku majandusliku toimetuleku vastu. Ka ise pensioni teemal tööd kirjutades tõdesin, et enne töö kirjutamist ei olnud ma päris kindel, milline on Eesti pensionisüsteem ja missugused on prognoosid tuleviku pensionitele ning kui palju tegelikult peab inimene ise oma tuleviku toimetulekusse panustama. Seetõttu on säästmine nii tulevikuks üldiselt, kui ka pikaajaliselt väga oluline teema ning on oluline mõista, et inimese enda vastutus pensioniea toimetulekus suureneb tulevikus oluliselt. 

Kui lähtuda enda töö tulemustest, siis teisest sambast lahkunud noortele, kes ei kasutanud varasid investeerimiseks, soovitaksin kindlasti vara kogumisega uuesti alustada. Minu töö tulemused viitasid sellele, et väljamakseid kasutati paljuski lihtsalt tarbimiseks, mis pikaajaliselt heaolu ei paranda, eriti kui ka edaspidi vara kogumisega ei jätkata. Kahtlemata ei pea pensionivara kogumiseks investeerima just pensionifondidesse, kuid minu arvates on see üks lihtsamaid võimalusi. Ühtlasi arvan, et täna on päris palju häid võimalusi kõigile rahatarkuse omandamiseks ja iseseisvaks investeerimiseks raamatute, blogide, podcastide ja tegelikult ka investeerimistoodete näol, mis võimaldavad ka vähese või puuduva kogemusega noortel investeerimisega alustada. Ühtlasi on positiivne, et alustada saab ka väga väikeste summadega. Noorte suureks eeliseks on kindlasti aeg, mis võimaldab võtta rohkem riske ning ühtlasi ka pikaajalisemalt vara koguda ning seetõttu julgustan noori end rohkem investeerimismaailmaga kurssi viima. 

Majandusanalüüsi õppekava kombineerib teoreetilised teadmised praktiliste analüütiliste oskustega. See on ainuke täiskoormusel tasuta õppimist võimaldav magistrikava Eestis, mis annab ühtaegu nii tugeva majandusteadusliku baasi kui andmeteaduse alased oskused. Õppekava vilistlased töötavad andme-, finants- ja ärianalüütikute, andmeteadlaste, modelleerijate ja ökonomistidena, ka konsultantide ja juhtidena.

Tutvu õppekavaga: taltech.ee/majandusanaluus