Siledad teed ja sujuv liikluskeskkond võivad tunduda iseenesestmõistetavana. Kui aga tee on näiteks auklik või ilmnevad muud puudused, siis ei jää see märkamata ja tekitab teinekord raevugi. Selge on see, et Eesti teed vajavad häid insenere ja tegelikult saab igaüks paremasse liikluskeskkonda panustada. Näiteks tulla õppima teedeehituse ja geodeesia eriala või panna noortele talentidele välja stipendium.
Motivatsioon on esmatähtis
Teedeehituse ja geodeesia eriala programmijuhi Mihkel Kase sõnul ei saa kurta alustavate tudengite puuduse üle, küll aga teeb muret suur väljalangevus. „Inseneeria erialad on eriti keerulised just esimestel aastatel, mil noored peavad läbima väga olulised baasõppeained,“ selgitas ta. Tema sõnul on üks tähtsatest motivatsiooniallikatest tudengile just stipendiumid.
Teedeehituse ja geodeesia eriala populariseerimiseks ja tudengite toetamiseks on Tallinna Tehnikaülikooli Arengufond koostöös ettevõtetega loonud eraldi stipendiumifondi, mis kannab silmapaistva Eesti teedeinseneri ja akadeemiku, tehnikaülikooli rektorina töötanud Peep Sürje nime. Fondi kaudu on praeguseks välja antud juba üle saja stipendiumi.
Kase sõnul on nad just üldõppeainete keerukuse tõttu otsustanud, et Peep Sürje nimelist stipendiumit saab pälvida õpingute esimesel kolmel aastal. „Leian, et see on aeg, mis nõuab enim pingutust. Nii mõnelgi tudengil võib tekkida motivatsioonipuudus, sest õpitakse esmapilgul erialast kaugemale jäävaid baasoskusi, näiteks keemiat ja lineaaralgebrat.“
Programmijuht toob välja, et stipendiumit saades võib rahalise tunnustuse kõrval isegi suurem mõju olla teadmisel, et „mind valiti“ ning „olen silma jäänud” sektori parimatele tööandjatele. „Olen arengufondi stipendiumiaktustel julgustanud toetajaid stipendiaatidega suhtlema. Mäletan enda tudengiaega ning seda, et kui ühe suure ettevõtte ehitusjuht mulle õlale patsutas ning ütles, et „hästi tehtud” – see oli ikka väga hea ja uhke tunne,“ rääkis ta. Kase sõnul aitab tunnustus hoida noorte motivatsiooni ning annab neile kindluse, et tõenäoliselt märgatakse neid ka tulevasel töövestlusel.
Mida annab fondi panustamine ettevõttele?
„Noorte inseneride põud Eestis ei ole ilmselt kellelegi uudiseks. Võimalus noori toetada ja innustada inseneriks õppimisel võiks olla iga valdkonna ettevõtte südameasjaks,“ leiab stipendiumifondi algusest peale toetanud KiirWarreni juhatuse liige Kimmo Liivak. „Läbi fondi panustamise oleme leidnud ka endale väga häid ja andekaid töötajaid, sest mis seal salata, tänane tudeng võib olla homme KiirWarrenis hinnatud kolleeg,“ sõnas ta.
Samuti peab Liivak oluliseks noortega silmast silma kohtumist, mida ta hindamiskomisjonis kaasa lüües on aktiivselt teha saanud. „Mulle on oluline aru saada nende mõttemaailmast. Soovime olla nende ihaldusväärne tööandja omas valdkonnas.“ Ta leiab, et noorte parem mõistmine annab võimaluse ettevõtet just selles suunas juhtida, et nad sooviksid KiirWarrenisse tööle tulla.
Liivak mäletab eredalt, kui fondist stipendiumi taotlenud kandidaadiga KiirWarreni kontoris töölepingu allkirjastas. „Nii jõudis tudeng erialasele tööle, kuhu on ta jäänud tänaseni,“ märkis Liivak.
Kuhu võiks erasektori ja ülikooli koostöö viia valdkonna tuleviku?
„Kui Eestis hetkel valdkonna rahastuse maht väheneb, siis on võimalik leida projekte ja väljakutseid piiri tagant. Selleks on vaja väga selget fookusvaldkonda, millesse nii ülikool kui ka erasektor oleksid motiveeritud panustama,“ leiab Liivak, et vaja on leida selge nišš.
Ta selgitas, et kuigi oleme riigina digiarengus olnud väga tugevad, on digitaalne innovatsioon jäänud pigem avalike teenuste juurde pidama. „Tee-ehitusse või liikluselektroonikasse ei ole seda sisuliselt jõudnudki. Meil on olemas väga palju inimesi, kes on just digitaalsete lahenduste leidmisel tugevad ja samuti on tugevaid tee-ehitajaid ja insenere.“ Liivak leiab, et need inimesed peaksid omavahel kokku saama ja koos valdkonna ekspertidega leidma need niššid maailmas, kuhu saaksime oma tooteid ja teenuseid luua.
Ta toob näitena isesõitvad autod, mis jõuavad juba õige pea massidesse. „Me ilmselt oleme juba rongist natuke maha jäänud, aga ei ole sugugi võimatu leida tee-ehitusest või liikluselektroonikast suundi, mida veel väga tugevalt ei ole arendama hakatud. V2X (vehicle-to-everything) tehnoloogia, kus sõiduk suhtleb ükskõik millise infrastruktuuri objekti või teise sõidukiga, laiem võidukäik on ainult aja küsimus.“ Liivaku sõnul on küsimus meile, kas soovime nendes võidukäikudes olla edukad või vaadata järjekordselt pealt, kuidas suure lisandväärtusega tarka tehnoloogiat maailmas ilma meieta arendatakse.
„Ainult ambitsioonikate ja tulevikku vaatavate noorte toel on võimalik selliste arengusuundade realiseerumine. Kogenud ja valdkonnas pikka aega tegutsenud inimeste ja ettevõtete kogemus aitab leida õige suuna, aga noorte ülesanne on leida lahendused ning need ellu viia,“ lisas Liivak.
Peep Sürje stipendiumifond annab välja kuni 20 stipendiumi aastas teedeehitus ja geodeesia eriala tudengitele. Iga eraisiku või ettevõtte toetus (sh püsitoetus) on olulise väärtusega. Seda eriti nüüd, kus riiklike tulemusstipendiumiga tudengite toetamine on lõpetatud. Iga toetus loeb!
Loe lisa Peep Sürje nimelisse stipendiumifondi kohta ja anna oma panus*
Tutvu teedeehituse ja geodeesia erialaga ning tule TalTechi õppima
*SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi kaudu tehtud annetused on maksusoodustusega.