Tallinna Tehnikaülikooli õppimise ja õpetamise hea tava tutvustamiseks toome esile 12 inspireerivat õppejõudu, kelle head õpetamist on üliõpilased kõrgelt hinnanud. Üks nendest on Virumaa kolledžist Veroonika Shirokova.

TalTechi Virumaa kolledži vanemlektor ning masinaehituse ja energiatehnoloogia protsesside juhtimise õppekava programmijuht Veroonika Shirokova on ülikoolis õpetanud juba ligi kaks aastakümmet. Ta on taustalt füüsik, kelle doktoritöö on seotud materjalitehnoloogiaga, ning oma igapäevatöös õpetab ta nii bakalaureuse- kui magistriõppe tudengeid alates tehnilisest füüsikast ja raalprojekteerimisest kuni elektrotehnika ja materjalide modelleerimiseni.
Õppimine kui elukestev protsess
Shirokova usub, et õppimine ei lõpe kunagi - see on pidev enesetäiendamine ja uute teadmiste otsimine. "Nagu arstid peavad olema kursis uute ravimeetoditega, peab ka õppejõud pidevalt end täiendama. Minu eesmärk on anda tudengitele edasi ka seda, mida õpikutes veel ei ole - uusi tehnoloogiaid ja teadustulemusi," ütleb ta. Tema jaoks on õppimine seega samaaegselt nii isiklik areng kui ka uute teadmiste ja meetodite viimine tudengiteni.
Õpetamise tuum seisneb Shirokova jaoks noorte inspireerimis inseneeriat väärtustama ja nägema, kuidas teooria seostub päriseluga. "Õpetamine ei ole ainult faktide edasiandmine. See peab tekitama tudengis huvi, miks see teadmine vajalik on ja kuidas seda päriselus kasutada," ütleb ta. Tema kursustel saavad tudengid teha projektitöid ja stende, mis seovad õpitut laborite, uurimisprojektide ja ettevõtlusega.
Õppejõud kolme sõnaga: pühendumus, teaduspõhisus ja koostöö
Õppejõuna iseloomustab Shirokova end kolme märksõnaga: pühendunud, sest tema jaoks on õpetamine rohkem kui töö - see on tudengi huvi äratamine ja toetamine; teaduspõhine, sest iga kursus peab põhinema värskeimal teadusel ja siduma õppimise uurimistööga; ning koostöö, sest õppimine on dialoog tudengi ja õppejõu vahel.
Shirokova ammutab inspiratsiooni tudengite säravatest silmadest. "See hetk, kui keeruline teooria muutub arusaadavaks ja tudeng oskab seda päriselt rakendada - see ongi kõige suurem rõõm," ütleb ta. Õppejõuna on teda sügavalt mõjutanud ka tema tädi, kes töötab samuti kolledžis õppejõuna. "Tema pühendumus ja sihikindlus olid mulle eeskujuks juba nooruses - sellest hetkest tahtsin ka ise õpetajaks saada," meenutab ta.
Üldpädevused - kriitiline mõtlemine, koostöö ja enesejuhtimine
Shirokova peab tudengite arengus kõige olulisemaks kriitilist mõtlemist - oskust kiiresti reageerida ja analüüsida olukordi. Samavõrd tähtis on koostöö, sealhulgas oskus võtta meeskonnas erinevaid rolle ja kanda vastutust. Lisaks rõhutab ta enesejuhtimist - võimet iseseisvalt õppida, ülesandeid planeerida ja tulemusi esitada.
Tema ainetes rakendatakse projekt- ja probleemõppe meetodeid, kus tudengid saavadki neid pädevusi praktikas harjutada. Näiteks on tudengid pidanud väikestes rühmades projekteerima detaile või lahendama ettevõtete antud ülesandeid. "Kui tudengid näevad, et lõpptulemus on päriselt vajalik, tekib ka motivatsioon ja arusaamine pädevuste olulisusest," ütleb ta.
TalTechi õpetamise heast tavast kõnetavad Shirokovat enim teaduspõhisus ja koostöö. Tema kursused on üles ehitatud nii, et teooria oleks seotud uurimisprojektide ja laboritöödega. Samuti peab ta oluliseks koostööd õppejõudude vahel - näiteks matemaatika- ja erialaõppejõudude koostööd, et tudeng saaks tuge seal, kus seda kõige rohkem vaja on.
Shirokova usub, et TalTechi tulevikuõpe peab olema konkurentsivõimeline, praktiline ja elulähedane. Tema sõnul peaks lõpetajal olema selge arusaam, kus ja kuidas oma oskusi rakendada. "Oluline on, et tudeng ei õpiks ainult eksamiks, vaid oskaks oma teadmisi ka tööelus kohe kasutada. Nii saab ta kindluse, et tema erialal on väärtus ja tulevik," ütleb ta.
Tutvu hea õppimise ja õpetamise kohta lähemalt: taltech.ee/õppimine