Vilistlane

2026. aastal täitub 30 aastat esimesest aunimetuse välja andmisest. Aasta Vilistlaseks valitakse isik, kelle tegevus on oluliselt edendanud Eesti ühiskonda hariduse, teaduse, tehnika, majanduse või kultuuri vallas või kellel on väljapaistvaid teeneid Tallinna Tehnikaülikooli ees.

Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaskogu nimel pälvis ülikooli 108. aastapäeva akadeemilisel aktusel aasta vilistlase tunnustuse majandusekspert ja endine Vilistlaskogu esimees Robert Kitt. Robert on andnud hindamatu panuse Eesti majanduse ja Tehnikaülikooli arenguks.

Robert on andnud väga olulise panuse Eesti majanduse hüvanguks. Ta osales pensionisüsteemi rajamises ja juurutamises, oli üks LHV asutajatest ning juhtis hiljem Swedbank investeerimisfonde, ettevõtete pangandust ja Swedbanki Eesti üksust. Alates 2021. aastast on Robert Kitt energiakontserni Utilitas kaugkütteettevõtete juhatuse esimees. Tema juhtimisel on ettevõte jätkanud mahukaid investeeringuid Eesti energiamajandusse, arendades kestlikku kaugkütte- ja jahutustaristut ning toetades Eesti energiajulgeolekut ja rohepööret.

Lisaks on Robert olnud aastaid seotud ka ülikooli teadus- ja õppetööga. Ta on töötanud Küberneetika Instituudis teadurina, majandusteaduskonnas õppejõu ja dotsendina, kuulunud ülikooli nõukogusse, olnud Vilistlaskogu eestseisuse ja Arengufondi nõukogu esimees ning alates 2026. aastast Inseneeria Sihtkapitali nõukogu liige. Tema tegevus on aidanud tugevdada vilistlaskonna sidet ülikooliga, toetada inseneeriaharidust ning kujundada Tallinna Tehnikaülikooli strateegilist arengut.

Robert on aktiivne ka ühiskondlikes ja strateegilistes rollides. Aastatel 2012-2016 kuulus ta Vabariigi Presidendi mõttekotta. 2017. aastal valis Nordic Business Forum ta kümne Põhja-Euroopa vastutustundlikuma liidri hulka ning ta oli Äripäeva konkursi „Eesti Parim Juht“ nominent. Robert kuulub ka Arenguseire Keskuse nõukotta, Eesti eelarve nõukogusse ja alates 2025. aastast on ta Riigikantselei juures loodud peaministri „Efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoja“ asejuht. Ta panustab aktiivselt Eesti spordielu edendamisse, kuuludes Eesti Triatloni Liidu juhatusse. Alates 2008. aastast on Robert Kitt stipendiumi „Benoit Mandelbroti jälgedes“ looja ja toetaja. See stipendium on aidanud väärtustada matemaatilist mõtlemist, süsteemset analüüsi ning tehnilise ja teadusliku maailmapildi arengut noorte seas.

Robert innustab praeguseid õpilasi, tudengeid ja vilistlasi töötama võimalikult tõhusalt, kasulikult ja tulevikku vaatavalt. “Loomulikult tuleb vaadata oma ninaotsast kaugemale. Kas keegi kuskil on juba midagi sellist teinud? Kas keegi oskab sellest probleemist mulle detaile rääkida? Äkki õnnestuks kellegagi koos midagi teha? Oluline on seada fookus kasulike asjade tegemisele - mitte ainult ei pea asjad olema töökindlad vaid neid tuleb kokku panna ka võimalikult ökonoomselt, et mitte öelda odavalt. Meie ülikooli tunnuslause mente et manu – mõistuse ja kätega, viitab ju kasulike asjade tegemisele. Teeme siis!” 

Loe lisa!

Aasta vilistlase aunimetus anti üle 17. septembril 2026 Tallinna Tehnikaülikooli 108. aastapäeva aktusel. Aasta vilistlane 2026 on majandusekspert Robert Kitt, kes jagas aunimetust vastu võttes oma kõnes mõtteid töö tegemise efektiivsuse olulisusest praegu ja tulevikus.

Austatud rektor, emeriitrektorid! Hea ülikoolipere!

Mina olen Tipi poiss. Minu vanemad lõpetasid 1979. aastal TPI-s TP eriala ja ausalt öeldes ma mäletan seda tipi ja grupi juttu niipalju kui ma ennast mäletan. Nende lõpupilt on tehtud siinsamas mändide juures 1979. aastal. Mina taastasin sama pildi 20 aastat hiljem ja veelgi - 1999, 2001 ja 2005. Sama ülikool, erinevad erialad, erinevad ajad. Aga ajad tõesti muutuvad. Paljud meist nautisid siinsamas hoovis suurepärast teatrietendust meie kooli ajaloost. Olin ka mina publikus ja sealt jäi rahvast kõlama: "Oh, need noorusajad. Need olid ju alles äsja!" Äsja toimus siinsamas aulas 1968. aasta põlevkivikonverents. Äsja 1977. aasta 30. septembril toimus aulas ka Eri Klasi eestvedamisel Arvo Pärdi Tabula Rasa esmaettekanne. Äsja...

Mina töötan Eesti juhtivas taastuvenergiakontsernis Utilitas. Tuletame meelde, et veel enne, kui valmis meie ülikooli kampus sai valmis siinsamas Mustamäe Katlamaja koos oma suure korstnaga. Mitte miski ei jutusta Mustamäe lugu paremini, kui selle katlamaja lugu. Katlamaja sai valmis ja varustas soojusega tervet Mustamäed - alguses masuudiga, hiljem maagaasiga. Mingi hetk, umbes paarkümmend aastat tagasi ilmub aga katlamaja kõrvale hakkepuidul töötav elektri- ja soojuse koostootmisjaam. Katlamaja jäi alles, aga tähtsus veidi vähenes. Järgmisel hetkel tuleb sinna elektrikatel. Soojussalvesti - suur tünn katusel. Tööstuslikud soojuspumbad. Kunagine katlamaja on alles, aga sellest on saanud tänapäevane energiakompleks. Katlamaja pikaajaline juht läks kevadel pensionile. „Uued ajad, uued seadmed ja las noored mehed teevad,“ lausus ta oma kõnes. Täna juhib Utilitase juhtimiskeskust 27-aastane tipikas Kiur. Tema hetke suurim projekt on reaalajas töötava ja tehisaru kasutava digikaksiku juurutamine, mis dünaamiliselt optimeerib soojusvõrgu parameetreid, et pidevalt oleks kasutusel kõige odavam kütus ja oleks minimeeritud soojuskaod - soojusvõrk toimib termodünaamiliselt optimaalselt. Me oleme kuuekümne aastaga jõudnud põlevkivi konverentsist elektribörsini, kus hind muutub iga viieteistkümne minuti tagant. 

Ajad muutuvad. Piirid on tõepoolest valla. Ma olen oma elus käinud kahes koolis: Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tallinna Reaalkoolis. Sellel aasta läks iga viies noor realist õppima raja taha. QS University rankingu järgi on Hollandis kolmteist ülikooli, mis on kõik parematel kohtadel kui meie ülikool. Tartul läheb grammivõrra paremini - Tartu edestab ühte Hollandi ülikooli. Vaatamata sellele suutis meie tudengivormeli tiim edestada kõiki hollandlasi ja tuli 800 tiimi hulgas maailmameistriks. Mis selle tõenäosus võiks olla?

Meie insenerid on ehitanud aastaid mõistuse ja kätega töökindlaid asju. Parafraseerides president Ilvest: „See tõi meid siia, aga kas viib ka edasi?“ Tehisaru arenedes oskavad ka masinad teha täpselt samu asju. Masinad oskavad lahendada neid ülesandeid, mis neile püstitatakse. Kuid ülikool õpetab ju hoopis midagi muud - ta õpetab ülesandeid püstitama ja annab mõttejuhendi nende lahendamiseks. 

Meie ülikool elab ja areneb, kui me suudame oma inseneridele õpetada tegema asju mitte ainult töökindlalt, vaid ka kasulikult. Energiaturud, hea näide, on juba ühte võrrandisse liitnud eurod ja elektronid. Mustamäe energiakompleksis, endise katlamaja ruumides, otsitakse tehisintellekti abil võimalusi, kuidas juhtida tootmist nutikamalt, kuidas maksimeerida tootmist siis, kui elekter on odav, kuidas panna ta salvestisse, kuidas ta sealt välja võtta ja kuidas tipud maha lihvida. Seda tehakse eesmärgiga, et sellest oleks süsteemile ja tarbijatele kõige rohkem kasu. 

Olen ka varem öelnud, ja kordan, et  minu arvates Eesti tark tööstus ei peitu doktorikraadiga masinaoperaatorites. Targaks saab Eesti tööstus ja majandus siis, kui meie insenerid ja ärijuhid loovad üheskoos tehased, mis kell 3.45 elektribörsi signaali peale automaatselt käima lähevad. Eks me kuuekümne aasta pärast näeme, missugused nutikad teod, autod või lennukid tänasest päevast näitemängu pannakse. 

Tagasi tänasesse päeva. Seisan siin väga alandlikult ja tänulikult selle tunnustuse eest. Saada tunnustatud oma ülikooli, alma materi, aasta vilistlase aunimetusega on suurim au, mis mulle on osaks langenud. Soovin tänada oma perekonda ja ülikooli! Suur tänu! 

Elagu Tehnikaülikool! Mente et manu!
 

Robert Kitt (17. september 2026, Tallinna Tehnikaülikooli 108. aastapäeva aktus)

Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaskogu andis 107. aastapäeva akadeemilisel aktusel Aasta Vilistlase tunnustuse Euroinseneri (EurIng) kutsega pärjatud energeetik Arvi Hamburgile. Arvi on üks Eesti silmapaistvamaid energeetikuid ning pikaaegne energeetika ja inseneeria eestvedaja.

Arvi on andnud hindamatu panuse Tallinna Tehnikaülikooli energeetika ja inseneeria valdkonna arendamisse. Ta on töötanud TalTechi energiateaduskonna professorina, olnud teaduskonna dekaan ning panustanud aktiivselt õppekavade ja teadustöö arendamisse. Lisaks on ta kuratooriumi liikmena aidanud kaasa arengustrateegia kujundamisele, juhtinud hulgaliselt magistri- ja doktoritöid ning seisnud uue inseneripõlvkonna kujundamise eest, panustades insenerikutse arendamisse kutselise inseneri teadmiste, oskuste ja vastutuse terviksüsteemi. Lisaks Tallinna Tehnikaülikooli arengusse panustamisele on Arvi aidanud kaasa laialdasemale energeetikavaldkonna arendamisele ja juhtimisele. 

Praeguseid õpilasi, tudengeid ja vilistlasi innustab Arvi õppima ja arenema olenemata vanusest ja õppetasemest. “Põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele soovin teadmiste omandamiseks uudishimu, infotulvas orienteerumist ja palju küsimusi. Koguge võimalikult palju teadmisi tulevastest ameti- ja erialadest, laiendage silmaringi, et edasistes valikutes oleks minimaalselt eksimusi. Valmistuge elus toimetulekuks. Üliõpilasaastad on elu põnevaim aeg, seda ei tohi raisku lasta- valige prioriteedid, keskenduge, olge hooliv ja elage täiel rinnal. Säilitage uudishimu avastades üha uusi teadmisi, avardage enda arengukeskkonda. Teadmisi peate ise omandama, ülikool on selleks loonud eeldused- saage haritlasteks. Vilistlased on ülikooli peegel. Omandatud teadmistest ja oskustest kujunenud kogemuste rakendus näitab meie küpsust. Päris küpseks ei saa me kunagi, me õpime kogu elu. Austame ülikooli traditsioone, panustame õpeprotsessi, innustame noori, arendame tehnikakultuuri. Inseneride järelkasv on meie esmane ülesanne, inseneeria on riigi julgeoleku ja kultuuri kestlikkuse tagaja.” 

Loe lisa!

Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaskogu andis 106. aastapäeva akadeemilisel aktusel Aasta Vilistlase tunnustuse akadeemik Jüri Engelbrechtile. Ta on üks Eesti silmapaistvamaid ja mitmekülgsemaid teadlasi ning teinud endale nime ka maailma teaduse mastaabis.

Tallinna Tehnikaülikooli vilistlane Jüri Engelbrecht on üks Eesti silmapaistvamaid ja mitmekülgsemaid teadlasi. Tema panus võimeka juhi, andeka teadlase ning suurepärase õpetajana on olnud nii Eesti teadusesse tervikuna kui Tehnikaülikooli tehnikateaduste potentsiaali kasvatamisel muljet avaldav. 

Teekond Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna lõpetajast läbi tehnikateaduste kandidaadi ning füüsika-matemaatika valdkonna teaduste doktori akadeemikuks ning Eesti Teaduste akadeemia presidendiks on olnud täis õppimist ja õpetamist, uurimist ja leiutamist, otsimist ning avastamist. Kogu selle aja on Jüri kirjutanud ning avaldanud monograafiaid, õpikuid ning lugematul hulgal kaalukaid teadusartikleid.  

Praeguseid tudengeid, töötajaid ja teisi ülikooli liikmeid soovib Jüri innustada mõtlema probleemidele, mida inimesed praegu veel formuleeridagi ei oska. “Tahaksin meelde tuletada Euroopa teadusülikoolide ühenduse arusaama: tänased lõpetanud peavad omandatud teadmiste ja oskuste kõrval olema valmis tegutsema ka 20–40 aasta pärast ja lahendama probleeme, mille olemasolust ei ole meil praegu mingit aimu. Selleks on vaja arendada mõtlemisvõimet ning see protsess on kahepoolne, vajades nii õpetajaid kui ka õpilasi. Palju jõudu kõigile!”

Loe lisa!