Tallinna Tehnikaülikool tunnustab kord aastas oma vilistlasi aasta vilistlase tiitliga. See traditsioon sai alguse 1996. aastal. Aunimetuse saab vilistlane, kelle tegevus on oluliselt edendanud Eesti ühiskonda hariduse, teaduse, tehnika, majanduse või kultuuri valdkonnas või kellel on väljapaistvaid teeneid Tallinna Tehnikaülikooli ees.

Tallinna Tehnikaülikooli vilistlane Jüri Engelbrecht on üks Eesti silmapaistvamaid ja mitmekülgsemaid teadlasi. Tema panus võimeka juhi, andeka teadlase ning suurepärase õpetajana on olnud nii Eesti teadusesse tervikuna kui Tehnikaülikooli tehnikateaduste potentsiaali kasvatamisel muljet avaldav.

Jüri lõpetas Tallinna Tehnikaülikooli ehitusinseneeria eriala 1962. aastal. “Minu valik tulla õppima Tallinna Tehnikaülikooli (tollase nimega Tallinna Polütehnilisse Instituuti) oli seotud huviga reaalainete vastu. Olen selle valikuga väga rahul, sest mul vedas väga õpetajatega. Arnold Humal, Heinrich Laul, Valdek Kulbach, Raimund Räämet ja paljud teised olid suurepärased pedagoogid, kes teadmiste kõrval pidasid au sees ka inimlikke väärtusi ja laia silmaringi,” meenutab Jüri.

Teekond Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna lõpetajast läbi tehnikateaduste kandidaadi ning füüsika-matemaatika valdkonna teaduste doktori akadeemikuks ning Eesti Teaduste akadeemia presidendiks on olnud täis õppimist ja õpetamist, uurimist ja leiutamist, otsimist ning avastamist. Kogu selle aja on Jüri kirjutanud ning avaldanud monograafiaid, õpikuid ning lugematul hulgal kaalukaid teadusartikleid.  

Jüri teadustegevuse võib lühidalt ja selgelt kokku võtta tema pikaaegse kolleegi, professor Andrus Salupere lausega: „Muu hulgas võiks märkida mittelineaarse lainelevi evolutsioonivõrrandite tuletamist, mittesümmeetriliste üksiklainete analüüsi, pöördülesannete lahendamine kui ka numbrilised meetodid. Mittelineaarse lainelevi probleemide uurimine komplekssüsteemide raames haaras nii sisemuutujate teooriat kui ka mikrostruktuuri.“ Ise võtab akadeemik oma teadustegevuse kokku järgnevalt: “Mu teadustöö on hõlmanud mittelineaarset dünaamikat ja matemaatilist füüsikat, kuid selle kõrval olen olnud seotud ka teaduspoliitikaga nii Eestis kui ka rahvusvahelises ulatuses.”

Jüri on töötanud Tehnikaülikoolis alates assistendist kuni professorini, olnud Küberneetika Instituudi vanemteadur, juhtivteadur, osakonna juhataja ning teadusdirektor. Jüri sõnul on tema eesmärgiks Küberneetika Instituudis olnud hoida asutaja Nikolai Alumäe loodud väärtuseid.  

Jüri panust Eesti mehaanikateaduse arengusse kajastab tema enda teaduslike tulemuste kõrval aktiivne organiseerimistöö. 1994. aastal Eesti mehaanikapäevadel kerkinud idee mehaanikauuringute koordineerimisest realiseerus Jüri eestvedamisel Eesti mehaanikaprogrammideks aastatel 1995–1997 ja 1998–2002. Juba 1999. aastal moodustati Jüri initsiatiivil Küberneetika Instituudi juures mittelineaarsete protsesside analüüsi keskus CENS lõimimaks ühte virtuaalsesse keskusesse keerukaid mittelineaarseid protsesse uuriv teaduspotentsiaal Eestis. CENS kujunes Eesti teaduse tippkeskuste programmide 2002–2007 ja 2011–2015 edukaks koostisosaks ja oma valdkonnas tunnustatud teaduskeskuseks kogu maailmas.

Ta on valitud paljude organisatsioonide, ühingute, akadeemiate välis- või auliikmeks, on olnud ja on mitmete nõukogude, komisjonide toimetuskolleegiumite liige ja/või esimees ning saanud terve rea erinevate riikide teenetemärke, preemiaid ja muid autasusid.

Kõigele lisaks on Jüri spordi ning muusikasõber ja alati abivalmis ning heatahtlik inimene, kelles on alati pulbitsenud elav huvi teaduse ajaloo ja arengu vastu, sügav huvi teadmiste kogumisel kultuuri kõigi komponentide kohta, olgu selleks kas arhitektuur või muusika või lihtsalt meid ümbritsev kaunis loodus. Ja kõike seda on ta läbi aegade ikka ja jälle hea meelega ning entusiastlikult jaganud teistega.

Jüri Engelbrecht on ilma ühegi kahtluseta üks Tehnikaülikooli vilistlaskonna tublimaid poegasid, Eesti ja maailma teaduse suurmees ning oma järjepidevuse, laiahaardelisuse, visaduse ja avatusega eeskujuks paljudele noortele teadusejüngritele.

Praeguseid tudengeid, töötajaid ja teisi ülikooli liikmeid soovib Jüri innustada mõtlema probleemidele, mida inimesed praegu veel formuleeridagi ei oska. “Tahaksin meelde tuletada Euroopa teadusülikoolide ühenduse arusaama: tänased lõpetanud peavad omandatud teadmiste ja oskuste kõrval olema valmis tegutsema ka 20–40 aasta pärast ja lahendama probleeme, mille olemasolust ei ole meil praegu mingit aimu. Selleks on vaja arendada mõtlemisvõimet ning see protsess on kahepoolne, vajades nii õpetajaid kui ka õpilasi. Palju jõudu kõigile!”

Jüri Engelbrecht on saanud veel hulga teisi tunnustusi, millede kõrvale Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaskogu ja Tehnikaülikooli tunnustus on väikeseks, kuid tähendusrikkaks täienduseks:  

• 1987 Accademia Peloritana dei Pericolanti (Itaalia) liige
• 1992 Eesti Vabariigi teaduspreemia
• 1993 A. von Humboldti teaduspreemia
• 1995 Soome Valge Roosi aumärk
• 1996 Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia liige
• 1996 New Yorgi Teaduste Akadeemia liige
• 1996 Läti Teaduste Akadeemia välisliige
• 1998 Ungari Teaduste Akadeemia auliige
• 1998 Göteborgi Kuningliku Teadus- ja Kunstiühingu välisliige
• 1999 Eesti Teaduste Akadeemia medal
• 1999 TTÜ medal Mente et manu
• 1999 Eesti Vabariigi Riigivapi IV klassi teenetemärk
• 1999 Budapesti Tehnikaülikooli audoktor (Dr.hc)
• 2000 Balti akadeemiate medal
• 2000 Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis auliige
• 2002 Soome Lõvi Rüütelkonna suurrist
• 2003 Prantsusmaa Akadeemiliste Palmide Ordeni rüütlimärk
• 2003 Eesti Looduseuurijate Seltsi auliige
• 2004 Haridus- ja Teadusministeeriumi teenetemärk nr 1
• 2004 Academia Europaea liige
• 2005 Poola Vabariigi Teeneteordeni Rüütlirist
• 2005 Eesti Teaduste Akadeemia Nikolai Alumäe nimeline medal
• 2005 Bulgaaria Teaduste Akadeemia Marin Drinovi medal
• 2007 Riigivapi III klassi teenetemärk
• 2008 Eesti Vabariigi teaduspreemia
• 2010 World Academy of Art and Science (WAAS) liige
• 2010 Lissaboni Teaduste Akadeemia välisliige
• 2015 Eesti Vabariigi teaduspreemia (elutööpreemia)
• 2020 Eesti teaduse populariseerimse elutööpreemia