Vilistlane

Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaskogu andis 107. aastapäeva akadeemilisel aktusel Aasta Vilistlase tunnustuse Euroinseneri (EurIng) kutsega pärjatud energeetik Arvi Hamburgile. Arvi on üks Eesti silmapaistvamaid energeetikuid ning pikaaegneenergeetika ja inseeria eestvedaja.

Arvi on andnud hindamatu panuse Tallinna Tehnikaülikooli energeetika ja inseneeria valdkonna arendamisse. Ta on töötanud TalTechi energiateaduskonna professorina, olnud teaduskonna dekaan ning panustanud aktiivselt õppekavade ja teadustöö arendamisse. Lisaks on ta kuratooriumi liikmena aidanud kaasa arengustrateegia kujundamisele, juhtinud hulgaliselt magistri- ja doktoritöid ning seisnud uue inseneripõlvkonna kujundamise eest, panustades insenerikutse arendamisse kutselise inseneri teadmiste, oskuste ja vastutuse terviksüsteemi. Lisaks Tallinna Tehnikaülikooli arengusse panustamisele on Arvi aidanud kaasa laialdasemale energeetikavaldkonna arendamisele ja juhtimisele. 

Praeguseid õpilasi, tudengeid ja vilistlasi innustab Arvi õppima ja arenema olenemata vanusest ja õppetasemest. “Põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele soovin teadmiste omandamiseks uudishimu, infotulvas orienteerumist ja palju küsimusi. Koguge võimalikult palju teadmisi tulevastest ameti- ja erialadest, laiendage silmaringi, et edasistes valikutes oleks minimaalselt eksimusi. Valmistuge elus toimetulekuks. Üliõpilasaastad on elu põnevaim aeg, seda ei tohi raisku lasta- valige prioriteedid, keskenduge, olge hooliv ja elage täiel rinnal. Säilitage uudishimu avastades üha uusi teadmisi, avardage enda arengukeskkonda. Teadmisi peate ise omandama, ülikool on selleks loonud eeldused- saage haritlasteks. Vilistlased on ülikooli peegel. Omandatud teadmistest ja oskustest kujunenud kogemuste rakendus näitab meie küpsust. Päris küpseks ei saa me kunagi, me õpime kogu elu. Austame ülikooli traditsioone, panustame õpeprotsessi, innustame noori, arendame tehnikakultuuri. Inseneride järelkasv on meie esmane ülesanne, inseneeria on riigi julgeoleku ja kultuuri kestlikkuse tagaja.” 

Loe lisa!

Aasta Vilistlase aunimetus anti üle 17. septembril 2025 Tallinna Tehnikaülikooli 107. aastapäeva aktusel. Aasta Vilistlane 2025 on energeetik Arvi Hamburgile, kes jagas aunimetust vastu võttes oma kõnes mõtteid inseneeria ja insenerihariduse tulevikust.

Austatud rektor, emeriitrektor!

Õnnitlused Tallinna Tehnikaülikooli 107. sünnipäeva puhul! Õnnitlused ka nendele, kes täna said tunnustuse - kas doktoridiplomi või muu tunnustuse. Jah, 107 aastat tehnikaülikooli on päris soliidne vanus. Tehnikaülikool on väga toimekas ja ausalt öeldes on mul veidi hõre tunne siin seista, kuulates veel kui Robert Kitt (Vilistlaskogu eestseisuse esimees) rääkis Aasta Vilistlase statuudi punktidest. Iga tunnustus toob kaasa sunni ka ennast analüüsida ja mõelda kriitiliselt – olen seda teinud ja püüan edaspidi ka teha.  

Majandustööstus ja inseneeria on viimasel ajal ühiskonnas leidnud päris head vastukaja. Olgu selleks siis Inseneriakadeemia käivitamine, presidendi noore inseneri preemia või Eesti Vabariigi presidendi poolt välja öeldud väga tõsised ja sügavmõttelised sõnad Roosiaias 20. augustil 2025. President sõnas: “Eesti vabaduse lugu on haridusest ja kultuurist võrsunud, haridusele ja kultuurile toetuv edulugu”. See paneb meile väga laiapõhjalise tausta. Või siinsamas kõnepuldis 29. augustil 2025 presidendi öeldu otseselt tehnikaülikooli kohta: “Inseneeria on rahvusliku julgeoleku ja kultuurilise kestvuse alus:” Need sõnad panevad meid väga tõsiselt mõtlema.  

Mida mina sooviksin? Sooviksin kõigepealt seda, et see inseneri õpirada, mida te olete alustanud tehnikaülikoolis või kuskil mujal ülikoolis, kataks kogu inseneri elukaare. See tähendab, et me liiguksime edasi arenguspiraalil, oleksime iseenda tuleviku arhitekt – kriitiliselt loov ja ettevõtlik vaim peaks meil igal juhul säilima. Kuidas seda tagada? Ma kujutaks seda ette nii, et inseneri kvalifikatsioon peaks väljenduma tema teadmiste, oskuste ja vastutuse sümbioosina. See kõik on üks koosmõju, mille sees on igal juhul erialane ettevalmistus, kutsealane ettevalmistus ja ametialane ettevalmistus. Kui meil need oleksid olemas ja nende nimel töötaksime edasi kogu elu, siis ma arvan, et meie tulevik oleks võib-olla veelgi parem kui täna.  

Mida tehnikaülikooli kohta öelda? Ülikoolil läheb hästi! Kasvõi tänavu aasta vastuvõtu arvud või Euroteqi võrgustik või kõik need tehnoloogiaeksamid ja – koolid, mis meil on olemas – need on kindlasti ühed edu pandid. Jällegi tsiteerides targemaid inimesi – rektor oma taasvalimise kõnes ütles väga selgelt, mis meie suund saab olema: “Väikeriigi tehnikaülikool ei saa endale lubada olla tavaline – me peame olema targemad, kiiremad, julgemad ja konkureerima eelkõige nutikusega.” Seesama nutikus ongi see, mis meid tehnikaülikooli on toonud, siin hoidnud ja võib-olla ka edasi kandnud.

Tehnikaülikoolile ma sooviks seda, et ülikool oleks tehnikakultuuri kestlikkuse tagaja ja inseneeria eestkõneleja ühiskonnas. Üks põhifunktsioon, mis on tehnikaülikooli seaduses fikseeritud, on, et meie vastutada on kogu inseneeria, tehnika, tehnoloogia. Seda vastutust saame kanda ainult kõik koos – kõik ülikoolis olevad struktuurid, kõik teaduskonnad, kõik instituudid ja kindlasti oleks meil vaja ka rohkem ülikoolidevahelist koostööd. Ma eeldan, et meil on potentsiaal olemas ja jälle tsiteerides Eesti Vabariigi presidenti, kes andis oma hinnangu ja õnnesoovid kogu rektoraadile. President ütles järgmist: “Ülikooli missiooni täitmine on kui nähtamatu niit, mis seob kokku eri põlvkondade tudengeid, õppejõude ja teadlaseid.” Austame siis neid inimesi, kes on ülikooli loonud, kes on ülikooli arendanud, kes on ülikooli väärtused loonud. Kõik see akadeemiline potentsiaal, mis meil siin seinade vahel on ja väljapool – see on uskumatult kadestusväärne potentsiaal.

Vaadates tänast aktust, on mul veel üks soov. Küll oleks tore kui pooled nendest lõpetajatest, kes said täna doktoriks, tooks ja jätaks oma teadmised Eestisse. See oleks kindlasti päris suur tulemus või lihtsamalt öeldes nii nagu audoktor Salmi ütles: “Minul on teine kodu Eesti.” Äkki saaks nende inimeste jaoks ka teiseks koduks Eesti.  

Mente et manu! Elagu tehnikaülikool! Aitäh!

Arvi Hamburg (17. September 2025, Tallinna Tehnikaülikooli 107. aastapäeva aktus)

Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaskogu andis 106. aastapäeva akadeemilisel aktusel Aasta Vilistlase tunnustuse akadeemik Jüri Engelbrechtile. Ta on üks Eesti silmapaistvamaid ja mitmekülgsemaid teadlasi ning teinud endale nime ka maailma teaduse mastaabis.

Tallinna Tehnikaülikooli vilistlane Jüri Engelbrecht on üks Eesti silmapaistvamaid ja mitmekülgsemaid teadlasi. Tema panus võimeka juhi, andeka teadlase ning suurepärase õpetajana on olnud nii Eesti teadusesse tervikuna kui Tehnikaülikooli tehnikateaduste potentsiaali kasvatamisel muljet avaldav. 

Teekond Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna lõpetajast läbi tehnikateaduste kandidaadi ning füüsika-matemaatika valdkonna teaduste doktori akadeemikuks ning Eesti Teaduste akadeemia presidendiks on olnud täis õppimist ja õpetamist, uurimist ja leiutamist, otsimist ning avastamist. Kogu selle aja on Jüri kirjutanud ning avaldanud monograafiaid, õpikuid ning lugematul hulgal kaalukaid teadusartikleid.  

Praeguseid tudengeid, töötajaid ja teisi ülikooli liikmeid soovib Jüri innustada mõtlema probleemidele, mida inimesed praegu veel formuleeridagi ei oska. “Tahaksin meelde tuletada Euroopa teadusülikoolide ühenduse arusaama: tänased lõpetanud peavad omandatud teadmiste ja oskuste kõrval olema valmis tegutsema ka 20–40 aasta pärast ja lahendama probleeme, mille olemasolust ei ole meil praegu mingit aimu. Selleks on vaja arendada mõtlemisvõimet ning see protsess on kahepoolne, vajades nii õpetajaid kui ka õpilasi. Palju jõudu kõigile!”

Loe lisa!