Ärikorralduse instituut

Liina Randmann, TalTech vanemlektor ja Personalijuhtimise õppekava juht

Liina õpetamisvaldkonnaks on töö- ja organisatsioonipsühholoogia. Tema uurimisteemad on seotud töökeskkonna kvaliteedi, töötajate vaimse tervise hoidmise ja juhtimise/eestvedamise kvaliteediga. Ta on Eesti Töö- ja Organisatsioonipsühholoogia Liidu liige ja 2019. aastast ka COPSOQ rahvusvahelise võrgustiku liige. Omab doktorikraadi juhtimises. Alates 2000. aastast on aktiivselt osalenud erinevatel rahvusvahelistel konverentsidel ettekannetega ja avaldanud selle teemalisi artikleid. Viimased kakskümmend aastat on ta olnud oodatud lektor nii ettevõtete sise- ja täiendkoolitustel, kui ka erinevatel teabepäevadel ja konverentsidel.

Kristiine Mäggi, vilistlane, personalijuht Kaitseressursside ametis

Kristiine panustab alates septembrist avalikus sektoris personalijuhtimise tööjõulahenduste täiustamisesse, juhtidega koostöö edendamisele ja positiivsete muutuste nügimisele. Personalitöö juurde jõudis ta pärast karjääripuhkust olles eelnevalt töötanud finantsvaldkonna ettevõtetes ning omandanud kõrghariduse Tallinna Ülikoolis Ärijuhtimise ja Avaliku halduse erialal.

Õppimise kohta Taltech Personalijuhtimise magistrantuuris ütleb ta nii: “Minu õpingud on süvendanud minu teadmisi värbamisest ja valikust, töötajate suhetest, tööõigusest, hüvitamisest, koolitusest ja arendustegevusest ning organisatsioonikäitumisest. Olen pühendunud sellele, et olla kursis viimaste personalivaldkonna trendidega ja kasutada uuenduslikke lähenemisviise, et maksimeerida äriedu.” Lisaks Kristiine on omandanud INSEADi sertifikaadi, läbides selleks põhjaliku programmi "Leading Across Borders and Cultures".

Katri Jürine, Thermory personalijuht

Katri on läbi ja lõhki inimeste inimene. Ta on töötanud üle 10 aasta erinevatel ametikohtadel väga suurtes rahvusvahelistes ettevõtetes personalijuhtimise valdkonnas. Viimased 2 aastat on ta tootmisettevõtte Thermory personalijuht, enne seda pikalt Ericsson Eestis. Alates 2022 aastast on Katri valitud ka PARE (Eesti Personalijuhtimise Ühing) juhatuse liikmeks, kus ta veab aktiivselt eest PARE konverentsi töörühma.

Heleen Anderson, vilistlane, IT värbaja

Heleen on HR valdkonnas tegutsenud üle 10 aasta, millest viimased 8 aastat peaasjalikult just värbamise ja sihtotsingute vallas. Ta on aidanud meeskondade ehitamisel nii varajase faasi start-up'e, Eesti turule sisenejaid kui ka suuri rahvusvahelisi ettevõtteid, sh aidanud tehnoloogiaettevõttes Nortal luua rahvusvahelisi arendusmeeskondi spetsialistidest juhtideni e-riigiteenuste loomiseks Lähis-Idas.
Sellest aastast tegutseb ta ettevõtjana ja aitab erinevatel organisatsioonidel värvata nii tippspetsialiste kui juhte IT’s ja ka laiemalt. Lisaks igapäevatööle vabakutselise värbajana panustab ta ka õpetamisesse ning annab tarkvaraarenduse õpilastele koolitusi teemal, kuidas edukalt IT tööturule siseneda.

Maris Zernand-Vilson, TalTech vanemlektor 

Maris Zernand-Vilson on ligi 20 aastat uurinud uute juhtimisideede omaksvõttu ja rakendamist Eesti ettevõtetes ning kaitsnud sel alal ka doktorikraadi. Ta on teostanud arvukalt koolitusi antud teemadel ning on oodatud koolitaja erinevate ettevõtete arenguprogrammides. Maris on viimastel aastatel aktiivselt arendanud ja läbi viinud juhtimise ja eestvedamise ning personalijuhtimise kursuseid nii bakalaureuse kui ka magistritasemel. Praktilisi kogemusi on ta saanud nii konsultatsioonivaldkonnast kui ka mittetulundussektori organisatsioonide ja kohaliku omavalitsuse juhtimisest.

Maarit Vabrit-Raadla, TalTech lektor SinuLab.com arendusjuht

Maarit on tegutsenud juhtide koolitajana ning olnud personalipartneriks erinevates ettevõtetes alates 1990-ndate lõpust. Õppinud Tallinna Ülikoolis sotsiaalteaduseid ning hiljem lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli Ärikorralduse instituudis personalijuhtimise magitriõppes.

Maarit on tegelenud nii juhtide kui organisatsioonide arendamisega, üles ehitanud ja juhtinud meeskondi, samuti väike-ettevõtet ning töötanud konsultandi ja personalipartnerina (sh. 6 aastat ABB-s). Tarkvaraettevõte SinuLab mille asutaja ja juht Maarit on, tegeleb ettevõtetele lahenduste loomisega tulemuste juhtimiseks ja inimeste arendamiseks. Täna nõustab Maarit erinevaid ettevõtteid organisatsiooni arengu, strateegilise personalijuhtimise ja personalivaldkonna digitaliseerimise teemadel ning loeb Tallinna Tehnikaülikoolis personalijuhtimise õppekavas aineid “Tööprotsessid ja tasustamine” ning “Personaliteabe haldus”.

Erinevad töövormid: paindliku töökorralduse võimalused tootmisettevõtetes

Juhtimislaboris esitleti kaasahaaravaid ettekandeid töömaailma arengute ja tulevikutrendide teemal. Liina Randmann ja Kristiine Mäggi jagasid oma teadmisi ja uurimistulemusi, pakkudes sügavamat mõistmist erinevatest töövormidest ning paindliku töökorralduse rakendamisest tootmisettevõtetes. Katri Jürine jagas puitmaterjalide tootmisega tegeleva ettevõtte Thermory praktikaid paindlikust töökorraldusest. Heleen Anderson tõi TalTechi vilistlase ja IT-värbajana paneeldiskussiooni viimased sektori arengud.

Liina Randmann - Tallinna Tehnikaülikooli vanemlektor ja Personalijuhtimise õppekava juht - avas ürituse ettekandega "Erinevad/uued töö vormid". Ta käsitles töömaailmas toimunud märkimisväärseid muutusi, rõhutades töö keerukuse, tööjõu vanuse ning kultuurilise mitmekesisuse suurenemist. Samuti tõi välja digitaaltehnoloogiate mõju ja jagamismajanduse kasvu, mis muudavad tööharjumusi ja lepingulisi suhteid. Randmann arutles paindliku töökorralduse mõjust organisatsioonidele, tuues esile nii võimalused kui ka väljakutsed, millega töötajad, ettevõtted, maksuametid ja poliitikakujundajad digitaalse tööplatvormi ajastul silmitsi seisavad. Tema ettekandest käi kõlama see, kui oluline on, et uute ideede ja kontsepstioonide tekkimisel ei jääks need loosungi tasandile. Uute töövormide rakendamisel on oluline nende sisu enda organisatsiooni jaoks defineerida. Ka teaduslikus vaates puuduvad siin ühtsed seisukohad.

Kristiine Mäggi -  personalijuht Kaitseressursside Ametis ja Taltech Personalijuhtimise õppekava vilistlane- keskendus oma magistritöö uurimuses "Paindliku töökorralduse rakendamine tootmisettevõtetes: praegused praktikad ja tulevikupotentsiaal" levinud väärarusaamale, et tootmisettevõtetes ei saa paindlikkust rakendada. Ta jagas tulemusi kaheksast tootmisettevõttes teostatud juhtumiuuringust, tuues välja näidetena kokkusurutud töönädala kasulikkust ning töötajate eelistuste ja vajaduste mõistmise olulisust. Mäggi uurimus tõi välja, et paindlikkus suurendab töötajate heaolu ja produktiivsust ning et paindliku töökorralduse arendamine nõuab tootmis- ja personalijuhtide aktiivset osalemist. Magistritöö on leitav TalTech digikogus.

Lisaks soovitas Mäggi eksperimenteerida erinevate paindliku töökorralduse mudelitega, kasutades tööampsude korraldamist ja renditööjõu kasutamist, et leida sobivaimad lahendused vastavalt tootmisharule ja tehnoloogiale.

Katri Jürine - Thermory personalijuht - kõneles teemal "Paindlik tööaeg" Thermory näitel, kuidas töö ja tööaeg mõjutavad õnnetunnet. Ta tõi välja, et see sõltub paljudest teguritest, sealhulgas inimese soovidest, vajadustest ja töö iseloomust. Jürine kirjeldas ka paindliku töö eeliseid ja raskusi, näiteks kuidas see aitab tööandjatel reguleerida tööjõudu ja kohaneda turu muutustega, pakkudes samas väljakutseid töötajate enesejuhtimise ja distsipliini osas. Samas tõi ta välja mitmeid ettevõtte jaoks paindlikkuse rakendamisega kaasnenud kasutegureid, nagu näiteks käibe kasv.

Esiltustele lisaks sai kaasa mõelda paneel-arutelus, kus osalesid kõik esinejad ning lisaks pikaajalise kogemusega värbaja Heleen Anderson, kes tõi juba käsitletud teemadele juurde ka talentide leidmise paindliku töö vaatenurgast. Heleen Andersoniga podcasti saad kuulata allpool lisatud lingilt.

Labor päädis grupitöö ja võrgustumisegaga, kus osalejad arutlesid paindlike meetmete rakendamise üle oma organisatsioonides, keskendudes nii juhtide, töötajate kui ka personalitöötajate rollidele kogu protsessis. Nii mõnegi organisatsiooni esindaja sai sellest kaasa ideid, mida kohe rakendama asus.

Kokkuvõtteks toonitati vajadust paindliku töökorralduse strateegia kohandamise järele, et see vastaks tootmisvaldkonna spetsiifikale ja organisatsiooni vajadustele.

Katrin Klesment, vilistlane, Maru ehituse personalijuht

Katrin on olnud personalitööga erinevates rollides seotud juba üle 15 aasta. Esimese kõrghariduse omandas ta Tallinna Ülikoolis psühholoogia erialal ning magistriõpingud lõpetas personalijuhtimise erialal TalTechis. Kahe kõrgkooli vahepeal õppis ta aga Luua Metsanduskoolis matkajuhiks, mis muu hulgas andis hea võimaluse proovida kätt Eesti Loodusmuuseumis huviringide juhendajana.

Katrin on ka kõva häkkija ning jõudnud oma tiimiga esikohale kahel järjestikusel personalijuhtimise häkatonil.

Enda kohta ütleb Katrin: "Olen uudishimulik ning tahan kogeda kõike põnevat, mida elul mulle pakkuda on. Teisalt tahan lihtsalt istuda selg vastu puud ja lasta mõtetel kulgeda. Kuidas need kaks poolt harmooniliselt kokku kõlama panna - seda mõistatust lahendan ilmselt veel pikka aega".

Kertu Miidu, vilistlane, tarkvarainsener Inbankis

Kertu Miidu on TalTechi vilistlane, kes on töötanud personalivaldkonnas koolituse ja arenduse partnerina, seejärel liikunud IT valdkonda tarkvaraarendajaks ning alustanud nüüd õpinguid psühholoogias. Ta lõpetas 2019. aastal TalTechis personalijuhtimise magistrantuuri.

Enda kohta ütleb Kertu, et inimesed on talle alati huvi pakkunud - kuidas toimib keha ja meel ning kuidas leida tasakaal. "Suure osa täiskasvanueast veedame tööl ja see võiks olla võimalikult põnev ning rõõmu pakkuv. Usun, et inimestele meeldib arenada ja ühtlasi tahame end tunda vajalikuna tehes tähendusrikast tööd. Läbimõeldud personalijuhtimine aitab ühest küljest inimesi õnnelikumaks muuta ja seeläbi ettevõtte eesmärke ellu viia."

Marianne Kallaste, lektor - ettevõtluse ja rahvusvahelise äri valdkond: ärikorralduse instituut

Marianne Kallaste õpetab enamasti magistriõppe tasemel eesti ja inglise keeles ettevõtlust, sh sotsiaalset ettevõtlust ning personali arendamist. Tema uurimisvaldkonna peamised märksõnad on ettevõtlus, ettevõtlikkus, ettevõtluspädevus, ettevõtlusharidus ning personali arendamisega seotud teemad. Marianne osales rahvusvahelises Erasmus+ projektis BeComE, mis toetas ettevõtluspädevuse metoodika integreerimist kõrgharidusse erinevates riikides.

Sirje Ustav, valdkonna juht - ettevõtluse ja rahvusvahelise äri valdkond, TalTech ärikorralduse instituut

Sirje Ustav on doktorikraadiga ettevõtluse vanemlektor. Peamine huvi ja uurimissuund on ettevõtliku käitumise kujunemine ja selle arendamine, kitsamalt metakompetentsid. Ta on omandanud ärijuhtimise ja psühholoogia hariduse EBSis ja Tallinna Ülikoolis. Sirje on poole oma karjäärist töötanud praktikuna erinevate settevõtetes nii tippspetsialisti kui juhina. Teise poole oma karjäärist aga sidunud akadeemilise maailmaga ja TalTech õppetööga. Ta on oodatud esineja erinevatel rahvusvahelistel konverentsidel, teadusuuringute gruppides ning hinnatud magistritööde juhendaja. Ka praegu juhib Sirje uurimisgruppi teemal Globaalne ettevõtlusmonitooring 2023 Eesti uuring.

Siim Lepisk

Siim on töötanud viimased aastad NetGroup innovatsioonijuhina, enne seda pikemalt SEB Eesti innovatsioonijuhina ning selles rollis loonud ja juhtinud initsiatiive nagu Innovatsioonikeskus, Kasvuprogramm ettevõtete ärimudelite digitaliseerimiseks, tehisintellektist ärimentor, inkubatsiooniprogramm partnerlusteks koos pankade ja Mastercardiga, erinevad disainisprindid, Lean startup ja teenusedisaini programmid jpm.

Kokku üle 20 aasta IT-sektoris (Helmes, Blue Barracuda, Deekit, Prototron, Solano Advisory), olnud Tallinna Teaduspark Tehnopol startup inkubaatoris ettevõtjate nõustaja, olnud rahvusvahelise strateegilise e-turunduse agentuuri Blue Barracuda Eesti üksuse tegevjuht, kirglik tehnoloog.

Taon lõpetanud Estonian Business Schooli rahvusvahelise ärijuhtimise, MBA ja strateegilise juhtimise Executive MBA programmi ning täiendanud ennast Stockholm University, Oxford University, Stockholm School of Economics ning Singularity University programmides tehnoloogiaettevõtluse valdkondades.

Täna nõustab ta ettevõtjaid ja organisatsioone tootearenduse, turunduse ja investorvalmiduse teemadel.

Ettevõtlik töötaja

07. veebruaril 2024 toimus Juhtimislabor nr 2 teemal "Ettevõtlik töötaja", kus Taltech magistriõppe vilistlased ja valdkonna eksperdid jagasid teadmisi ettevõtluspädevusest, siseettevõtlusest, meeskonna säilenõtkusest ja innovatsiooni soodustamisest.

Dr. Sirje Ustav, valdkonna juht: ettevõtluse ja rahvusvahelise äri valdkond, TalTech ärikorralduse instituut. Oma ettekandes "Ettevõtlus on keeruline ja kaootiline", rõhutas ta ettevõtluse ja innovatsiooni olulisust organisatsioonikultuuris ning käsitles ettevõtlikku käitumist kui õpitavat oskust. Ta arutles selle üle, kuidas organisatsiooni kultuur mõjutab eduelamusi ja kuidas tunnustamine ning ideede väärtustamine loovad keskkonna, kus innovatsioon ja ettevõtlik käitumine õitsevad. Lisaks rõhutas ta, kuidas ettevõtlus on muutunud volatiilsemaks, määramatumaks, keerukamaks ja ebaselgemaks (VUCA), mõjutades nii korporatiivset kui ka personaalset tasandit.

Kertu Miidu, TalTech vilistlane, tarkvara insener, InBank'is,  rääkis oma magistritööst "Siseettevõtluse toetamisest personalijuhtimisega", tuues välja, et siseettevõtlus tähendab ettevõtte sees toimuvat alt-üles innovatsiooni. Magistritöös uuris ta eelkõige seda, kuidas erinev koolitus- ja arengutegevuste juhtimine mõjutab siseettevõtlust ja leidis, et koolitus- ja arengutegevuste rakendamine on efektiivsem, kui töötaja ja juht teevad koostööd. Samuti leidis ta, et ristfunktsionaalsed meeskonnad, kus töötajad on erinevatest divisjonidest, stimuleerivad siseettevõtlust. Magistritöö viide TalTech digikogus.

Katrin Klesment, TalTech vilistlane, personalijuht Maru Ehitus AS, esitles oma magistritööd "Projektimeeskonna säilenõtkuse seosed psühholoogilise omanikutundega ehitussektori näitel", milles käsitles projektipõhise tööga kaasnevat stressi ning uuris säilenõtkust kui meeskonna sooritusvõime tagajat. Tema uuring näitas, et kollektiivne psühholoogiline omanikutunne on positiivselt seotud meeskonna säilenõtkusega ja soovitas arendada mõlemat, et tugevdada meeskonna vastupanuvõimet ja edukust. Magistritöö viide TalTech digikogus.

Siim Lepisk, NetGroup innovatsioonijuht, Siim Lepisk rääkis teemal "Innovatsiooni skaleerimine ja juurutamine, spin-off'id". Lepisk rõhutas teenusedisaini tähtsust probleemide tuvastamisel ja lahenduste kujundamisel, tuues välja "Double-diamond" mudeli, mis näitab, kuidas organisatsioonides saab süstemaatiliselt läheneda nii probleemide tuvastamisele kui ka innovatiivsete lahenduste loomisele, samuti mitmeid teisi meetodeid, mida innovatsiooni stimuleerimiseks kasutatakse.

Siim tõi välja, kuidas edukas innovatsioon ja eksperimenteerimise kultuur omavahel seotud on ning kuidas innovaatilised lahendused on pigem avastatud, mitte  planeeritud. Mitmete näidete kaudu selgitas ta, kuidas praktiliste projektide ja disainisprintide käigus saavad meeskonnad kiiresti testida ja valideerida ideid. Samuti tõi ta välja, et ettevõtete kasvuprogrammid on olulised digitaliseerimise jõustamisel ning eksperimenteerimiskultuuri arendamisel.

Siim Lepisk rõhutas kahele aspektile keskendumise tähtsust: eksperimenteerimise kultuuri soodustamine ning innovatsioonide skaleerimine ja juurutamine.

Marianne Kallaste, ettevõtluse ja rahvusvahelise äri valdkonna lektor, TalTech Ärikorralduse instituut, andis ülevaate sellest, mis on ettevõtluspädevused ja milline on ettevõtluspäedevuste mudel, ning kuidas saavad organisatsioonid ja personalijuhid neid  kasutada ettevõtlikkuse arendamisel ja toetamisel.  

Ettevõtluspädevuse mudel

Enesehindamine

Õpiobjektid

Juhtimislabori seekordne fookus oli suunatud töötajate ettevõtlikkusele, kuidas ettevõtluspädevus, siseettevõtlus ja psühholoogiline omanikutunne on üksteisega seotud ja kuidas need tegurid aitavad kaasa organisatsiooni edu ja innovatsiooni edendamisele. Esinejad tõid esile, et ettevõtlikkus ja selle arendamine töötajate seas on olulised organisatsioonidele, kes soovivad püsida konkurentsivõimelised ja reageerida kiiresti muutuvatele turutingimustele.

Katrin Meos, tööheaolu juht, Swedbank Eesti

Katrin on Swedbankis see inimene, kes otsib lahendusi, et kõik töötajad saaksid tööd tehes särada ja täielikult rakendada oma potentsiaali. Ta ütleb oma töö kohta nii: “Tööheaolu hõlmab kõiki tööelu aspekte, alates füüsilisest keskkonnast kuni organisatsiooni kultuurini, sealhulgas töökliima ja töökorralduseni”. Varasemalt on Katrin töötanud ABB-s ning tal on ka kogemus avalikust sektorist. 

Juhtimislaboris räägib ta Swedbanki praktikatest juhtide ja töötajate tööheaolu toetamisel.

Ave Karu, TalTech vilistlane, magistritöö Juhtide tööalased nõuded ja seos heaoluga Eesti avaliku sektori organisatsioonides (TalTech digikogu) autor, juhtivkarjäärispetsialist Eesti Töötukassa Tartu esinduses

Ave on Eesti Töötukassas töötamise ajal praktiseerinud pea kümme aastat karjäärinõustaja ametis ning juhib Tartumaal kuuendat aastat karjääritiimi. Ta on Eesti Karjäärinõustajate Ühingu liige, osaleb KNÜ mentorprogrammis ja eetikatöörühmas ning tal on karjäärinõustaja kutse, tase 7. 

Ave ütleb, et TalTechi personalijuhtimise õppekaval õppimine andis väärtuslikke teadmisi igapäevaseks juhitööks, kuid samavõrd oluliseks peab ta enda nõustamisoskuste järjepidevat arendamist. Varasemalt on ta õppinud Tartu Ülikooli eripedagoogika õppekaval ja omandanud psühholoogia õpetaja eriala.

Juhtimine ja nõustamine on tema igapäevases töös tihedalt seotud - üks täiustab teist ja neid ei saagi lahutada.

Karin Reinhold, kaasprofessor, organisatsiooni ja juhtimise valdkond, ärikorralduse instituut

Karin töötab TalTech’is tööheaolu juhtimise kaasprofessorina ning tegeleb akadeemilises vaates töötervishoiu, tööohutuse ja tööheaolu kaasaegsete väljakutsetega. Viimase 20 aasta jooksul on ta konsulteerinud mitmeid Eesti suurettevõtteid, osalenud kümnetel töötervishoiu-, tööohutuse, ergonoomia- ja tervisedenduse rahvusvahelistel konverentsidel ja maailmakongressidel, sealhulgas ka võtmelektorina ning panustanud rahvusvahelistesse projektidesse.

Karini praegusteks peamisteks uurimissuundadeks on kontoritöötajate ergonoomilised lahendused, organisatsioonide ohutuskultuuri juhtimine, sh psühhosotsiaalne keskkond ning juhtide ja töötajate ohutus- ja tervisealased käitumismustrid. Ta on avaldanud üle 70 teadusartikli.

Juhtimislaboris räägib Karin heaolust ja teaduslikest lähtekohtadest.

Juht ja tööheaolu

Juhtimislabori avas akadeemilise lühiloenguga Karin Reinhold, TalTech tööheaolu juhtimise kaasprofessor.

Oma ettekandes käsitles Karin Reinhold tööheaolu ja selle juhtimise teoreetilisi aluseid, keskendudes terviklikule lähenemisele töökeskkonnas. Ta tõi välja mitmeid olulisi aspekte, mis mõjutavad töötajate heaolu, sealhulgas füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed ohutegurid.

Reinhold tutvustas tervisliku töökoha mudelit, mis põhineb Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitustel. See mudel hõlmab füüsilist töökeskkonda, töötaja tervislikku seisundit, ettevõtte ühistegevusi ning psühhosotsiaalset töökeskkonda. Ta rõhutas, et töötaja heaolu mõjutavad ka väärtushinnangud ja normid, töötaja kaasamine ning juhtkonna pühendumus.

Ettekandes vaatasime lähemalt psühhosotsiaalse ohutuskliima mudelit, mis hõlmab töönõudeid ja ressursse ning nende mõju vaimsele tervisele ja tööga kaasahaaratusele, samuti saime ülevaate töönõudluse-ressursside mudelist, mis toob eriti välja selle, et kõrgete töönõuete ja madala kontrolli korral oma töö üle võivad juhid kogeda suuremat emotsionaalset kurnatust ja tööga rahulolematust.

Kokkuvõttes rõhutas Karin Reinhold, et terviklik lähenemine tööheaolule ja psühhosotsiaalse ohutuskliima tagamine on võtmetähtsusega töötajate heaolu ja töö tulemuslikkuse parandamisel. Juhtide pühendumus ja töötajate kaasamine on olulised, et luua positiivne ja toetav töökeskkond.

Järgmisena esitles oma 2023 aastal kaitstud magistritöö tulemusi vilistlane Ave Karu. Tema töö teemaks oli Juhtide tööalased nõuded ja seos heaoluga EESTI avaliku sektori asutustes.

Oma magistritöös uuris Ave juhtide tööalaseid nõudeid ja nende seost heaoluga Eesti avaliku sektori asutustes. Uuringus osalesid juhid neljast valdkonnast: haridus, tervishoid, sisejulgeolek ja sotsiaalvaldkond.

Uuringu tulemused tõid esile, et juhtide töökoormus on kõrge, nõudes suurt keskendumist, ajasurvet ja tihti emotsionaalselt pingelistes olukordades toimetulekut. Kõige olulisemaks ressursiks pidasid juhid kolleegide toetust, mis aitab tasakaalustada tööalast koormust. Samuti hinnati kõrgelt arengu- ja saavutusvõimalusi, tööalast kaasatust ja iseseisvust.

Uuring näitas, et üle kahe kolmandiku juhtidest on nende töökoormus viimastel aastatel pidevalt kasvanud, 92% teevad regulaarselt ületunde ja enam kui pooled ei saa kasutada kaugtöö võimalusi. See on viinud selleni, et juhid kogevad tihti väsimust, stressi ja keskendumisraskusi, kuigi füüsilised kaebused olid harvemad.

Rahulolu professionaalse tegevuse ja töö tulemuslikkusega oli üldiselt kõrge, eriti neil juhtidel, kes said tuge oma vahetutelt juhtidelt ja kolleegidelt. See toetus suurendas rahulolu iseseisvuse ja tööalase kaasatuse osas.

Karu tõi välja ja rõhutas vajadust pakkuda mitmekesiseid enesearenguvõimalusi ja paindlikke töötingimusi, sealhulgas kaugtöö võimalusi, kus võimalik.

Kokkuvõttes näitab magistritöö, et kuigi juhtide töökoormus ja stress on kõrged, saab sobivate ressursside ja toetavate meetmete abil parandada nende tööalast heaolu ja rahulolu. Magistritöö TalTech digikogus

Katrin Meos Swedbank’ist rääkis panga kohalikest praktikatest ja kuidas nad on organisatsioonis defineerinud tööheaolu. See koosneb neljast peamisest komponendist: psühholoogiline, finantsiline, füsioloogiline ja sotsiaalne. Heaolu töökeskkonnas tähendab pangas töötades nii juhtimiskultuurile, töökeskkonnale kui ka säilenõtkusele igapäevast tähelepanu suunamist ja arendamist pikemas perspektiivis. Meos tõi välja, et peamised väljakutsed tulevikku vaadates on kahtlemata vananev tööjõud, tehnoloogia ja kaugtöö ning suurenenud ootused tulemuslikkuse osas.

Esitluste järel toimus esinejate osalusel ühine paneelarutelu juhtide heaolu ja organisatsiooni praktikate osas. Labori lõpetuseks arutasid grupid võimalusi, kuidas ja milliseid tegevusi saaksid nad oma organisatsioonides juba “homme” algatada. Osalejad said maasikaampsude ja kohvi kõrvale jagada omavahel kogemusi ning luua uusi kontakte.