Tallinna Tehnikaülikool

Arhitektuuri ja urbanistika akadeemia

Arhitektuur 1

 Tallinna Tehnikaülikool, ainus tehnoloogiaülikool Eestis, on Eesti inseneri-, tehnoloogia- ja arhitektuurihariduse lipulaev. Õpetamine põhineb rahvusvaheliselt tunnustatud uuringutel ja lõpetajad on tööturul kõrgelt hinnatud.

Meie tööd teaduse ja hariduse valdkonnas iseloomustab valdkonnaülene lähenemisviis. Akadeemia lõpetajad oskavad kaasata kõiki kunste ja erialasid, mis on antud ülesande jaoks asjakohased. Arhitekti põhipädevus on killustatud analüüsitulemuste ja vaatluste toomine visionäärsesse sünteesi.

Arhitektuur luuakse tehnoloogiaga ja tehnoloogia abil – mitte tehnoloogiast “hoolimata”. Toetame teadmismahukaid projekteerimisprotsesse, mis toovad teadmistemahukaid lahendusi. Edendame digitaalset transformatsiooni ehitussektoris e-Eesti kaubamärgi kontekstis.

Arhitektuur 2

MEIE MISSIOON

POLÜTEHNILISE IDENTITEEDI UUSMÄÄRATLUS
Meie missioon on juhtida arhitektuuri tipptaset valdkonnaüleste, tulevikku suunatud teadusuuringute ja teaduspõhise hariduse kaudu. Me õpetame oma õpilasi valdama ühiskondlikku, keskkonnaalast, kultuurilist ja majanduslikku keerukust koostööl põhinevate ja digitaalsete protsesside abil, mille käigus on arhitekti roll kogu asjakohase teabe kogumine ning killustatud järelduste ja kavatsuste kokkuviimine visioonilises sünteesis.

Meie lõpetajad on osavad teadustöö kriitilises lugemises ja on motiveeritud kogu oma karjääri jooksul teadusmaailma jälgima. Inseneri- ja muude teaduste igakülgne mõistmine loob ühisosa multidistsiplinaarseks toimimiseks, mis on sissejuhatus doktoriõppesse ja teadlaskarjääri.

MEIE VISIOON

"TALTECHI JUVEEL"

Meie tegevus teaduse ja hariduse valdkonnas on platvorm loovaks koostööks erinevate teadusharude ja tippkeskuste vahel TalTechis - ja teiste teadusharudega, näiteks kaunite kunstide, humanitaarteaduste ja sotsioloogiaga.Oleme rahvusvaheliselt tunnustatud oma ainulaadse, teaduspõhise pedagoogikaga, mis annab meie lõpetajatele silmapaistva pädevuse laia spektriga rollis, mis on arhitektil ühiskonnas.Oleme usaldusväärne partner tööstusele, avalikule sektorile ja teistele juhtivatele teadusasutustele Põhjamaade ja Baltimaade keskkonnas.Me juhime arengut oma teadusuuringute fookusvaldkondades.

Arhitektuur 3

Uurimisrühmal on tippteadmised järgmistes valdkondades:

  • Ehitatud keskkonna jätkusuutlikkus, näiteks päevavalgustus ja energiatõhusus
  • Arhitektuuriajalugu
  • Disaini-uuringud
  • Planeerimise ja maastikuarhitektuuri uued meetodid ja tavad
  • Ehitusfüüsika
  • Ökotõhus fassaadisüsteemi disain
  • Topeltfassaadiga fassaadisüsteemid (DSF)
  • Hoone LCA (Life Cycle Assessment)
  • LCC (Life Cycle Cost)
  • LCEA (Life Cycle Energy Assessment)
  • Targa hoone disain
  • Targa linna- ja linnade ja säästva arhitektuuriga seotud energiaressursside ja keskkonna säästmine
  • Masinõpe
  • Simulatsioonipõhine disain
  • Tark Linn

Teadussuunad

Uuringuid teostame arhitektuuri, maastikuarhitektuuri ja urbanistika valdkonnas koostöös oma ala juhtivate organisatsioonidega. Pakume ekspertteenuseid nii ettevõtetele kui ka avalikule sektorile, näiteks linnadele, kogukondadele ja ministeeriumidele Eestis ja välismaal. 

Meie teadustegevus moodustab integreeriva platvormi TalTechi inseneridistsipliinide ja tippkeskuste jaoks. Meie akadeemia on häälestatud missiooni-suunitlusega uuringutele. Meie töö loob lisaväärtust tööstusele ja ühiskonnale. Juhime oma valdkonnaga seotud avalikku arutelu ja esitame innovaatilisi ideid, mis käsitlevad demograafilisi, keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid probleeme Tallinnas ja Eesti ühiskonnas. 

Meie teadlased tegelevad selliste suuremahuliste arendustega nagu linnade digitaalkaksikud, Rail Baltic, Ülemiste Smart City ja kaksiklinnade (Tallinn-Helsingi) kontseptsioon.

Arhitektuuri ja urbanistika akadeemia on loonud partnerluse Helsingi ülikooli linna- ja regionaaluuringute instituudi Urbariaga. Helsingi ülikool on üks LERU ülikoolidest (Euroopa teadusülikoolide liiga) ja sai 2018. aastal Shanghai maailma ülikoolide nimekirjas 57. Koha.

Doktorandid

Juhendaja: teadur Francesco de Luca

Arhitektuuri ja linnaplaneerimise jõudluse ja integreeritud projekteerimismeetodid 

ETIS

 Juhendaja: teadur Francesco de Luca Kaasjuhendaja: Prof. Kimmo Lylykangas

Põhjamaiste elamute päevavalguse kvalitatiivse taju ja kvantitatiivse analüüsi vastandamine 

Juhendaja: teadur Veronika Valk-Siska

Kohanemisvõimeliste linnamaastike disainipõhimõtted

Juhendaja: teadur Francesco de Luca Kaasjuhendaja: Prof. Kimmo Lylykangas

Masinõppe meetodi kasutamine hoonete ja linnade optimaalse morfoloogia uurimiseks, mis tagab Tallinnas suurima välise (outdoor) soojusmugavuse (thermal comfort)

ETIS

Juhendaja: kaastatud professor Luca Mora

Koos töötavate ökosüsteemide organiseerimine säästvate targa linna üleminekute jaoks

ETIS

Juhendaja: Prof. Jenni Vilhelmiina Partanen

Digitaalülemineku linnade elujõu mõõtmiste (taas-)avastamine

ETIS

Juhendaja: Prof. Jenni Vilhelmiina Partanen

Asukohamustrid ja kohapealsete otsuste tegemine Nutilinnas

ETIS

Juhendaja: Kaasatud professor Luca Mora

Säästvate arukate linnade üleminekute avamine, kokkupanek ja juhtimismehhanismid

ETIS

Juhendaja: Fabian Dembski  Kaasjuhendaja: Pia Fricker

Käimasolevad projektid

Kvantitatiivne kasvuhoonegaaside mõju hindamismeetod ruumiliseks planeerimiseks
07.09.2020-07.09.2021

Selle uuringu eesmärk on luua metodoloogia (ning seda toetav digitaalne tööriist), mis võimaldab riiklike, regionaalsete ja kohaliku tasandi planeerimisotsuste tegemisel hinnata ruumiliste planeeringute kvantitatiivset mõju kasvuhoonegaasidele.

ETIS

FINEST TWINS: Targa linna tippkeskuse loomine
01.12.2019−30.11.2026

Finest Twinsi projekti eesmärgiks on luua targa linna tippkeskus, mis keskendub viiele valdkonnale: transport, energia, ehitus-arhitektuur, andmed ja valitsemine. Tippkeskus on otsustes autonoomne ja selle ärimudeli oluliseks osaks on konkurentsipõhiste teadusarendusgrantide arendamine. Tippkeskuse loomisse on kaasatud TalTechi ja Aalto Ülikooli tippteadlased nendes viies valdkonnas. Projekti suurem eesmärk on edasi arendada Eesti e-riiki, keskendudes kohalikule tasandile ja sellele, kuidas linnateenused muutuksid piiriülesteks.

ETIS

TARGA LINNA TIPPKESKUS
01.01.2021-31.05.2023
 

Tippkeskuse projekti raames luuakse targa linna tippkeskus, mis on teadus- ja arendustegevuse tulemuste osas võrreldav maailma parimate targa linna keskustega ning keskendub viiele valdkonnale: transport, energia, ehitus-arhitektuur, andmed ja valitsemine. Tippkeskuse mõjul jõuavad innovaatilised ja targad lahendused väljapoole tippkeskuse ja ülikooli piire, tekitades oma tegevusvaldkonnas kvalitatiivset arenguhüpet nii ülikoolis, linnades kui riigis tervikuna.

ETIS

Arhitektuurhariduse digitaalne kliimamuutuse õppekava: meetodid süsiniku neutraalsuse suurendamiseks - ARCH4CHANGE
01.09.2020-31.08.2023

Kliimanutika ülikooli rohelinnak
01.01.2021−31.12.2022

Projektis kaardistatakse Tallinna Tehnikaülikooli linnaku süsinikujalajälg ning luuakse nn tänane baastase arvestades KHG heiteid mis tekivad energiakasutusest, inimeste liikumisest, jäätmetest ning vee ja muude tarvikute kasutusest. Töös analüüsitakse õpi- ja töökeskkonna jätkusuutlikkuse objektiivseid kriteeriumeid ning arvutatakse nendele ülikooli arengukavast lähtudes vahe-eesmärgid ja leitakse nende saavutamiseks vajalikud rohetegevused. Lisaks süsinikujalajälje vähendamisele vaadeldakse õpi- ja töökeskkonna kvaliteedi näitajaid, mis on vajalikud sotsiaalse ja majandusliku jätkusuutlikkuse tagamiseks. Hinnatakse rohetegevustesse panustamisega kaasnevaid positiivseid mõjusid nagu õpitulemuse paranemine. Töö käigus luuakse linnaku digitaalne kaksik 3D ruumiliste mudelite ning muude andmete kujul, mida rakendatakse jätkusuutlikkuse kriteeriumite ja nende tasemete uuringute läbiviimiseks.

ETIS

Teadusartiklid

De Luca, F.; Dogan, T.; Sepúlveda, A. (2021). Reverse Solar Envelope Method. A New Building Form-finding Method That Can Take Regulatory Frameworks into Account. Automation in Construction, 123, 103518. DOI: 10.1016/j.autcon.2020.103518.

De Luca, F.; Naboni, E.; Lobaccaro, G. (2021). Tall buildings cluster form rationalization in a Nordic climate by factoring in indoor-outdoor comfort and energy. Energy and Buildings, 238, #110831. DOI: 10.1016/j.enbuild.2021.110831.

Eslamirad, N.; De Luca, F.; Lylykangas, K. S. (2021). Building Morphology Influence on Outdoor Comfort in Urban Environments. An Analysis through Machine Learning. Symposium on Simulation for Architecture and Urban Design (SimAUD). ACM.

Mora, L.; Deakin, M.; Zhang, X.; Batty, M.; de Jong, M.; Santi, P.; Appio, F. P. (2021). Assembling Sustainable Smart City Transitions: An Interdisciplinary Theoretical Perspective. Journal of Urban Technology, 28 (1-2), 1−27. DOI: 10.1080/10630732.2020.1834831.

Du, M.; Zhang, X.; Mora, L. (2021). Strategic Planning for Smart City Development: Assessing Spatial Inequalities in the Basic Service Provision of Metropolitan Cities. Journal of Urban Technology, 28 (1-2), 115−134. DOI: 10.1080/10630732.2020.1803715.

Komninos, N.; Kakderi, C.; Mora, L.; Panori, A.; Sefertzi, E. (2021). Towards High Impact Smart Cities: a Universal Architecture Based on Connected Intelligence Spaces. Journal of the Knowledge Economy. DOI: 10.1007/s13132-021-00767-0.

Grišakov, K. (2021). PeatusKOHT - Tallinna ja Harjumaa ühissõidukipeatuste uuring: peatuste roll jätkusuutlike ja võrdsete liikumisvõimaluste toetamisel.

Eslamirad, N.; Mahdavinejad, M.; Dehghani Tafti, S. (2021). Optimum Morphology of Green Sidewalk on Thermal Comfort and Air Pollution. Symposium on Simulation for Architecture and Urban Design (SimAUD) 2021. ACM.

Grišakov, K. (2021). Elupõhiste andmete kasutamine linnaplaneerimises. Eesti arhitektuuri ajakiri MAJA, 103.

Grišakov, K. (2021). Kasutaja vajadustest lähtuv nutiliiklus. Eesti arhitektuuri ajakiri MAJA, 103.

Grišakov, K. (2021). Kasutaja vajadustest lähtuv nutiliiklus. Eesti arhitektuuri ajakiri MAJA, 103.

Kern, L.; Schwittaler, T.; Bingert, S.; Wössner, U.; Dembski, F. (2021). Digital Twins for Air Quality Assessment in Urban Regions. 12th annual Symposium on Simulation for Architecture and Urban Design (SimAUD), April 15-17, 2021. Society for Modeling & Simulation International (SCS), 1−8.

K. Pae; K. Grišakov (Toim.) (2021). Grišakov, K.; Pae, K.. "Tark Elukeskkond". Eesti arhitektuuri ajakiri MAJA. MTÜ Arhitektuurikirjastus.

Grišakov, K. (2021). Mis andmete põhjal ehitada tarka linna? Müürileht, 11.01.2021.

Sepulveda, A.; De Luca, F.; Thalfeldt, M.; Kurnitski, J. (2020). Analyzing the fulfillment of daylight and overheating requirements in residential and office buildings in Estonia. Building and Environment. DOI: 10.1016/j.buildenv.2020.107036.

Pylsy, P.; Lylykangas, K.; Kurnitski, J. (2020). Buildings' energy efficiency measures effect on CO2 emissions in combined heating, cooling and electricity production. Renewable and Sustainable Energy Reviews, 134, #110299. DOI: 10.1016/j.rser.2020.110299.

Deakin, M.; Reid, A.; Mora, L. (2020). Smart Cities: The Metrics of Future Internet-Based Developments and Renewable Energies of Urban and Regional Innovation. Journal of Urban Technology, 27 (4), 59−78. DOI: 10.1080/10630732.2020.1868738.

Panori, A.; Kakderi, C.; Komninos, N.; Fellnhofer, K.; Reid, A.; Mora, L. (2020). Smart systems of innovation for smart places: Challenges in deploying digital platforms for co-creation and data-intelligence. Land Use Policy, 104631. DOI: 10.1016/j.landusepol.2020.104631.

Alkadri, M. F.; De Luca, F.; Turrin, M.; Sariyildiz, S. (2020). Understanding Computational Method of Solar Envelopes Based on Design Parameters, Tools, and Case Studies: A Review. Energies, 2020 (13), 3302−24. DOI: 10.3390/en13133302.

De Luca, F. (2020). A Case Study of Teaching Method and Students’ Learning Experience in Integrating Urban Design and Performance Simulations for Climate Conscious Design in Estonia. Acta Architecturae Naturalis, 6, 44−63.

De Luca, Francesco; Dogan, Timur (2019). A novel solar envelope method based on solar ordinances for urban planning. Building Simulation, 12 (5), 817−834. DOI: 10.1007/s12273-019-0561-1.

Mora, L.; Deakin, M.; Reid, A. (2019). Combining co-citation clustering and text-based analysis to reveal the main development paths of smart cities. Technological Forecasting and Social Change, 142, 56−69. DOI: 10.1016/j.techfore.2018.07.019.

Angelidou, M.; Mora, L. (2019). Developing Synergies Between Social Entrepreneurship and Urban Planning Evidence from Six European Cities. disP - The Planning Review, 55 (4), 28−45. DOI: 10.1080/02513625.2019.1708068.

Panori, A.; Mora, L.; Reid, A. (2019). Five decades of research on urban poverty: Main research communities, core knowledge producers, and emerging thematic areas. Journal of Cleaner Production, 237, #117850. DOI: 10.1016/j.jclepro.2019.117850.

Mora, L.; Deakin, M.; Reid, A.; Angelidou, M. (2019). How to Overcome the Dichotomous Nature of Smart City Research: Proposed Methodology and Results of a Pilot Study. Journal of Urban Technology, 26 (2), 89−128. DOI: 10.1080/10630732.2018.1525265.

Mora, L.; Deakin, M.; Reid, A. (2019). Strategic principles for smart city development: A multiple case study analysis of European best practices. Technological Forecasting and Social Change, 142, 70−97. DOI: 10.1016/j.techfore.2018.07.035.

Corsini, F.; Laurenti, R.; Meinherz, F.; Appio, F. P.; Mora, L. (2019). The Advent of Practice Theories in Research on Sustainable Consumption: Past, Current and Future Directions of the Field. Sustainability, 11 (2), #341. DOI: 10.3390/su11020341.

Prilenska, V. (2019). Current Research Trends in Games for Public Participation in Planning. Architecture and Urban Planning, 15 (1), 113−121. DOI: 10.2478/aup-2019-0016.

Mahdavinejad, M.; Mehranrad, M.; Eslamirad, N. (2019). Evaluation and Comparison of LEED, BREEAM, and the 19th issue of National Building Regulations of Iran (NBRI) in Perspective of Sustainability by (MCDM) TOPSIS Method. Journal of the Structural Engineering and Geotechnics (JSEG), 9 (1, Lab: High-Performance Architecture Lab).

Irina Raua nimeline auhind

Irina Raua nimelist tunnustusstipendiumi suuruses 800 eurot antakse välja kord aastas ühele arhitektuuri magistritööle.

Kaitstud magistritööd

HELEN AAVER
Juhendaja: Ignar Fjuk
Kaasjuhendaja: Silver Sternfeldt
Retsensent: Tõnis Tarbe

“PIKALIIVA PÕHIKOOL - KESKKONNAPSÜHHOLOOGIA RAKENDAMINE ARHITEKTUURIS”

aaver2

Tagamaks õpilastes soovi koolis käia, parandada nende õppimistulemusi ja suurendada motivatsiooni, tuleb koolihoonet projekteerides arvestada sellega, kuidas hoone õpilase psüühikat võib mõjutada. Selleks on hea võtta aluseks keskkonnapsühholoogilised teadmised ja uuringud, mille kaudu saab ruumi meeldivamaks kujundada. Magistritöös uuritakse erinevaid arhitektuurilisi elemente, mis aitavad koolihoonet projekteerida selliselt, et selle keskkond tekitaks õpilastes ja koolipersonalis võimalikult vähe stressi. Uurimistööle toetudes on lahendatud kiiresti arenevasse Pikaliiva asumisse alg- ja põhikool ning Pikaliiva 69 kvartali planeering. 

MARTIN ANT
Juhendaja: Ignar Fjuk
Retsensent: Margus Maiste

“KAHE SÜDALINNA KVARTALI ÜHENDAMINE LOOMINGU TÄNAVAGA VILJANDIS”

ant

Hea avalik ruum on mitmekesine, soppidega ja erinevate omandiõigustega jagatud ning piiritletud ruum. Magistritöö analüüsib M. Carmona poolt välja töötatud parameetritega Viljandi südalinna avalikku ruumi ning soovib leida tasakaalus lahendust kahele avalikus ruumis olevale platsile. Planeeritud Loomingu tänav ühendab kaks kvartalit ja seob Viljandi rohealad.

ALLAR ESKO

Juhendaja: Jaan Kuusemets

Retsensent: Ain Kalberg

“TALTECHI ARHITEKTUURI JA URBANISTIKA AKADEEMIA – VÕIMALIKE STSENAARIUMITE VÕRDLEV ANALÜÜS”

esko

Viimastel aastatel on arutluse all olnud TalTechi Arhitektuuri ja Urbanistika Akadeemia tulevik- kas jätta see oma tänasele asukohale või kolida Mustamäele TalTechi linnakusse. Käesoleva magistritöö eesmärk on leida kaasaegne arhitektuuriõppe keskkond TalTechi Arhitektuuri ja Urbanistika Akadeemiale, pakkuda välja lahendus, mis täiendaks praegust õpilahendust ja aitaks kaasa selle arengule, et tulevane arhitektuuriakadeemia tegevus oleks jätkusuutlik ja innovatiivne.

GEA HEIN
Juhendaja: Irina Raud
Retsensent: Tiina Nigul

“KASUTUSVÕIMALUSTE ANALÜÜS JA ETTEPANEKUD VAKSALI MILJÖÖALAL”

hein

Käesolev magistritöö keskendub linna keskkonna parendamisele erinevate vanusegruppide ja sihtgruppide jaoks ning otsib uusi võimalusi kaasaegse ja suhtlust soosiva keskkonna loomiseks, võttes kasutusele piirkonnale sobilikke arhitektuurseid ja linnaehituslikke meetodeid.

Analüüsi peamiseks teemaks on väikelinna planeeringuala seotus Viljandi raudteejaamaga, millest lähtuvalt käsitletakse linna ajaloolist arengut, struktuuri ja tuleviku arengusuundi, miljööväärtuslikke hooneid, linnaruumi kasutajaid ning taristut.

Tööga pakutakse lahendusi, et muuta linnaruum toimivamaks, inimsõbralikumaks, mugavamaks ja aktiivsemaks ning mis toetaksid üldplaneeringu ideed luua Kantreküla piirkonda toimiv keskus, ekponeerides ja säilitades linna ajalugu ja ajaloolist hoonestust.

KARL-JOHAN JAKOBSON
Juhendaja: Kimmo Lylykangas
Retsensent: Tommy Lindgren

“UUS SÜSINIKUNEUTRAALNE KOPLI ASUM TALLINNAS”
 

jakobson

Lõputöö uurib süsinikuneutraalsust kui linnade, eriti Tallinna linna kliimasihtmärki, ja ruumilise planeerimise lahendusi, mis on vajalikud süsinikuneutraalsuse saavutamiseks. Lisaks pakutakse töös välja uus süsinikuneutraalne Kopli asum Tallinna. Süsinikuneutraalsus saavutatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja ülejäänud kasvuhoonegaaside heitkoguste kompenseerimise abil. Planeeringuala on autodest vaba, mis annab võimaluse tänavavõrgustikku mõtestada jalakäijate jaoks. Kokkuvõtteks pakub lõputöö suunised süsinikuneutraalse ruumilise planeerimise kohta.

VLADISLAV KALAMES
Juhendaja: Ioannis Lykouras
Retsensent: Kaidi Põder

“KAHJUDE VÄHENDAMISE KESKUSTE LOOMINE KAASAEGSES LINNARUUMIS”

kalames

Autor soovib antud magistritöös vastata küsimustele, kuidas võiks kahjude vähendamise teenust pakkuda ning kuidas võiks teenust pakkuv keskus sobituda olemasolevasse linnakeskkonda. Magistritöö tulemusena on teoreetilisele uuringule tuginedes lahendatud kaks Tallinna kahjude vähendamise keskust. Nii on loodud kaks näidet, kuidas võiks kaasaegses linnaruumis valida kahjude vähendamise keskuste asu­kohti ning kuidas võiks keskust luua uue hoonena või juba olemasolevasse keskkonda, mõeldes kasutajatele ning ümbruses viibivatele inimestele.

RAIT KALLUS
Juhendaja: Vilen Künnapu
Kaasjuhendaja: Karin Paulus
Retsensent: Ike Volkov

“SAKRAALUNIVERSAALNE KOGEMUSKESKUS”

kallus3

Eesmärk oli kavandada vaimsele tööle hoonetekompleks ja luua välisruum, mis arvestaks ka varasemate vaimsete praktikatega, ka muinasusunditega. Lisaks pidi hoonetekompleks olema sakraalselt ja vaimselt universaalne, ehk see ei liigitu ühele kindlale konkreetsele usule või vaimsele tööle. Siia saavad tulla  erinevate vaimsete tõekspidamistega inimesed. Keskus tõlgendab loovalt erinevaid usulisi ja vaimseid tõekspidamisi, aitab vaigistada keskkonnaärevust ja taastada inimeste sisemist heaoluharmooniat.

CAROLYNA KODAR         
Juhendaja: Ignar Fjuk
Retsensent: Britt Vaher

“PÄRNU ENDISE HAIGLA JA VANGLAHOONESTU ALA KONVERTEERIMINE KAASAEGSEKS LINNARUUMIKS”

kodar

Magistritöös uuritakse Pärnu endise haigla ja vangla hoonestut psühholoogilisest vaatevinklist ja seda eelkõige koha identiteedi, seoste ja vaimsuse põhiselt. Defineeritakse meetod, mis  võimaldaks delikaatselt ning keskkonda ja pärandit maksimaalselt säästes sellesse sekkuda. Tühjalt seisnud ala tihendatakse ja võetakse kasutusele. Haigla peahoonele ja muinsuskaitse all olevatele vanglahoonetele määratakse uued funktsioonid. Oma algse väärtuse minetanud hooned lammutatakse, mis omakorda võimaldab ala tihendada ja rajada uusi ja atraktiivseid mahte. Neist kaks on olulisemad – kunstihoone ja blackbox, mis magistritöö projektiosas saavad ka täpsema arhitektuurse lahenduse. Kokkuvõttes võib öelda, et ala saab magistritöö raames toimiva ja arhitektuurselt põneva, kaasaegse linnaruumiga lahenduse, mis sobitub hästi kokku ka koha enda väärika ajalooga. Tugeva sekkumise tulemusena aset leidvad muudatused olid piisavad, et muuta välja kujunenud ja negatiivset ajaloolist pärandit.

KATARINA KOROLJOVA
Juhendaja: Ignar Fjuk
Retsensent: Oliver Alver

“SKOONE BASTIONI TAASSÜND. TALLINNA UUS KONTSERDIMAJA”

koroljova

Magistritöö uurimisprobleemiks on ajalooliste ehitiste kaasaega integreerimise võimalused ning nende väärtustamine läbi kasutuse. Töö eesmärgiks on saada ülevaade kaasaegsetest ehituspärandi adaptiivse taaskasutuse praktikatest, uurida mõningaid valdkonda mõjutavaid olulisi aspekte ning sõnastada põhimõtteid, mis aitaksid pärandiobjektide konverteerimise kavandamisele läheneda. Uurimuslik-teoreetilises osas kogutud teabele toetutakse projektlahenduse osas, pakkudes adapteerida Tallinnas asuva Skoone bastioni uuele ühiskondlikule funktsioonile, milleks on kontserdimaja.

MARIANN KRUUSE
Juhendaja: Ignar Fjuk
Retsensent: Kaur Talpsep

“LOOMAAED 3.0 - INIMENE JA LOOM URBANISTLIKUS JAGATUD RUUMIS”

kruuse

Magistritöö ajendiks on üha märgatavam lõhe inimese ja looduse vahel, mis soosib aina laienevas urbanistlikus ruumis bioloogilise mitmekesisuse kahanemist. Tallinna Loomaaia mahulise planeeringu näol on biofiilsele disainile tuginedes loodud linnakeskkonda urbanistlik oaas, mis võimendab inimese sidet loodusega ning kannab endas loomaaia visiooni olemaks keskkonnahariduse, teaduse ja loodushoiu edendajaks ja teenäitajaks. Planeering panustab juurduva loodushariduse kujunemisse ning aitab kaasa tegemaks samme ökosüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks.

ELINA LOIT
Juhendaja: Üllar Ambos
Retsensent: Kaur Talpsep

“ENDISE INDUSTRIAALALA TAASKASUTAMISE VÕIMALIKKUSEST RUMMU KARJÄÄRIS”

loit

Viimastel aastakümnetel on hakatud üha enam tähelepanu pöörama tööstusalade väärtustamisele. Alade korrastamine ja kasutuselevõtt aitab tööstustegevuse tõttu halvenenud elukeskkonda rohkem rohealasid juurde luua, maastikukasutust mitmekesistada ning kohalike elanike identiteeditunnet tõsta. Planeeritav hoone suhestub olemasoleva maastikuga ning mahajäetud hoonetega. Funktsionaalne ehitis peidab endas erinevaid õpperuume, seikluskeskust, kohviku ala, muuseumi ja avatud kontserdi ala. Lisaks nähakse ette piiratud mahus eksklusiivne majutus vees. Samuti pannakse rõhku territooriumi kujundamisele erinevate arhitektuursete elementidega, nagu näiteks looklevad rajad, vee elemendid ja erinevad istumisalad.

ARTHUR FREDERIC NARUSBERK
Juhendaja: Üllar Ambos
Retsensent: Mark Grimitliht

“ARHEOLOOGILISTE MÄLESTISTE KAASAEGNE ARHITEKTUURNE KÄSITLUS TOOLSE LINNUSE NÄITEL”

narusberk

Autor tõstatab küsimuse, kus eeldatakse, et vähem säilinud arheoloogiamälestiste säilitamine on seotud probleemiga, et mida aeg edasi, seda vähem nende eest hoolitsetakse ning neid külastatakse. Vaatamata sellele, et ressursid on piiratud, püsib probleem endiselt, sest hoolimata tehnoloogia arengust tundub, et suhtumine nende objektide säilitamisse on aegnunud ja stagneerunud. Selle magistritöö eesmärk on välja selgitada, kuidas rakendada AR-tehnoloogiat vähem säilinud arheoloogiamälestistele eesmärgiga ammutada neist rohkem tähendust, et mäletada nende rikkalikku pärandit ja ajalugu. Magistritöös on tegeletud arheoloogiamälestiste säilitamise uurimisega ning nendele liitrealsuse (augmented reality, AR) tehnoloogia rakendamisega Toolse linnuse näitel.

ALEKSANDRA PAPUNOVA
Juhendaja: Ioannis Lykouras
Kaasjuhendaja: Katrin Paadam
Retsensent: Epp Vahtramäe

“T1.2 - T1 KAUBANDUSKESKUSE REVITALISEERIMINE JA KOHANDAMINE VASTAVALT MUUTUNUD TARBIMISHARJUMUSTELE”

papunova

Töö keskendub muutuvale kaubandusmaastikule ning kahaneva ruumiväärtuse olukorrale, mille keskmes on introvertne T1 kaubandukeskus Tallinnas. Magistritöö eesmärgiks oli analüüsida tegureid, mis mõjutavad tarbija eelistusi, selgitavad ostlemiskäitumist ning võimalusi, kuidas kujundada olemasolev kaubanduskeskus ümber nii, et see muutuks kaasaegseks linnaruumiks.

Kasutades ära olemasoleva suure hoone potentsiaali on kaubanduskeskuse linnaruumiks ümbermõtestamisel olnud prioriteediks ruumiväärtuse tõstmine töös välja töötatud „tööriistakasti“ abil, kus kvaliteet ja eelis peitub dünaamilises ja multifunktsionaalses avalikus ruumis. Kaupluste vahel olev negatiivselt tajutud tühi ruum kujuneb keskuse ankruks ning kogukondliku sotsiaalse sidususe soodustajaks.

MERLYN POKK
Juhendaja: Veronika Valk-Siska
Kaasjuhendaja: Tiit Sild
Retsensent: Mihkel Urmet

“PUIDUST MOODULLASTEAED VOLTA KVARTALI NÄITEL”

pokk

Magistritöös uuritakse moodullasteaia loomise võimalusi, mille ruumilahendus vastaks tänapäevase õpikäsitluse vajadustele.

Projektiosa pakub välja lahenduse puidust moodullasteaiale Põhja-Tallinnas. Lõputöös näitlikustatakse alternatiivseid modulaarseid lahendusvõimalusi ka teistel kruntidel (nt Reidi tee 12 Tallinna kesklinnas). Ideelahenduse väljatöötamisel on järgitud kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid ja Eesti seadusandlust ning silmas peetud asjakohaseid juhendmaterjale ja parimat praktikat. Lasteaiahoone on kavandatud puidust moodulite süsteemina (2 erinevat moodulit mõõtudega 3,6 x 12,6 m ja 3,0 x 8,2 m). Süsteem on välja töötatud selliselt, et seal ei oleks kasutatud mitmetes erinevates mõõtudes mooduleid, et moodulite süsteem ei läheks üleliia keeruliseks, mis omakorda seaks lisapiiranguid ruumi planeeringule.

SAAMUEL RAMMO
Juhendaja: Veronika Valk-Siska
Retsensent: Peeter Pere

“KOHANEV ARHITEKTUUR PÕHJA-EESTI PÄRANDIHOIDLA NÄITEL”

rammo

Eesti kultuuriväärtuste säilimiseks tuleb parandada hoiustamistingimusi. 2018. aastal vastas vaid 43% hoidlapinnast kultuuriväärtuste pikaajaliseks säilimiseks vajalikele nõuetele. Kultuuriministeerium koostöös Muinsuskaitseametiga on seadnud eesmärgiks rajada riiklikud pärandihoidlad, et tagada riiklike muuseumikogude pikaajaline säilimine ja parem kättesaadavus huvilistele. Üks pärandihoidlatest on kavandatud Põhja-Eestisse.

Lõputöö pakubki välja pärandihoidla arhitektuurse ideeprojekti koos ehitise kavandamise põhimõtetega. Ühtlasi on töö eesmärk ka arhitektuurse projekti abil näitlikustada teoreetilises käsitluses väljatoodud resilientsuse põhimõtete ja biomimikri kasutamise võimalusi pärandihoidlate kavandamisel. Lõputöös otsitakse vastust küsimusele, kuidas luua etteantud asukohas ehitise elukaarepõhise kuluarvestuse vaates energiasäästlik ja kestlik pärandihoidla, lähtudes kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest ja resilientsuse eesmärgist.

KRISTEL SEPP
Juhendaja: Irina Raud
Retsensent: Mark Grimitliht

“KAASAEGNE TALU. JÄTKUSUUTLIKU MAAELU PÕHIMÕTTED JA NENDE RAKENDAMINE METSA JOHANI TALU NÄITEL”

sepp

Põlvkondade vahetuse ning urbaniseerumise mõjul on inimese side loodusega hajumas. Samas on aina olulisemal kohal keskkond ning säästev tootmine ja areng, mida tänapäeva suurtootmistel on keeruline saavutada. Kaasaegne talu aitab esile tuua seni tagaplaanile jäetud potentsiaali ning selgitab põllumajanduse ja arhitektuuri vaheliste seoste loomise olulisust. Projektlahendusena on tehtud ettepanek Saaremaal asuvate Metsa talude uuendamiseks ning uue elamuala loomiseks.

SOFYA SMIRNOVA
Juhendaja: Kimmo Sakari Lylykangas
Retsensent: Samuli Woolston

“PUIDUST KÕRGHOONED KUI KLIIMAMUUTUSE LEEVENDAMISE VAHEND. 30-KORRUSELINE PUIDUST KÕRGHOONE TALLINNAS”

smirnova

Ehitussektor mängib kliimamuutustes olulist rolli, kuna see põhjustab atmosfääri süsinikdioksiidiheite suurima osa. Tavapärane betoon ja teras, millest enamik meie linnu on ehitatud, on kaevandamise ja tootmise ajal väga süsinikumahukad. Keskkonnasõbralike ehitusmaterjalide valik on tulevase ehitusfondi jaoks ülioluline. Alternatiivne materjal betoonile ja terasele võiks olla puit, mis on sama tugev kui betoon ja teras, aga millel on madalam süsinikdioksiidi jalajälg, mis on taastuv materjal ja mis võib säilitada süsinikdioksiidi. Kuna tulevaste linnade domineeriv tüpoloogia oleks kõrghoone, võiksid kõrged puithooned olla lahendus kliimamuutuse probleemile.

ANNA SOLTS
Juhendaja: Jaan Kuusemets
Retsensent: Jose Antonio Pavon Gonzalez

“INIMASULA MARSIL - AUTONOOMSETE ELAMISÜKSUSTE EHITAMINE EKSTREEMSETES TINGIMUSTES”

solts

Kosmosearhitektuuri valdkond on uudne ja väljakutseid täis. Kaks suurt ettevõtet - NASA ja SpaceX tegelevad aktiivselt Marsi missioonide kavandamisega ning võib kindlalt öelda, et uus kosmose võidujooks on alanud. Praeguses Marsi koloniseerimise arutelus keskendutakse peamiselt Marsile jõudmise teaduslikele ja tehnoloogilistele aspektidele, kuid Marsi arhitektuuri ja disaini valdkonnas on endiselt suur lõhe.

Selle magistritöö põhieesmärk on uurida Marsile autonoomse inimasula rajamise meetodeid, mis mitte ainult ei kaitse teadlasmeeskonda Marsi ekstreemse keskkonna eest, vaid võtab arvesse ka inimeste heaolu. Uurimusele tuginedes on käesoleva arhitektuuri eriala magistritöö raames kavandatud Erebus Montes alale autonoomne elamisüksus teadlasmeeskonnale.

TAURI TAMME
Juhendaja: Üllar Ambos
Retsensent: Artur Staškevitš

“TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI VIRUMAA KOLLEDŽI INTERNETI JA TEHNOLOOGIASIIRDE KESKUS - KÕRGTEHNOLOOGILISTE LAHENDUSTE KASUTAMINE ARHITEKTUURIS”

tamme

Erinevate valdkondade tehnoloogia on arenemas kiiremini, kui eales varem. Tihti liiguvad hoonetele välja töötatud lahendused kiiremas tempos kui arhitektuuriteooriad, planeeringud ja ehitusprotsess. Magistritöö eesmärk on uurida kõrgtehnoloogiliste lahenduste kasutamise võimalusi uusehitistes ning rakendada teooria osas uuritud süsteemide lahendusi uues koolihoones ühtse tervikuna.

TRISTEN VARDJA
Juhendaja: Kimmo Sakari Lylykangas
Retsensent: Pekka Heikkinen

“RISTKIHTPUIT KONSTRUKTSIOONIST 13-KORRUSELINE BÜROOHOONE ÜLEMISTE CITY LINNAKUS”

vardja

Puidust kõrghoonete ehitamisel on mitmeid väljakutseid: kandevõime, akustika ja puitfassaadide hooldamine – kuid peamine takistus Eestis on tuleohutus. Puit on põlev materjal ja ranged tuleohutuse regulatsioonid muudavad puidust kõrghoonete ehitamise majanduslikult põhjendamatuks. Vaja on kasutada ebastandardseid lahendusi ning tõestada hoone ohutust alternatiivsete meetoditega - tuleohutusinseneeria (Fire safety engineering). Uurimistulemuste ja ekspertide konsultatsioonide põhjal on loodud arhitektuurne ettepanek  Ülemiste Citysse CLT konstruktsioonil põhineva 13-korruselisele büroohoone rajamiseks.

MERLI VIRKI
Juhendaja: Ioannis Lykouras
Kaasjuhendaja: Epi Tohvri
Retsensent: Toivo Tammik

“TEADMISTE TÄIENDAMINE RUUMIS TÕRAVERE OBSERVATOORIUMI KAASAJASTAMISE NÄITEL”

virki


Magistritöö eesmärk on Tõravere observatooriumi ruumilise planeeringu kaasajastamine ja uusarenduste kujundamine teaduslinnakus, luues modernsemad ruumielamused ja funktsioonid, mis aitavad inimesel täiendada teadmisi astronoomia valdkonnas. Observatooriumi kaasajastamise teema on aktuaalne, kuna Tõravere observatooriumi teadustegevus on ajaga arenenud, samas hoonestuste arhitektuurne vorm on ehitusaegne. Planeeringu käigus on projekteeritud uusarendused, mis lähenevad pieteeditundeliselt olemasolevale kompleksile ja on arvestatud observatooriumi funktsioonist tulenevate tingimustega. Välismaalt külastab teadlane Tõravere observatooriumit harva, sest observatooriumi ala ei ole hetkeseisuga piisavalt kaasaegne. Magistritöö eesmärk on pakkuda kaasaegsemaid lahendusi sügavalt Universumi vastu huvi tundvale astronoomiaentusiastile.

JOANNA KORDMETS
Juhendaja: Jaan Kuusemets
Kaasjuhendaja: Marko Ründva
Retsensent: Illimar Truverk

“LINNADE HELIMAASTIK - JUHENDAVAD PRINTSIIBID AKUSTILISE LINNAKESKKONNA KVALITEEDI PARANDAMISEKS”

ANASTASSIA JAKOBSON
Juhendaja: Kimmo Lylykangas
Retsensent: Risto Suikkari

“RAHVASTIKU KASVUSTRATEEGIAD KAHANEVATES EESTI JA SOOME LINNADES. PÄLKÄNE KESKUSE ARENGUKAVA”

MARI-LILL KAUL
Juhendaja: Kimmo Lylykangas
Kaasjuhendaja: Maija Berndtson
Retsensent: Urmo Mets

“KOOS TOIMIMINE, UURIMINE JA OLULISED AVASTUSED / TARTU UUS RAAMATUKOGU”

LIIS SEPP
Juhendaja: Kimmo Lylykangas
Retsensent: Teemu Hirvilammi

“VALGUSE INSTRUMENDID. PÄEVAVALGUSE KASUTAMISE VÕIMALUSED MEDITATSIOONI RUUMIDES”

HELINA NIITVÄHI
Juhendaja: Emil Urbel
Retsensent: Ülo Peil

“KIRIKUTE KONVERTEERIMISE VÕIMALUSED EESTIS NARVA ALEKSANDRI SUURKIRIKU NÄITEL”

TUULI BETLEM
Juhendaja: Irina Raud
Retsensent: Mark Grimitliht

“ENDISE TÖÖSTUSPIIRKONNA TAASKASUTAMISE VÕIMALIKKUS NARVAS BALTIJETSI TEHASE NÄITEL"

EDE LAIDRO
Juhendaja: Irina Raud
Retsensent: Tiina Nigul

“LOKSA LINNA RANNA- JA PUHKEALA KORRASTAMINE JA ARENDAMINE”

JANA KRIVORUKOVA
Juhendaja: Kimmo Lylykangas
Retsensent: Pekka Pakkanen

“ARHITEKTUURI ESITAMISE VIISID: SOOME ARHITEKTUURI JA DISAINI MUUSEUM”

ALICE PHILIPS
Juhendaja: Jaan Kuusemets
Retsensent: Jane Teresk

“KOOLIDE ARHITEKTUURI ANALÜÜS TUGINEDES PEAMISTELE ÕPPEMEETODITELE. ARHITEKTUURNE PROJEKT KEILA KOOL”

ANASTASIA NEROBOVA
Juhendaja: Jaan Kuusemets
Kaasjuhendaja: Vilen Künnapu
Retsensent: Kristiina Hussar

“TANTSU- JA KUNSTIKOOL TALLINNAS”

ANASTASIA SHABELNIKOVA
Juhendaja: Veronika Valk-Siska
Kaasjuhendaja: Toomas Paaver
Retsensent: Jaak-Adam Looveer

“HEA LINNARUUM VANALINNA VÖÖNDI NÄITEL”

LISETT LAURIMÄE
Juhendaja: Üllar Ambos
Kaasjuhendaja: Erkki Tikk
Retsensent: Peeter Tambu

“MILITAARRUUMI KAASAJASTAMINE UUE TAPA ÕPPELINNAKU NÄITEL”

ANNIKA LAIDROO
Juhendaja: Ioannis Lykouras
Retsensent: Hannelore Kääramees

“EHITUSPÄRANDI JÄTKUSUUTLIK VAHEKASUTUS KERI TULEJAAMA NÄITEL”

ANNI RADA
Juhendaja: Emil Urbel
Kaasjuhendaja: Endrik Arumägi
Retsensent: Kairo Kepp

“AJALOOLISE HOONE RENOVEERIMINE JA SELLE ENERGIATÕHUSUS VILJANDI AADLIPREILIDE PANSIONAADI NÄITEL”

VALERIA SOKOLOVA
Juhendaja: Irina Raud
Retsensent: Andres Alver

“UUS EKSPORTOSTA. VEEÄÄRSE ALA REVITALISEERIMINE RIIA REISISADAMA JA MINISTEERIUMITE KVARTALI NÄITEL”

HANNA-LOORE ÕUNPUU
Juhendaja: Üllar Ambos
Retsensent: Silver Soe

“ISLAMIARHITEKTUUR INTEGREERITUNA KAASAEGSE EESTI ARHITEKTUURIRUUMI. ISLAMIKESKUS TALLINNAS”

ANGEELIKA SAARON
Juhendaja: Emil Urbel
Retsensent: Martti Preem

“VALGA KESKVÄLJAKU AKTIVEERIMINE MULTIFUNKTSIONAALSE HOONEGA”

IRINA BARDÕBAHHINA
Juhendaja: Emil Urbel
Retsensent: Vahur Sova

“ÖKOTURISMI VÕIMALUS TALLINNA KESKLINNAS”

ELIISE HARJAK
Juhendaja: Üllar Ambos
Retsensent: Urmo Mets

“PUUDELISUS JA RUUM – FENOMENOLOOGILINE LÄHENEMINE. HIIUMAA SOTSIAALKESKUS”

SIGRID NÕMMIK
Juhendaja: Emil Urbel
Retsensent: Andres Põime

“UUE HOONE PROJEKTEERIMINE AJALOOLISSE LINNARUUMI STOCKHOLMI VANALINNA NÄITEL”

AGUR-ANDRI TARMO
Juhendaja: Irina Raud
Retsensent: Mark Grimitliht

“VEE JA TAEVA VAHEL. AVAMERE NAFTA- JA GAASIPLATVORMIDE TAASKASUTUS”

ANETTE GERTRUD KRUUSEMENT
Juhendaja: Irina Raud
Retsensent: Raivo Puusepp

“RUUMI MÕJU MUUSEUMIKOGEMUSELE MAAKRI KAASAEGSE KESKUSE/ MKK NÄITEL”

Kruusement

Muuseumikogemus on põhiline aspekt, mis mõjutab inimese soovi taas muuseumi  külastada. Lisaks inimese enda individuaalsetele mõjutajatele, nagu üldine huvi ja teadmised kunstivallas, mängib ka arhitektuur ja ruum muuseumikogemuse kujundamisel suurt rolli. Kõige tähtsamad kogemuse mõjutajad muuseumi arhitektuuris on kulgemise teekonna iseloom, ruumi karakter ja loomulik valgus. Et paremini aimu saada muuseumikogemuse kujundamise võtetest on analüüsitud kolme olemasolevat kaasaegse kunstimuuseumi muuseumimaastikku. Analüüsi tulemustele ja kirjandusele toetudes on koostatud projektlahendus kaasaegse kunsti keskuse loomiseks Tallinnasse Maakri kvartalisse.

MAARJA ABEL
Juhendaja: Irina Raud
Retsensent: Tiina Nigul

„KAHANEVA RAHVASTIKUGA KAEVANDUSLINNA VÄLJAVAATED. ORU ASULA STRUKTUURIPLAAN"

Abel

Ida-Virumaa linnade ja asulate teke on seotud rasketööstusega, mis rajati selleks, et majutada sealseid töölisi. 1990. aastatel suleti mitmed tehased, mistõttu jäid tühjaks nii tehased kui töölisasulad. Tänapäeval pööratakse tähelepanu säästvale arengule ning uuritakse endiste tööstuskomplekside säilitamise ja kasutuse võimalusi. Eestis on mahajäetud endiseid turbakaevandusi ligikaudu 15 000 ha. Säästliku kasutamise ja keskkonnaprobleemide seisukohast on viimasel 15 aastal uuritud mahajäetud turbaalade rekultiveerimise võimalusi. Üks eesmärke on kasutusele võtta mahajäetud jääksoode alad. Tartu Ülikooli, Maaülikooli ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse teadlased uurisid niisuguste alade korrastamise võimalusi. Analüüsides Ida-Virumaa kaevanduslinnade ja -asulate arenguperspektiive, uuritakse magistritöös jääksoo läheduses asuva Oru asula potentsiaali edendada kohalikku majandust jääksoo kasutuselevõtuga.

PRIIT RANNIK
Juhendaja: Kimmo Sakari Lylykangas
Kaasjuhendaja: Targo Kalamees
Retsensent: Pekka Pakkanen

„ÜHE-TONNI-ELU: JÄTKUSUUTLIK ELUKESKKOND TORPPALAS“

Rannik

Magistritöö võtab vaatluse alla inimese personaalse süsiniku jalajälje. Jätkusuutlikkuse mõõdupuuks on valitud üks tonn süsinikdioksiidi emissioone ühe inimese kohta aastas. Madalsaastelise eluviisi võimalusi tutvustatakse planeeringu näitel Kaarina lähistel Torppalas, kus maaomanikud on huvitatud jätkusuutliku ja ökoloogilise elamupiirkonna arendamisest. Töös tõstatatakse küsimus ühepereelamu kui hoonetüübi jätkusuutlikkusest.

SIGNE KITS
Juhendaja: Emil Urbel
Retsensent: Ra Luhse

“ELUKESKKONNA MÕJU AKTIIVSENA VANANEMISELE”

Kits

Inimkonna üks suuremaid saavutusi on olnud eluea pikenemine, kuid pensioniealise elanikkonna pidev kasv esitab riikidele sotsiaalseid ja majanduslikke väljakutseid. Sellega seoses on Eesti võtnud eesmärgiks toetada aktiivsena vananemist.

Käesolevas töös analüüsitakse pensioniealise elanikkonna olukorda Eestis ning kuna pensioniikka jõudes tihti oma kodus veedetav aeg suureneb, uuritakse, kuidas elukeskkonna kujundamisega toetada aktiivsena vananemist ehk kuidas tagada elanike hea tervis, turvatunne, elukvaliteet, ühiskonnas osalemine, eneseteostus, põlvkondadevaheline solidaarsus, säilitades seejuures oma iseseisvus ja autonoomia. Selle näitlikustamiseks on koostatud projekt Pelgulinna, mis suurendaks inimeste valikuvõimalusi elukohale.

RISTJAN JOHANSON
Juhendaja: Vilen Künnapu
Retsensent: Raivo Puusepp

„KAALI MEDITATSIOONI KÜLA”

Johanson

Magistritöö käsitleb tänapäevaseid probleeme nagu depressioon, stress ja ärevus. Käesolevaga uurin, millised alternatiivmeditsiini meetodid muudavad inimest tervemaks ja positiivsemaks. Käsitlen meditatsiooni ja Wim Hof tehnikat uurimisallikatena, kus otsin teoreetilise tagapõhja. Loon arhitektuurse keskkonna selle meetodi kasutamiseks. Asukohaks on valitud Kaali meteoriidikraatri ümbruskond.

HELINA MAALT
Juhendaja: Ioannis Lykouras
Retsensent: Kaisa Laasner

“RAVI TÄNAVA HAIGLAKOMPLEKSI ADAPTIIVNE TAASKASUTUS”

Maalt

Magistritöö eesmärk on pakkuda Tallinna Haigla valmimisel vabaks jäävale Ravi tänava haiglakompleksile uus väljund, mis muudaks kvartali terviklikuks, mitmekülgseks ning igal ajal linnarahva poolt kasutatavaks. Projektlahendus seotakse töö teoreetilises osas uuritavate jätkusuutlikkuse ja resilientsuse põhimõtetega. Säästlike valikute rakendamine kvartalis ja tulevikuideede defineerimine muudab kvartali elujõulisemaks, meeldivamaks ja paindlikumaks pidevalt muutuvatele vajadustele.

KATRIN VILBERG
Juhendaja: Rein Murula
Kaasjuhendaja: Karin Hallas-Murula
Retsensent: Aleksei Tihhonov

„UIMASTIHULLUSE RAVIKOMPLEKS. SALUTOGEENSE KESKKONNA KUJUNDAMINE SEEWALDI PIIRKONNAS“

Vilberg

Magistritöö eesmärk on välja pakkuda funktsionaalselt ja ruumiliselt toimiv ning uudsest ja kaasajal aktuaalsest salutogeneesi teooriast, samuti tõenduspõhise projekteerimise (evidence-based design) metodoloogiast lähtuv uimastihulluse ravikompleks. Autori hinnangul on teenuste killustatus üle Eesti üheks põhjuseks narkomaania probleemi püsivusel, mistõttu esitab autor narkomaania raviasutuse, mis sisaldab kõiki uimastisõltlastele suunatud teenuseid. Magistritöös uuritakse narkomaania ravimeetodeid ja analüüsitakse tervist arendavaid ruume, samuti puudutatakse võimu ja kontrolli filosoofiat haiglaarhitektuuris. Projekti asukoha otsingutel osutus Seewaldi piirkond optimaalseimaks, sest uimasteid süstivate inimeste kontsentratsioon on selle ala ümbruses Tallinnas kõrgeim. Samuti mängib rolli Seewaldi ala imagoloogiline pool – piirkond on ajalooliselt tuntud kui tervishoiu ehitiste territoorium ning ala ümbritsevat loodust on kasutatud ühe ravimeetodina, mida samuti kohaldatakse tänapäeval uimastisõltlaste ravi puhul.

KADRI-ANN KERTSMIK
Juhendaja: Rein Murula
Retsensent: Loona Kikkas

“JÄTKUSUUTLIKKUSE PRINTSIIPIDEL PÕHINEV ESMATASANDI TERVISEKESKUS”

Kertsmik

Käesoleva magistritöö teema sõnastati seoses töö teemade aktuaalsusega - üha enam pööratakse tähelepanu hoonete jätkusuutlikkusele ja perioodil 2014-2020 soovitakse Eestisse rajada 59 uut tervisekeskust, millest praegu on valminud vaid kuus. Teoreetilises osas analüüsiti jätkusuutliku hoone printsiipe ja koostati minimaalse koosseisuga tervisekeskuse ruumiprogramm. Uurimuslikus osas olid vaatluse all esmatasandi tervisekeskuste tüüpruumid, millele sooritati päevavalgusanalüüsid, jahutuskoormuse simulatsioonid ja vaadeldi 8 minimaalse koosseisuga tervisekeskuse hoone vormifaktorit. Saadud tulemuste abil loodi esmatasandi tervisekeskus Kesk-Eestisse, Aravete alevikku.

LISANNA REMMELKOOR
Juhendaja: Üllar Ambos
Retsensent: Ilmar Valdur

„EUROOPA VÄLJAK - EUROOPA VÄRAV EESTISSE“

Remmelkoor

Magistritöö tegeleb Tallinna linna mastaabis olulise kohaga – Ülemistega. Viimasel kümnendil toimunud Ülemiste City ja lähiümbruse kiire kasv ning perspektiivsed projektid: Rail Baltic, Fin-Est tunnel ja Tallinna Lennujaama laienemine soosivad Ülemistest olulise sõlmpunkti saamist. Euroopa väljaku näol on tegu suuremahulise lineaarse avaliku alaga, mis ühendab eelmainitud projekte ja parandab linnaruumilist sidusust. Magistritöö raames koostati Euroopa väljaku ja kontaktvööndi hoonestuse struktuurplaan, mis arvestab ala perspektiivsete arengutega ning lähtub parameetrilise arhitektuuri printsiipidest.

ELIS KEVVAI
Juhendaja: Ignar Fjuk
Retsensent: Neeme Vaarpuu

“TALLINNA MEDITSIINILINNAK. INIMESE JA KESKKONNA VAHELIST INTERAKTSIOONI ARVESTAV HAIGLAKOMPLEKS”

Kevvai

Lõputöö annab lahenduse Tallinna meditsiinilinnakule. Uue haiglakompleksi rajamise eesmärgiks on parandada tervisehoiuteenuste kvaliteeti, kättesaadavust ning leida haiglakeskkonnale parim võimalik lahendus. Lõputöös selgitatakse välja, milline arhitektuurne lahendus ning planeering soodustaksid haigla kuvandi paranemist, mõjuksid meeldiva, rahustava ning stressi maandava keskkonnana. Teoreetiline osa võtab arvesse keskkonnapsühholoogial põhinevad seisukohad, mis lähtuvad tehisliku keskkonna muutmisest inimsõbralikumaks. Magistritöö tulemuseks on terviselinnaku planeering, Tallinna Haigla mahuline ettepanek ning osakondade detailsemad lahendused, mis tagavad linnaku täisväärtusliku toimimise.

MARIA SOBOLEVA
Juhendaja: Rein Murula
Kaasjuhendaja: Karin Hallas-Murula
Retsensent: Jiri Tintera

“NARVA KESKOSA REVITALISEERIMINE: KULTUURIFUNKTSIOONIDE JA AVALIKE RUUMIDE VÕRGUSTIK KUI LOOVA LINNA ARENGUFAKTOR“

Soboleva

Töös uuritakse kahaneva Narva keskosa taaselustamise võimalusi tähtsustades loovuse ja kultuuri rolli linna arengus. Linna jõeäärset piirkonda käsitletakse linnakeskusena ning ühenduslülina olemasolevate ja potentsiaalsete tõmbekeskuste ja loova linna funktsioonide vahel, millede tõhusus on toetatud teenindavate funktsioonidega ja avalike ruumide võrgustikuga. Linna kompaktsuse tõstmiseks luuakse uued ühendused linnaosade ja tõmbeobjektide vahel.

MISAGH KHOSRAVI
Juhendaja: Irina Raud
Retsensent: Mark Grimitliht

„KOOSTÖÖ KULTUURI KAUDU“

Khosravi

During this thesis main focus is on organizing a strong movement from monoculturalism to interculturalism in a country which used to be homogeneous. The spot which is chosen for this proposal, is suffering from poor quality of space and working as a segregation element in Helsinki and it can become a potential threat for society soon. The proposal is attempting to turn this segregation element to an assimilation element by using cultural diversity, To make an opportunity out of a potential threat in society. Architectural intervention consists of three main phases, a bridge, a plaza and rehabilitation of an old shopping center which is called Pohus. During studies many successful European patterns has been implied.

ANTI LUHAÄÄR
Juhendaja: Irina Raud
Retsensent: Raivo Puusepp

“NÄITUSTE JA MESSIKESKUS. VÄO KARJÄÄRI KORRASTAMINE“

Luhaäär

Viies kokku asukoha otsingu messikeskusele ning tegevust lõpetava avakaevanduse korrastamise vajaduse, on püstitatud magistritöö eesmärgiks rehabiliteerida loodusele tekitatud kahju, kavandades Tallinnasse Väo karjääri keskkonnasõbralik ja loodusesse sulanduv, atraktiivne ja Tallinna kuvandit parandav rahvusvaheline näituste- ja messikeskus. Selleks, et tagada linna tasakaalustatud areng ja rahvusvaheline konkurentsivõime, on magistritöös käsitletud Väo karjääri kui mastaapsele pruunalale uue rahvusvahelise näituste- ja messikeskuse rajamist, lähtudes logistiliselt suurepärasest asukohast, ala topograafiast ja looduskkeskkonna taastamise võimalustest.

INGRID VISKUS
Juhendaja: Rein Murula
Retsensent: Ülo Peil

„TEADMISTEPÕHISE TÖÖTAJA ISTUVA TÖÖVIISIGA TÖÖKESKKONNA PRODUKTIIVSUS“

Viskus

Lõputöö peaeesmärgiks on välja selgitada töökeskkonna istuva tööviisiga teadmistepõhise töötaja produktiivsusega seotud aspektid. Keskkond mõjutab tööviljakust märkimisväärselt läbi paljude eri aspektide, mida antud töös uurin lähemalt. Meie senini loodud töökeskkond on oluliselt mõjutanud ka meie tervist, nii vaimset kui ka füüsilist. Seetõttu on oluline võtta ette ka samme, mis antud probleeme vähendaks või lausa tagasipööraks. Selleks on eelkõige oluline vähendada stressitasemeid töökeskkonnas, edenda töötajate liikuvust ning toetada nende vaimse tervise aspekte. Kokkuvõtvalt leidsin, et eelkõige peaksid organisatsioonid pakkuma keskkonda, mis on sobilik tööülesannete täitmiseks ning arvestaks konkreetse töötaja eripärasid. Arvestades järjest kiiremat muutuste lainet tuleks võimaldada keskkonna maksimaalset paindlikkust ja ümberkonfigureerimis võimalusi.

IVAN GAVRILOV
Juhendaja: Irina Raud
retsensent: Andres Alver

„JÕHVI VÕIMALUSED PIIRKONDLIKU TÕMBEKESKUSENA. ENERGOPOLISE KAVANDAMINE JÄTKUSUUTLIKU URBANISMI JA STSENAARIUMPLANEERIMISE PÕHIMÕTETEL“ 

gavrilov

Ida-Viru maakonnakeskus Jõhvi on Eesti kõige linnastatuma maakonna ainus kasvav omavalitsus. Magistritöös uuritakse kasvuperspektiive, kasutades stsenaariumplaneerimise põhimõtteid. Arengumootori fookusobjektiks on raudteeäärsele tühermaale planeeritud innovaatilise energeetika uurimise ja arendusega tegelev Energopolis, mille rajamisega kaasnevaid muudatusi Jõhvi kesklinnas kavandatakse kooskõlas jätkusuutliku urbanismi põhiväärtustega.

KRISTJAN PRII
Juhendaja: Ignar Fjuk
Kaasjuhendaja: Anti Hamburg
Retsensent: Ivo Riet

“TALLINNA LIIVA KALMISTU TAVANDIHOONE JA MÄLESTUSPARK“

Prii

Arhitektuurse lahenduse ideeks on ruumide jada loomine, mis juhatab meid siit ilmast teispoolsusesse. Nihestatud ruumitaju ja ootamatud vormid annavad meile mõista, et see pole päris igapäevane keskkond, kuhu sattusime. Siin on kõike ja mitte midagi.

Meie elu koosneb neljast järjestikkusest etapist, milleks on elu, surm, surmajärgsus ja uuestisünd. Sellest käsitlusest on tuletatud ka tavandimaja arhitektuurne vorm.

KATRI METS
Juhendaja: Jaan Kuusemets
Kaasjuhendaja: Kadi Liik
Retsensent: Britt Vaher

„VILJANDI TERMID JA HOLISTILISE TERAAPIA KESKUS“ 

Mets

Inimesi ümbritseval keskkonnal on tähtis roll nende emotsionaalse ja füüsilise heaolu loomisel. Holistilise teraapia keskuse projekteerimine on ajendatud tänapäeva kiire elurütmiga kaasnevatest probleemidest nagu stress, väsimus  ja ärevushäired. Keskuses  keskendutakse inimese vaimse ja füüsilise heaolu parandamisele vee- ja teiste erinevate teraapiate ning atmosfäärilise arhitektuurse ruumilahendusega, mis  mõjutab inimese teadvust ja ümbritseva multisensoorse keskkonna vahetut kogemist.

PEEP MOORAST
Juhendaja: Ignar Fjuk
Kaasjuhendaja: Endrik Mänd
Retsensent: Andres Levald

„SAUE 3.0 - KOMPAKTNE LINN, UUSURBANISM SAUE LINNA PLANEERINGU NÄITEL“

Moorast

Linnaehituse ja hoonete projekteerimise eriala magistritöö eesmärk on pakkuda välja platvorm uue linnakeskuse ja selle naabruskonna planeerimislahendusele, mis arvestab uusurbanismi printsiipe, et suunata Tallinna lähedase väikelinna Saue arengut lähialade valglinnastumise tendentsilt kompaktse keskusega linnaruumi suunas.

INDREK PALM
Juhendaja: Emil Urbel
Kaasjuhendaja: Katrin Paadam
Retsensent: Toivo Tammik

„RAHVUSOOPER ESTONIA UUS HOONE TALLINNA VANASADAMAS – VÕIMALUS MEREÄÄRSE AVALIKU RUUMI LOOMISEKS“

Palm

Käesolev magistritöö tegeleb aastakümneid oodatud uue ooperiteatri kavandamisega Tallinna Vanasadama lõunaossa, konverteerides seni kasutuseta tühermaa kvaliteetseks, vahelduvate atmosfääridega avalikuks ruumiks. Uus ooperimaja avaliku ruumi orgaanilise osana, pakub linnaruumi kasutajate sotsiaalseteks praktikateks erinevaid võimalusi nii piirkonnast sujuvalt läbi kulgemiseks kui peatumiseks ning kavandatud ruumi kasutamiseks. Projekti eesmärk on kujundada demokraatlik avalik ruum vastukaaluks kestvatele tendentsidele, kus Tallinna kesklinna mereäärset ala ähvardab sulgemine, privatiseerimine ja elitariseerumine.

LIISI SOOMANN
Juhendaja: Emil Urbel
Kaasjuhendaja: Klemen Slabina
Retsensent: Ra Luhse

„TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM - TÜÜPKOOLIMAJA 221-1-321 KAASAJASTAMINE MUUTUNUD ÕPIKÄSITUSE VALGUSES“

Soomann

Käesolev magistritöö keskendub füüsilise õppekeskkonna probleemidele, mis piiravad muutunud õpikäsituse ja koolikorralduse rakendamist Eesti koolides. Töös on antud visioonid, mis võimaldavad olemasolevate koolihoonete kohandamisel ja kaasajastamisel luua mitmekesise ja motiveeriva õppekeskkonna. Käesolev magistritöö keskendub 1970-80ndatel aastatel Eestis ehitatud tüüpkoolihoonetele (tüüp nr 221-1-321), mida on arvukalt üle Eesti.

SIIM SOIVER
Juhendaja: Irina Raud
Kaasjuhendaja: Katrin Paadam
Retsensent: Üllar Ambos

„MITMEKESINE ASUMIKESKUS PELGULINNAS. MÖÖBLIMAJA ALA JUHTUM“

Soiver

Töö eesmärgiks on Tallinnas asuva Mööblimaja kvartali uuendamine kohakeskse ja inimmõõtmelisema lahenduse näol, pakkudes tänapäevastest soovidest lähtuvaid ruumikasutusvõimalusi. Planeeringulahendus seob hea linnaruumi kriteeriumid - sotsiaalsus, aktiivsus, ligipääsetavus ja kuvand, soodustades seejuures koha identiteedi tugevdamist kogu Pelgulinnas.

ELIS LUBIJA
Juhendaja: Emil Urbel
Retsensent: Raivo Puusepp

„KAASAV KOOL – HEV ÕPILASTE INTEGREERIMIST SOODUSTAVA KOOLI ARHITEKTUURSE LAHENDUSE MÕTESTAMINE“

Lubija

Eestis kasvab puuetega, sealhulgas ka vaimsete häiretega laste arv igal aastal. Kuigi Eesti Vabariigi põhiseadus ja haridusseadused on kehtestanud kõikidele lastele justkui võrdse õiguse saada võimetele vastav haridus, siis tegelikkuses praegune koolisüsteem seda alati ei võimalda. Mitmedki kaasava hariduse põhimõtted saavad koolides teostatud tänu pedagoogide võimekusele kohandada oma tööd vastavalt olemasolevatele tingimustele ning lahendada probleeme jooksvalt.

Käesoleva magistritöö eesmärk on välja selgitada, millistele tingimustele peaks vastama kaasavat haridust praktiseeriva ning HEV õpilasi integreeriva koolimaja arhitektuurne lahendus.

BRITA POROVARDE
Juhendaja: Emil Urbel
Retsensent: Andres Põime

„UUE ÕPIKÄSITUSE KRITEERIUMITELE VASTAV KOOLIHOONE, TABASALU RIIGIGÜMNAASIUMI NÄITEL“

Porovarde

Magistritöös on planeeritud vastavalt uutele õpikäsituse kriteeriumitele sobiv koolihoone. Haridussüsteemi muutmine on toonud endaga kaasa vajaduse teistmoodi füüsilise õppekeskkonna järele.

Magistritöös on välja töötatud arhitektuurne põhilahendus, mis sobib uuenenud koolihoonete rajamiseks. Lahend on esitatud Tabasalu riigigümnaasiumina, kuid on sobiv ka teistesse asukohtadesse.

KARINA KRESTINOV
Juhendaja: Irina Raud
Kaasjuhendaja: Kristi Grišakov
Retsensent: Urmas Elmik

„ENDISE KAEVANDUSE SÄÄSTEV TAASKASUTAMINE HARKU KARJÄÄRI NÄITEL“

Krestinov

Antud magistritöös uuritakse ressursi ammendunud Harku karjääri alternatiivseid kasutusotstarbeid ja tehakse ettepanek hoonestada karjääri ala rekreatsioonikeskuseks. Lahendus keskendub rekultiveeritud karjääri sidumisele ümbritseva piirkonnaga ja jätkusuutlikule lahendusele.

GERLI REIMAN
Juhendaja: Irina Raud
Kaasjuhendaja Kristi Grišakov
Retsensent: Kersti Lootus

„ARHITEKTUUR-KULTUURILINE RETK MÖÖDA PÄRNU JÕGE“

Reiman

Käesolev magistritöö on ajendatud probleemist, et Eesti turismimaastikul on jõeturism jäänud unarusse ning ei kasutata enam piisavalt meie jõgede potensiaali. Linnastumise kasvuga väheneb alevite ja külade elanikkond ning külaruum on kaotanud oma atraktiivsuse ka külalisele/turistile. Magistritöö keskendub sellele probleemile Pärnu jõe äärsetes asumites ja pakub aktiviseerimisvõimalusi, lähtudes olemasolevast kultuur- ja looduskeskkonnast ning arvestades kohaliku kogukonna kui ka külastajate huve. Töös on keskendutud ruumikontseptsiooni leidmisele, mis aitaks elavdada viit, olemuselt erinevat asustuspunkti Pärnumaal ja Järvamaal Pärnu jõe ääres, täiendades neid arhitektuursete lahendusettepanekute kaudu.

SILVER SOE
Juhendaja: Irina Raud
Retsensent: Üllar Ambos

“PÄEVAVALGUS ÜHISKONDLIKUS HOONES – VISUAALSELT MUGAV VALGUSRÄIGUS”

Soe

Magistritöö tegeleb probleemidega, mis on seotud päevavalgusega. Üheks suurimaks selliseks probleemiks on valgusräigus. Diplomitöö pakub välja võimaluse, kuidas valgusräigust projekteerimise käigus analüüsida ja ennetada. Autori poolt loodud arhitektuurset lahendust analüüsitakse uurimustööga välja töötatud meetodil. Räiguse analüüsimise näitena on valitud linnaosa kultuurimaja Kalamajale.


IRINA KAZANTSEVA
Juhendaja: Irina Raud
Retsensent: Ike Volkov

„MULTIFUNKTSIONAALNE KULTUURIFOORUM. TÄNAPÄEVA KVALITEETSE LINNA AVALIKU RUUMI KRITEERIUMID JA REALISEERIMISE VALIKUD ESTONIA PUIESTEE JA TEATRI VÄLJAKU NÄITEL“

kazantseva

Käesolevas magistritöös planeeritakse praeguse Estonia puiestee ja Teatri väljaku kohale luua multifunktsionaalne kultuurifoorum. Uurimustöö tulemusel määrati kvaliteetse kaasaegse avaliku ruumi hindamiskriteeriumid ja neid arvestades töötati välja kogu käesoleva planeerimisprojekti kontseptsioon. Kultuurifoorum, mis asub erinevatel tasapindadel nii maa peal kui ka maa all, ühendab endas mitmeid erinevaid teatreid. Projekti eesmärgiks on Tallinna imidži paranemine ja atraktiivsemaks muutumine kohalike elanike, turistide ja investorite silmis.

KAITI MAASIKMÄE

Juhendaja: Jaan Kuusemets
Kaasjuhendaja: Kaido Pärl
Retsensent: Raiko Reinson

„ALTA WALDORFKOOL KUI ELUKESTVA ÕPPE KESKUS“

maasikmäe

Magistritöö eesmärk on Põhja-Norra linna Altasse alusharidusasutuse kavandamine, mis oleks ühtlasi ka aktiivse kogukonna elukestva õppe keskuseks. Kogukonnakeskuse terviklik nägemus on loodud arvestades kohalikke olusid ning ühendades lasteaia, kooli ja eakate päevakeskuse Steiner-pedagoogika baasil. Tulemuseks on elukestva õppekeskuse arhitektuur-mahuline projektilahendus, milles on radikaalselt välditud siiani koolimajade arhitektuuris valdavalt levinud kasarmu tüpoloogiat. Projektis on püütud leida uus ning Waldorf-põhimõtetega paremini sobiv tüpoloogia, mis tekitaks kasutajates võrdse, omavahel seotud, tervikliku ja ühtekuuluva kogukonna tunde, suurendaks õppekeskuse kasutajate juhuslike kontaktide arvu ning põlvkondade vahelist sünergiat.

KIUR LOOTUS

Juhendaja: Irina Raud
Kaasjuhendaja: Jaan Aru
Retsensent: Erko Luhaaru

„NEURO-ARHITEKTUURNE KESKUS KOGNITIIVSETE VÕIMETE ARENDAMISEKS JA UURIMISEKS KADAKA PANGALE“

Lootus

Magistritöö eesmärk on uurida ja välja pakkuda lahendus õpiraskustega inimeste aju potentsiaali tõstva keskkonna loomiseks. Keskus on rajatud Tallinna piirile Kadaka panga pealsesse looduskeskkonda, kuhu on põimitud mitmekesist liikumist ja vaheldusrikast loodust pakkuv hoonete kompleks, kus toimub nii õppe- kui teadustöö ning seda hõlbustavad tegevused.

KERSTI KERNUMEES

Juhendaja: Ignar Fjuk
Retsensent: Raivo Puusepp

„ÖKOURBANISMI RAKENDAMISVÕIMALUSTEST TALLINNAS LASNAMÄE PAEKALDA PIIRKONNA NÄITEL“

kernumees

Milline on kesklinna vahetus läheduses asuva, erinevate linnaasumite „ristteel“ paikneva hüljatud, endise kaevanduskarjääriala tulevik? Pidades silmas ökoloogilisel urbanismil põhinevaid linna erinevaid arengumudeleid, on töö eesmärgiks luua keskkonna iseärasustega arvestav inimsõbralik kompaktne linnaruum, mis kannaks kesklinnalisi väärtusi ja omaks võimekust defineerida end kui selge identiteediga, ümbritsevast erinevat linnaruumilist kogemust võimaldavat asumit.

VIIRE ERNESAKS

Juhendaja: Rein Murula
Kaasjuhendaja: Karin Hallas-Murula
Retsensent: Erik Vest

„VALGLINNASTUNUD ASUMI KESKUSE REVITALISEERIMINE HAABNEEME ALEVIKU NÄITEL“

ernesaks

Planeeringu eesmärk oli leida kompromiss kaasaegse kvartaalse linnaplaneerimise ja olemasoleva vabaplaneeringu vahel, lähtudes mõistliku kasvu teooriast. Planeeringu laiemaks eesmärgiks on siduda kohalik elanik rohkem oma kodukohaga, võimaldades tal töötada ja vaba aega veeta Haabneemes, vähendades seeläbi pendelrännet Tallinna. Oluline on ka Haabneeme keskuse ja mere ühendamine.

KATERINA VEERDE

Juhendaja: Rein Murula
Kaasjuhendaja: Karin Hallas-Murula
Retsensent: Mihkel Tüür

„RAPLA KESKLINNA TEEMAPLANEERING – VÄIKELINNA REVITALISEERIMINE LOOVA LINNA PÕHIMÕTTEL“

veerde

Töö eesmärk oli väikelinn Raplat elavdada nii, et linn oma olemasolevat potentsiaali paremini ära kasutades muutuks elanikkonda inspireerivaks ja koostööd soodustavaks kohaks. Selleks aktiveeriti Rapla peatänav jalakäijatesõbraliku ruumina, lisati kultuuri- ja loomemajanduspõhised tõmbekeskused ning naabruskondadesse lisati erinevaid kogukonna ühistegevuse kohti. Selle tulemusena on Rapla kesklinn kaetud omavahel seotud mikrokeskuste võrgustikuga.

LEA TEEÄÄRE

Juhendaja: Rein Murula
Kaasjuhendaja: Karin Hallas-Murula
Retsensent: Jiri Tintera

„KAHANEVA RAHVASTIKUGA TOOTMISPIIRKONNA SOTSIAALNE RESILIENTSUS: KUNDA LINNA STSENAARIUMPLANEERING“

teeääre

Magistritöö peamise küsimuse: „Kas linnaplaneeringuga saab positiivselt mõjutada sotsiaalset resilientsust?“ uurimiseks on käsitletud kahanevate linnade ja nende resilientsuse probleeme ja võimalikke arengustsenaariume Kunda linna kontekstis. Koostatud planeering on lähtunud keskkonnasõbraliku tehase ja väiketootmise arengustsenaariumitest. Töös on jõutud järeldusele, et tehase planeerimine vallandab doominoefekti: tekivad töökohad, suurenevad sissetulekud, tekivad võimalused kaasaegse kodu rajamiseks ning teenuste tarbimiseks ja puhkuse veetmiseks. Küsimusele: „Kas linnaplaneeringuga saab positiivselt mõjutada sotsiaalset resilientsust?“ saab autori hinnangul vastata jaatavalt, kuna planeeringulahenduse realiseerimisega paraneb inimeste elukvaliteet.

FREDERICK KALMBERG

Juhendaja: Emil Urbel
Kaasjuhendaja: Karin Hallas-Murula
Retsensent: Eero Endjärv

„KESKTALLINNA SPORDIKESKUS, KALEVI STAADIONI REKONSTRUEERIMINE"

klamberg

Härjapea jõest inspireeritud, voolava vormiga spordikeskus ja selle peahoone spordi ning aktiivsete aktiviteetide propageerimiseks ühiskonnas. Multifunktsionaalne väljakute ala spordikeskuse ja staadioni ümber, mis elavdaks staadioniala kasutust ka ajal, mil pole käimas mõnda suurüritust areenil.

KRISTJAN NAARIS

Juhendaja: Emil Urbel
Retsensent: Ra Luhse

„PÄRNU KESKLINNA JÕEÄÄRSE ALA UUS TÕMBEKESKUS“

naaris

Magistritöös on projekteeritud kunsti-, haridus- ja konverentsikeskus endisele Pärnu REV tühjalt seisvale tööstusalale. Lahendatud on ümbritseva ala hoonestus, haljastus, väliujulad, rannaalad, väikelaevadele sildumisala ja paadisadam. On antud lahendus keskuse külastajate parkimisele. Magistritöös on antud arengustsenaarium, kuidas kujundada Pärnust „Läänemere äärne kultuuripärl“ (Pärnu linna arengustrateegia üks sihtidest) ja suurendada Pärnu külastatavust hooajavälisel ajal.

BRITT VAHER

Juhendaja: Ignar Fjuk
Retsensent: Tanel Tuhal

"PÄRNU SILD - MÄRK JA DIALOOG"

vaher

Magistritöös on planeeritud kaks silda ̶ jalakäijate ja sõidukite sild Aia ja Raba tänava pikendusele. Lahendatud on pääsud sillale ning sidusus külgnevate aladega. Ühtlasi on antud lähiala hoonestusettepanek, juurdepääsud ning parkimine.
Magistritöö põhilahendus keskendub kahe Pärnu piirkonna ühenduse loomisele ja võimalikule kesklinna aktivaatorile ̶ planeeritavale sillale, millest võib kujuneda Pärnu uus telg ning kesklinna värav.

JUHAN PÕLD

Juhendaja: Irina Raud
Retsensent: Erko Luhaaru

"VILJANDI LINNAKESKUSE REURBANISEERIMINE"

Põld

Viljandi keskuse reurbaniseerimise eesmärk on asendada ´´autokultuurile“ lõivu maksev linnaruum jalakäijasõbralikuma, kuid samas ka tihedama ja vaheldust pakkuva ruumiga. Tuua aktiivne elu kesklinna tänavatele. Selleks on planeeritud olemasolevate kõnniteede laiendamine ning uus jalakäijate tänav, mis võimaldab mugavama ühenduse linna oluliste kohtade ja väljakute vahel ning loob paremad eeldused linnakeskuse linnaosade ühenduseks.

JANIKA JÜRGENSON

Juhendaja: Ignar Fjuk
Retsensent: Ivo Riet

"TARTU LINNASÜDAME TAASSÜND KOMPAKTSE LINNA PÕHIMÕTTEL"

jürgenson

Käesolevas magistritöös tehakse ettepanek taashoonestada Tartu südalinnas II maailmasõjas purustatud kvartalid kompaktse linna põhimõttel. Narva mnt ja jõe vahele planeeritud kvartaliga laieneb südalinna ala ka ülejõele, integreerides ühtlasi Emajõe aktiivse ja sidusa elemendina sellesse.

KERTTU KARJUST

Juhendaja: Rein Murula
Retsensent: Ra Luhse

"KEILA LINNA KOHANDAMINE VANUSESÕBRALIKUKS ASUMIKS"

karjust

Töö käsitleb vananeva ühiskonnaga seonduvaid probleeme, analüüsib eakate sotsiaalsust ja aktiivsust ning nende tegevuste seoseid arhitektuuri ja planeerimise kui keskkonna looja ning indiviidi mõjutaja vahel. Tööga pakutakse välja ideid ning uuenduslikku lahendust olukorra parandamiseks.

ERIK TALVIK

Juhendaja: Rein Murula
Kaasjuhendaja: Karin-Hallas Murula
Retsensent: Jaak-Adam Looveer

"SOTSIAALNE RESILIENTSUS, PAAVLI TÖÖSTUSKVARTALI STSENAARIUMPLANEERING"

talvik

 Töö eesmärk on vaadelda sotsiaalset resilientsust soodustava linnaruumi loomise võimalusi Paavli tööstuskvartalis. Kvartali planeerimisel on rõhk olemasoleva tööstuse säilitamisel ja sidumisel loodava linnaruumiga.

ANGELA TALUMETS

Juhendaja: Ignar Fjuk
Retsensent: Andres Põime

"INTERAKTIIVNE TEADUSKESKUS TALLINNA SÜDALINNAS"

talumets

Teaduskeskus Tallinna südalinnas atraktiivses asukohas on huvitava ja innovaatilise arhitektuuriga, rikastades linnaruumi oma vormiga ning elavdades sündmusruumi mitmekesiste funktsioonidega.

MARGUS VESKIMEISTER

Juhendaja: Irina Raud
Kaasjuhendaja: Dagmar Jäger
Retsensent: Raiko Reinson

"BIOKLIMAATILISTE PÕHIMÕTETE RAKENDAMINE ELAMUS REGATI PUIESTEE KVARTALI NÄITEL"

veskimeister

Kolme erineva tüpoloogiaga elamu lahenduste koostamine Regati puiesteele lähtudes bioklimaatilistest põhimõtetest.

ANNE VALING

Juhendaja: Ignar Fjuk
Retsensent: Raivo Puusepp

"TALLINNA UUS RAEKODA - PUIT KUI UUE AJASTU EHITUSMATERJAL"

valing

Puit kui ehitusmaterjal omab tänapäeva maailmas kahte rolli: see on ühelt poolt ääretult traditsiooniline, teisalt värske ja innovaatiline. Kas puidust omavalitsushoone võiks olla linna kui sellise sümbol ja tulevikku vaatav novaatorlik eeskuju?

Konkursid

Võistluse teine koht läks ideekavandile “Foorum”, mille esitas võistlusele Arhitekt Must. Kavandi autoriteks on Alvin Järving, Ott Alver, Mari Rass, Lill Volmer ning meie Akadeemia vilistlased Lisett Laurimäe ja Katrin Vilberg.

Samal võistlusel sai ergutuspreemia ideekavand "Vint", mille autorid on samuti seotud meie Akadeemiaga. Nendeks on professor Jaan Kuusemets, tudengid Anna Solts, Saamuel Rammo ja Allar Esko ning Erko Luhaaru.

https://online.le.ee/2021/03/01/kardla-riigimaja-arhitektuurivoistluse-voitsid-karisma-arhitektid/

Võistlusele laekus kuus tööd, millest žürii kõigepealt suhteliselt hõlpsalt kolm paremat välja valis. Nende kolme projekti omavahelises konkurentsis hinnati parimaks Arhitekt Must OÜ poolt märgusõna GALERII all esitatud töö. Võidutöö autorite hulka kuulus ka Taltechi 4. kursuse arhitektuuritudeng Katrin Vilberg. Lisaks temale kuulusid töögruppi veel  Sander Paling, Mari Rass, Ott Alver, Alvin Järving ja Heleriin Vaher.

Võidutöö kohta arvas žürii, et tegu on värske ja tundliku arhitektuuriga, mis arvestab väga hästi olemasoleva ruumilise olukorraga ja annab sellele juurde uue põneva kihistuse. Puitarhitektuur loob kergust olemasoleva kahe hoonemahu vahele. Uus hooneosa loob vanadele hoonetele väärikad sissepääsud ja seob kompleksi tervikuks. Juurdeehitis tundub väljast väiksem, kui see seestpoolt on. Ruumid on kavandatud ümber keskse võlvkoridori. Ehitis arvestab oskuslikult maapinna langusega ning on suures osas ühekorruseline.

uudis 1

http://www.vooremaa.ee/tabivere-koolimaja-juurdeehitis-valmib-arhitekt-musta-projekti-jargi/

2016. aastal korraldatud kutsutud konkursi võitis Arhitekt Must OÜ arhitektide töö. Töö autorid on Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass ja TTÜ arhitektuuritudengid Katrin Vilberg ja Kaidi Põder.

Tallinna Lennujaama põhjaküljele rajatud trammipeatuse vastu ehitatakse uus linnaväljak, mis lähtub oma idee valikul linnadevaheliste lennuliinide ruumilisest kujundist. Lennuliinide trajektoore markeerib valge metallist kaarestik, kuhu on integreeritud väljaku valgustus. Ringjad istepingid ja lillekastid aitavad väljakuruumi liigendada, luues suure transpordisõlme juurde inimmõõtmelise ruumi.

http://www.arhitektmust.ee/#/lennujaama-vljak/ 

uudis 2
uudis 3

TTÜ Arhitektuuri ja Urbanistika Akadeemia 4. kursuse tudengid Priit Rannik ja Annika Laidroo võitsid ISOVERI rahvusvahelisel tudengikonkursil kolmanda preemia.

13-nda rahvusvahelise tudengitele suunatud ISOVERI Multi-mugavustega maja (Multi-Comfort House) võistluse ülesandeks (sedapuhku oli kaaskorraldajaks ka Madridi linnavalitsuse arhitektuuriosakond) oli Madridi Gran San Blas piirkonda jääva kommuuni urbanistlik uuendamine. Seega oli tegemist nii planeerimise kui mahulise projektülesandega.

Arhitektuuritudengitele, aga ka inseneeria teistele erialadele suunatud võistluse eesmärgiks oli levitada energiasäästlikkuse ja erinevate mugavustasandite (soojus, akustika, valgus, õhukvaliteet) ideid.

Võistlusel tuli teha ettepanekuid, mis puudutasid linnaruumi integreeritud ja säästvat arhitektuuri ning mis vastaksid samal ajal MAD-RE ja Saint-Gobaini Multi-Comfort´i kriteeriumidele, samas mõistagi arvestama Madridi kliimatingimuste ja piirkondliku kontekstiga.

Võitluse esimesest voorust võttis osa 1900 üliõpilastööd 90 riigist ja 200 ülikoolist, teise vooru jõudis 54 tööd 27 ülikoolist sh Suurbritanniast, Saksamaalt, Itaaliast, Prantsusmaalt, Rootsist, Ukrainast, Lõuna-Aafrikast jne jne.

TTÜ Arhitektuuri ja Urbanistika Akadeemia neljanda kursuse üliõpilased koostasid kokku 9 kursusetööna mõeldud võistlustööd (kahe- ja kolmeliikmelised kollektiivid, juhendajad Irina Raud ja Emil Urbel), millest teise vooru jõudis kaks: Priit Ranniku ja Annika Laidroo ning Allar Esko ja Mariann Kruuse töö.

Olgu lisatud, et meie neljanda kursuse näol on tegemist esimese kursusega, kes alustas integreeritud õppekava põhist õpingut meil, Arhitektuuri ja Urbanistika Akadeemias.

http://www.isover-students.com/ 

3. kursuse tudengid Karina Kerstinov, Helen Aaver ja Allar Esko saavutasid 2016. a oktoobris  I preemia Hiiumaa Muuseumihoidla arhitektuurivõistlusel 

(koos: Jaan Kuusemets, DAGOpen OÜ)

4. kursuse tudengid Joanna Kordemets ja Annika Laidroo saavutasid teise koha Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursil 2017. a aprillis

II preemia suurusega 4500 eurot pälvis töö nimega “ESTAMP“, mille autorid on Arhitekt 11 OÜ arhitektid Annika Laidroo, Joanna Kordemets, Illimar Truverk ja TajuRuum OÜ maastikuarhitektid Kerli Irbo ja Liisa Sekavin ning arhitekt Peeter Tambu.

15.-18. mail 2013 ragistasid arhi­tektuuritudengid Serbias Belgradis päid, milline võiks olla Saksamaa linna Mann­heim Glucksteini kvartali uus ilme.

Isoveri korraldatud võistlus arhitektuuritudengitele kan­dis pealkirja "Multi Comfort House Students Contest 2013". Finaali pääses 52 meeskonda 19 riigist. Rahvuslikes eelvoo­rudes, kust pääses edasi kuni kolm meeskonda, pakkus la­hendusi välja üle 1000 tuden­gi 100 ülikoolist. Ka Eestist oli võistlustules kolm meeskonda, millest kaks pälvisid projekti kvaliteedi eest eritunnustuse.

Seekord oli ülesanne mõel­da välja Glucksteini kvartali ideelahendus. Kusjuures arves­se pidi võtma reaalsust, pro­jektis pidi olema eluhoone, mis mõjuks olemasoleva ehi­tise täiendusena. Idee pidi pa­randama olemasoleva roheala kasutamist.

Eestist pälvis tunnustu­se kaks meeskonda Tallinna Tehnikaülikoolist: ühe koos­seisus Keiu Tulev ja Laura Ojala, teises Ivo Riet ja Anna Temmo.

Peaauhinna võitis Mato Blatancic Ljubljana ülikooli arhitektuuriteaduskonnast Slo­veeniast, teise koha sai Ukrai­na meeskond kooseisus Olena Kruglova, Anna Kruglova, Mariia Zheliazkova Poltava teh­nikaülikoolist ja kolmas oli Grzegorz Bochenek Wroclawi tehnikaülikoolist Poolas.

Võistlus innustab arhitektuuritudengeid mõtlema roh­kem energiasäästlikkusele ja mugavusele. Võistlust korral­dati esmakordselt 2005. aas­tal Bulgaarias.

Tallinna tehnikaülikoolis toimus 22.–24. maini rahvusvaheline konverents „European Architecture Dialogue Tallinn 2014”, kus 18 riigi arhitektid ja õppejõud arutasid TTÜ arhitektuuri- ja urbanistikainstituudis loodavat rahvusvahelise magistriõppe programmi.

Konverentsiga seoses pandi üles näitus TTÜ arhitektuuritudengite ja -õppejõudude töödest, mille hulgas oli rahvusvahelisi arhitektuurivõistlusi võitnud projekte. Teiste seas tekitas kõneainet TTÜ magistrantide Mari Renno ja Kaidi Piirimetsa projekt „School of tomorrow”, mille sisu on 400 õpilasega algkool Türgis.

Loe artikli täisteksti: 29.05.2014 Õpetajate leht online

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) arhitektuuri- ja urbanistikainstituudi magistrandid said 16. ja 17. mail Belgradis peetud rahvusvahelisel ülikoolide arhitektuuritudengite võistlusel kaks žüriipreemiat, teatas TTÜ pressitalitus.

12. korda toimunud võistlusel osalesid arhitektuuritudengid 30 riigist kokku 52 tööga.

Isoveri korraldataval võistlusel hinnatakse võrdselt nii arhitektuuri kõrget taset kui ka kavandatud hoonete energiasäästlikku lahendust.

Loe artikli täisteksti: 22.05.2014 Õpetajate leht online