Liginullenergiahoonete uurimisrühm
Liginullenergiahoonete temaatika koondab enda alla hoonete energiatõhususe, ehitusfüüsika, sisekliima ja tehnosüsteemide valdkonnad ning osa mahulisest kavandamisest.
Liginullenergiahoonete uurimisrühm esindab järgmiste valdkondade tuumikkompetentsi:
• Ehitusfüüsika
• Küte, ventilatsioon ja jahutus (KVJ)
• Hoonete sisekliima
• Hoonete energiatõhus
Uurimisteemade teravik on suunatud liginullenergiahoonete tehniliste lahenduste ning arvutusmetoodikate väljatöötamisele, milleks tehakse aktiivset koostööd ka ehituse teiste erialavaldkondadega nagu arhitektuur, ehitusmajandus, ehitusmaterjalid ning . Lisaks toimub koostöö teiste valdkondadega nagu elektri ja soojuse tootmine ning andmeteadus ja tehisintellekt. , seda muuhulgas Teadmistepõhise ehituse tippkeskuse ZEBE raames. Teise keskse uurimisvaldkonna moodustavad hoonete renoveerimise ja olemasoleva hoonefondi parendamise teemad. Uurimistööde tulemused leiavad rakendust koostöös nii ettevõtete kui ka avaliku sektoriga.
Liginullenergiahoonete uurimisrühm tekkis 2012 a ehitusfüüsika ja energiatõhususe ning kütte ja ventilatsiooni õppetoolide baasil, millel mõlemal on pikk ajalugu TalTechis. Oma lühikese eluea jooksul on liginullenergiahoonete uurimisrühm aidanud arendada Eesti hoonete energiatõhususe metoodikat, ette valmistada liginullenergiahoonete tehnilisi määratlusi Euroopa tasemel ning, välja töötada Eesti liginullenergiahoonete nõudeid ning tehnilisi lahenduse hoonete rekonstrueerimiseks. Teadaolevalt reguleeris Eesti liginullenergiahoonete nõuded Euroopa teise riigina Taani järel. See on andnud ehitussektorile maksimaalselt pika kohanemisaja kuni nõuete rakendumiseni ning samuti võimaluse töötada välja ekspordikõlblikke tooteid ja lahendusi.
Kontakt
Uurimisrühma juht:
Prof. Jarek Kurnitski
Tel 620 2406
Kantselei:
Laura Kadaru (juhiabi)
Tel 620 2401
Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn
Ruum U03 223
TalTechi liginullenergia testmaja
Testmaja on mõeldud erinevate energiatõhusust tõstvate tehnoloogiate katsetamiseks. Majas on võimalik katsetada elamute ja mitteelamute lahendusi, sh välispiirdeid, avatäidiseid, tehnosüsteeme ning lokaalse taastuvenergia süsteeme. Välisseinade katsetamise jaoks on olemas eemaldavad ja asendatavad välisseinade osad lõuna- ja põhjasuunal.
Päevavalguse järgi juhitav dimmerdatav valgustus ning ajamitega välisvarjestused on näide mitteelamute sisekliimalahendusest. Soojustagastusega ventilatsioonisüsteem on varustatud maakollektori eelsoojendus- ja jahutussoojusvahetiga, samuti õhkküttevõimalusega. Ruumide küttesüsteemid on dubleeritud, vastavalt katsele saab kasutada radiaator- või põrandkütet.
Samuti on kasutada mitmekülgsed soojusallikad, maasoojuspump, mis on nii spiraal- kui horisontaalkollektoritega, õhk-vesi soojuspump ja õhk-õhk soojuspump. Lokaalse taastuvenergia lahendused koosnevad päikeseelektrisüsteemi erineva kaldenurga ja suunatusega päikesepaneelidest ning samuti päikesekollektoritest, millega saab umbes üheksa kuud aastas vett soojendada või soojuspumpade kollektoreid laadida. Hoones on siiamaani läbi viidud välisseinade, soojusliku mugavuse, küttesüsteemide reguleerimise ja tasakaalustuse ning ventilatsiooniseadmete ja õhujaotuse uuringuid.
Kontakt:
Jarek Kurnitski
Ehitiste projekteerimise instituut
620 2406
Käimasolevad projektid
Projekti periood: 01.11.2023–30.10.2026
LIFE heritageHOME projekt keskendub mälestistest ja muinsuskaitse alal olevate elamute energiatõhususe parandamisele. Muinsuskodu renoveerimise teejuhi projekti LIFE heritageHOME üldeesmärk on piloteerida muinsuskaitse all olevate kodude terviklikku renoveerimisteenust, mis toetab oma kodu energiatõhusust parandada soovivat omanikku kogu tema teekonnal. Meie eesmärk on ühtlustada ja täiustada, praegu energiatõhususe nõuetest vabastatud, muinsuskaitse all olevate elamute tervikrenoveerimise poliitikameetmeid. Me loome renoveerimise protsessi hõlbustava koordineeritud süsteemi. Me arendame muinsuskaitse all olevate kodude tervik renoveerimise tehnilis lahendusi. Meie eesmärk on võimaldada majaomanikel aktiivselt osaleda teenue ja poliitika kujundamises. Meie eesmärk on säilitada arendatud teenuse elujõulisus ja kopeeritavus. LIFE heritageHOME lahendused on asjakohased ja kasutatavad lisaks Eesti muinsuskaitseliste hoonetele ja nende omanikele ka teistessEuroopa riikides.
LIFE IP BuildEST ehk renoveerimismaraton on projekt, mille käigus uuendatakse ja viiakse ellu Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia eesmärke ning tegeletakse rohepöördega hoonete energiatõhususe ja kliimakindluse vaates.
Riik on selleks käivitanud renoveerimismaratoni ja koostanud Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia, mis näeb ette, et 2050. aastaks on kõik Eesti kodud ja töökohad targalt korda tehtud. Selle eesmärgi seadmine ja täitmine on vajalik, et meie majad oleksid energiasäästlikud ja kestlikud ning neis oleks meeldiv elada ja töötada ka aastate pärast.
Praegu oleme läbinud renoveerimismaratoni esimesed meetrid, kuid vajame jätkamiseks paremaid ja laiapõhjalisemaid lahendusi. Nende leidmiseks, testimiseks ja seeläbi strateegiale hoo andmiseks on BuildESTi arendusprojektis oma tarkuse ühendanud valdkonna 18 tugevaimat tegijat, kelle hulka kuuluvad ülikoolid, ministeeriumid ja erialaliidud. Projekti rahastab Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusamet (CINEA) LIFE IP (Integrated Projects) programmi kaudu, mis on mõeldud keskkonna- ja kliimameetmete projektidele. Kogueelarve on umbes 16,3 miljonit eurot, millest 9,5 miljonit eurot moodustab Euroopa toetus. Projekt kestab 2028. aastani.
Poliitikate kujundamine
Kaardistame hoonete olukorra erinevate hoonetüüpide kaupa. Uurime, mis on peamised takistused hoonete renoveerimisel, kuidas on toiminud senine Eesti ja teiste riikide praktika ja mis vajab muutmist. Töö tulemusena valmib alusmaterjal energiatõhusa renoveerimise poliitikate kujundamiseks ning ärimudelite ja meetmete väljatöötamiseks.
Tehnilised lahendused
Töötame välja tõendatud toimivusega renoveerimislahendused ja juhendid, mille teeme kättesaadavaks nii omanikele kui spetsialistidele. Lahenduste väljatöötamisel järgime hoonetüübi eripära ja kultuuriväärtust. Seejuures on suurimaks väljakutseks seni vähem uuritud hoonetüübid: eramud, väikesed kortermajad ja miljööväärtuslike piirkondade hooned. Tüüpsete korterelamute puhul keskendume kvartalipõhisele tehaselisele renoveerimisele.
Näidisrenoveerimised
Testime ja kontrollime pakutud lahendusi näidisobjektidel, seejuures katsetame ehitusmaterjalide ja -toodete taaskasutamise võimalusi.
Terviklikult renoveeritud hooned on heaks eeskujuks ning ärgitavad ka naabreid tegutsema. Kaasame laiemalt kogukondi, et leida lahendused kogu naabruskonna uuendamiseks.
Kohanemine muutunud kliimatingimustega
Muutunud kliima on kaasa toonud uued olud. Euroopas on sagenenud üleujutused, tugevad tuuled ja niisked perioodid ning tihedamini valitseb nullilähedase temperatuuriga aeg. See seab senisest nõudlikumad tingimused ehitusmaterjalidele ja rekonstrueerimisele.
Projektiga mudeldame kliimariske ja testime muutunud kliimaga kohanemise lahendusi. Selle tulemused on aluseks projekteerimisstandardite ja eeskirjade muutmisel. Eesmärk on tagada erinevates ekstreemsetes ilmastikutingimustes hoonete parem kliimakindlus kogu elukaare lõikes, et vältida korduvaid renoveerimistöid.
Ehitusmaterjalide korduvkasutus
Taaskasutatav ehitusmaterjal on ressurss, mida oleme seni liiga vähe sihipäraselt kasutanud. Kaardistame peamised takistused materjalide ringlussevõtul ning otsime lahendusi targaks renoveerimiseks ja lammutamiseks.
Uurime võimalusi ehitusmaterjalide lihtsaks demonteerimiseks ja uuesti kasutuselevõtuks. Testime elementide korduskasutuse ja materjali ringlussevõtu resertifitseerimise protsessi ning arendame digitaalse ja füüsilise materjalipanga kontseptsiooni. Eesmärk on materjale kasutada võimalikult kaua ja korduvalt, tagades seejuures selle kvaliteedi. Nii vähendame ehitus- ja lammutusjäätmeid ja vajadust aina uusi loodusressursse kasutusele võtta.
Digitööriistad
Juba täna on Eesti maailmas esimene riik, kus kogu hoonefond on kantud kolmemõõtmelisele kaardile. Projektiga töötame välja tööriistad, millega saab senisest rohkem rakendada hoonete kasutamisel, hooldamisel ja uuendamisel andmeid. Seejuures tahame tõsta nende kvaliteeti ja kättesaadavust ning valikuid automatiseerida. Lisaks arendame edasi ehitisregistrit (digitaalset logiraamatut) ja töötame välja hoonepõhise renoveerimise teekaardi.
Teadlikkuse kasvatamine
Tõstame omanike ja spetsialistide teadlikkust hoonete uuendamise võimalustest ja suurendame seeläbi nõudlust renoveerimiseks. Toome välja energiatõhusa tervikrenoveerimise kasud – majad kestavad kauem, need on ohutumad, saavad parema hea sisekliima, ülalpidamiskulud on madalamad ja paraneb ligipääsetavus. Seeläbi tekib mitmekordne võit nii omanikule kui ka keskkonnale.
Hooned vajavad hooldamist ja uuendamist ka siis, kui energiatõhusus kõrvale jätta. Allakukkuvad varikatused või rõdupaneelid, lagunenud fassaad, hallitus toanurgas, lekkivad torud ning ohtlik gaasiseade on vaid osa probleemidest, mis vajavad lähitulevikus aina suuremal hulgal hoonetel lahendamist. Võit on siiski mitmekordne, kui tervikrenoveerimise käigus saab hooned muuta ka energiatõhusaks.
Partnerid:
Projekti partnereid on kokku 18:
Ministeeriumid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (juhtpartner ja CINEA lepingupartner), Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium
Ülikoolid: Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kunstiakadeemia
Riigiasutused: SA KredEx, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Kinnisvara AS
Omavalitsused: Tartu, Võru ja Rakvere linnavalitsused
Katusorganisatsioonid/erialaliidud: Eesti Korteriühistute Liit, EVM Maaarhitektuuri Keskus, MTÜ Tartu Regiooni Energiaagentuur, Eesti Ringmajanduse Ettevõtete Liit, Ehitusettevõtjate Liit, Digitaalehituse klaster, Eesti Puitmajaliit.
Kontakt
Prof. Targo Kalamees
Tel: +372 6202403
e-post: targo.kalamees@taltech.ee
Selle veebilehe sisu eest vastutab ainuisikuliselt TalTech ja see ei peegelda tingimata Euroopa Liidu arvamust.
1.12.2019−30.11.2026
Finest Twinsi projekti eesmärgiks on luua targa linna tippkeskus, mis keskendub viiele valdkonnale: transport, energia, ehitus-arhitektuur, andmed ja valitsemine. Tippkeskus on otsustes autonoomne ja selle ärimudeli oluliseks osaks on konkurentsipõhiste teadusarendusgrantide arendamine. Tippkeskuse loomisse on kaasatud TalTechi ja Aalto Ülikooli tippteadlased nendes viies valdkonnas. Projekti suurem eesmärk on edasi arendada Eesti e-riiki, keskendudes kohalikule tasandile ja sellele, kuidas linnateenused muutuksid piiriülesteks.
1.10.2019−30.09.2024
DRIVE 0 eesmärk on jõuda ELi hoonete süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseni ja kiirendada hoonete renoveerimist, edendades tarbijakeskset taaskasutusega renoveerimise protsessi, et muuta renoveerimine tarbijatele ja rahastajatele atraktiivsemaks ning keskkonnasõbralikumaks. Selleks ühendatakse ehitustööstuses taaskasutuse vajadus konkreetsete kohalike või riiklike tegurite väljaselgitamisega, et käivitada ja motiveerida lõppkasutajaid põhjalikuks renoveerimiseks, mida toetab antropoloogiapõhine ja keskkonnasõbralik lähenemisviis, et muuta see kliendikeskseks ja kasutada kohalikke materjale, järgides 4 sammu: 1. Toimivate renoveerimislahenduste ja -kontseptsioonide väljatöötamine, näiteks mitmetest hiljutistest EL projektidest, lisaks taaskasutusega renoveerimislahenduste ja -kontseptsioonide asendamine, mis põhinevad kohalikel saadaolevatel materjalidel ja komponentidel, rõhuasetusega hõlpsasti paigaldatavatele eeldoodetud lisasoojustuselementidega ja tehnosüsteemidele. 2. Taaskasutusega renoveerimise kontseptsioonil põhineva atraktiivsete tarbijakesksete ärimudelite väljatöötamine, mida toetab digitaliseerimine. 3. Elanikele atraktiivse ja arusaadava teabe esitamine hoone omadustest ja toimivusest. 4. Uuringute ja näidisjuhtumite kaudu sidusrühmadele tõendite esitamine väljatöötatud lahenduste tulemuslikkuse kohta. Eesmärgid on järgmised: 1: Töötada välja toimivad eeltoodetud lisasoojustuselementidega ja tehnosüsteemidega renoveerimisahendused taaskasutades materjale ja tooteid. 2: Pakkuda elanikele ja potentsiaalsetele investoritele atraktiivset ja arusaadavat teavet hoone tegeliku toimivuse (energiatõhuss, sisekliimad ja heaolu) kohta. 3: Näidisrenoveerimise abil näidata taaskasutusega renoveerimist. 4: Taaskasutusega renoveerimise kontseptsioonide uute tarbijakesksete ärimudelite arendamine. 5: Kaasates EL-i huvigruppe, laiendada kontseptsiooni EL-i skaalal.
1.10.2015−1.03.2023
Hoonete ning ehitatud piirkondade energia- ja ressursitõhususega tegelevas tippkeskuses on kuus uurimisrühma kolmest ülikoolist. Tippkeskus otsib lahendusi nullenergiahoonete ehitamiseks, hoonetes toimuva energiatarbimise ja -tootmise kokkusobitamiseks tsentraalse energiatootmisega ning ressursitõhususe parandamiseks nii energiatõhususe kui puidu kasutuse lisamise abil. Tippkeskuse teemad lähtuvad praeguste liginullenergiahoonetega seotud suurtest tehnilistest ja majanduslikest väljakutsetest, mille lahendamiseks on vaja teaduslikke uuringuid, uute lahenduste leidmist ning nende katsetamist näiteks pilootprojektides, et pikemas perspektiivis oleks võimalik jõuda nullenergiahooneteni. Nullenergiahooned on energia efektiivse kasutamise ja tootmisega seotud probleemipõhine teema, mis koondab enda alla hoonete energiatõhususe, ehitusfüüsika, sisekliima, tehnosüsteemide, teatud osa arhitektuurist, ehitusmajanduse ning taastuvenergia lokaal- ja hajatootmise lahendused. Kuna ei ole olemas ühtegi üksikut lahendust või tehnoloogiat, mis teeks hoonest nullenergiahoone, siis on vajalik kõigi nende valdkondade teadlaste koostöö ning tulemuste oskuslik kokkusobitamine töötavateks terviklahendusteks. Nullenergiavaldkond jaguneb kaheks uurimissuunaks, kus tegeletakse järgmiste tehniliste lahenduste ja tehnoloogiatega: - Energiatõhususe uurimissuuna teemad jagunevad passiivseteks ja aktiivseteks meetmeteks, nii hooneautomaatika abil juhitavateks kui isereguleeruvateks, mille eesmärgiks on lihtsasti kasutatavate ja hooldatavate hoonete kontseptsioonide ja projekteerimisstrateegiate valminime, et tagada kasutajate heaolu energia- ja kulutõhusal viisil. - Tarbimise juhtimise ja lokaalse tootmise uurimissuund tegeleb energia tootmise, muundamise ning salvestamise küsimustega, mis väljuvad hoone tasemelt tsentraalse energiasüsteemi tasemele selleks, et tagada hoonete ja energiasüsteemi optimaalne koostöö ning arendada välja selle hindamist võimaldav metoodika. Kolmas, ressursitõhususega tegelev uurimissuund töötab puidu kasutamist piiravate tehniliste pudelikaelade lahendamise nimel. Kesksed uurimisteemad on seotud tugevus- ja ilmastikukindlusomadusi parandavate komposiitmaterjalide tootmisega ning puithoonete ja -konstruktsioonide tulepüsivuse parandamisega. Tippkesksuse kolmes uurimissuunas töötab kokku kuus uurimisrühma: - TTÜ liginullenergiahoonete uurimisrühm, Jarek Kurnitski, Targo Kalamees - TTÜ jõuelektroonika ja tarbimise juhtimise uurimisrühm, Dmitri Vinnikov, Argo Rosin - TTÜ komposiitmaterjalide uurimisrühm, Meelis Pohlak, Jüri Majak - EMÜ looduslike ehitusmaterjalide uurimisrühm, Jaan Miljan - EMÜ hajaenergeetika uurimisrühm, Andres Annuk - TÜ füüsika instituudi uurimisrühm, Martin Timusk
1.09.2019−31.08.2022
U-CERT töötab välja järgmise generatsiooni energiamärgise, mis põhinedes mandaadi M/480 Euroopa standarditel võimaldab hoonete energiatõhususe terviklikku määramist.
1.01.2019−31.12.2023
Projekt on keskendunud suure usaldusväärsusega uute teadmiste tootmiseks, et tagada seespoolse lisasoojustuse, ehitusniiskuse väljakuivamise ja soojuslikult efektiivsete piirdetarindite niiskusturvalisust. Projekt aitab kaasa hoonete energiatõhususe ambitsioonikate eesmärkide saavutamisele, mis peavad tagama süsinikdioksiidi heitmete minimeerimise aastaks 2050 ning suurendab hoonete niiskusturvalisust nii, et uued ja oluliselt rekonstrueeritud hooned oleksid niiskuseprobleemide eest kaitstud. Eesmägi saavutamiseks lahendatakse järgmised väljakutset pakkuvad uurimisteemad: • Tellistest välisseinte seespoolne lisasoojustamine külmas kliimas • Ehitusniiskuse turvalise väljakuivamise tagamine • Eeltoodetud ja väikese süsiniku jalajäljega piirdetarindite arendus • Piirdetarindite soojuskadude efektiivne vähendamine • Niiskusturvalisuse integreerimine terviklikku projekteerimisprotsessi
Soojuseraldused inimestest, seadmetest ja valgustusest ning ventilatsiooni soojuskadu mõjutavad oluliselt liginullenergiahoonete soojusbilanssi. Kõikuvad sisemised soojuseraldused ja kasutajatest sõltumatu ventilatsiooni käivitumine vahelduva kasutusega hoonetes nagu büroohoonetes, muudavad nende soojusliku käitumise dünaamiliseks. Samal ajal võimaldavad madalad soojuskaod efektiivset soojuse salvestamist hoone piiretes. Paraku dimensioneeritakse siiani hoonete kütte- ja jahutussüsteeme vabasoojuste mõju konservatiivselt arvestavate meetoditega. Tulemuseks on üle dimensioneeritus ja vähenenud efektiivsus.
Selles projektis tuvastatakse tüüpiline seadmete ja valgustuse kasutus büroohoonetes viisil, mis võimaldab kasutust hoone simulatsioonides. Luuakse uue generatsiooni dünaamilised meetodid kütte- ja jahutussüsteemide dimensioneerimiseks vahelduva kasutusega hoonetes. Meetodid tagavad optimaalse võimsusega efektiivsed süsteemid ja kiirenenud hoonefondi energiatõhususe paranemise.
Projekt oPEN Lab aitab kaasa ehitussektori süsinikneutraalsuse saavutamisele, esitledes tuleviku tehnoloogiate, protsesside ja sotsiaalsete uuenduste teostatavust, liikudes plussenergiahoonete ja -piirkondade poole ning sillutades teed laiemale tulemuste rakendatavusele. Projekt oPEN Lab demonstreerib integreeritud, osalus- ja naabruspõhiseid lähenemisviise, rakendades neid kolmes linnalaboris: Genk (BE), Pamplona (ES) and Tartu (EE). Heitmevabade hoonete realiseerimine olemasolevas linnakeskkonnas nõuab terviklikke tehnoloogilisi lahendusi, alates energiavajaduse vähenemisest kuni taastuvenergia lahendusteni. Edukas renoveerimislaine nõuab integreeritud, kaasavat ja naabruspõhist lähenemist. Vaja on uuenduslikke lahendusi, et parandada renoveerimismeetmete kulutõhusus, kasutada täielikult ära energiatõhususe, kogu elukaare lähenemise ning taastuvate ja paindlike tehnoloogiate integreerimise eeliseid.
EL 2014. aasta hankedirektiivi (EL 2014) kohaselt tuleb leping sõlmida majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel. Direktiiv „…edendada Euroopa lähenemisviiside väljatöötamist ja kasutamist olelusringi kulude arvutamisel, mis on riigihangete kasutamise täiendav alus jätkusuutliku majanduskasvu toetamiseks”. Elutsükli kuluarvestus (ETK) on ehituses rakendatav jätkusuutlikkuse hindamise ja kuluefektiivsuse üks põhinäitajaid. ETK võimaldab optimeerida hoonete ja muude ehitiste kogu kasutusiga. Kuigi ETK ei ole veel täielikult ära kasutatud – seda peamiselt usaldusväärsete andmete puudumise tõttu, mida saaks kasutada oletuste ja hinnangute asemel sisendina. Vastupidi, ETK asjakohasus leiab üha suuremat heakskiitu ja ETK muutub kohustuslikuks hankemenetluses mitte ainult avalikus sektoris. Kasvav huvi ehitustööstuse vastu ja arusaamine ETK eelistest on viinud selleni, et metoodikat võtab kasutusele üha rohkem ettevõtteid. ETK-d rakendavad ka üha rohkem riigiasutusi kogu ELis. Kuna ETK on laialdaselt kasutusele võetud, täiustatakse juhiseid. ETK standardid, mille fookuses on hooned: (1) EN 16627 (2015) on välja töötatud ISO 15686-5 alusel ja kohandatud jätkusuutlikkuse hindamiseks Euroopa kontekstis. (2) Standard EN 15643-4 (2012) on majandustulemuste hindamise raamistiku tasemel. Teine ETK standard, mis on üldisem, on EN 60300-3-3 (2017) Töökindluse haldus – Rakendusjuhend – ETK, käsitleb peamiselt masinaid ja seadmeid. Projekti WoodLCC eesmärk on optimeerida puidupõhiste ehitustoodete ETK sisendandmeid. Üldandmete asemel hinnatakse puitmaterjalide ja ehitusdetailide kasutusiga uudsete meetoditega, sealhulgas toimivusmudelitega, mis võtavad arvesse puitu lagundavate seente, putukate ja ilmastikukahjustusi ning kliima-, projekteerimis- ja kasutustingimusi. Kasutusea hinnangud seotakse majaehitajate ja omanike/tarbijate aktsepteerimislävedega. Kasutajaküsitluse uudsus on kasutajate eelistuste kategooriate lisamine ja vooskeemi kasutamine projekteerimisetapis kategooriate tuvastamiseks ja praktiliseks rakendamiseks. Lähenemisviis keskendub elamutele, kuid on rakendatav ka büroo-, tööstus- ja põllumajandushoonetele ning puitkonstruktsioonidele (nt sillad, mänguväljakute seadmed, terrassid). Täiendav uudne element on kaetud puidu kasutusea stsenaarium, mida tavaliselt peetakse niiskusega seotud riskideta – välja arvatud lekked või muud ettenägematud sündmused. Selle konkreetse juhtumi jaoks töötatakse välja kohandatud riskihindamise meetod, mis hõlmab kaasaegseid ehitustehnikaid ja materjale, nagu CLT ja sarnased massiivpuidust tooted. Tuntud, kuid sageli tähelepanuta jäetud tõsiasi on see, et „the devil is in the detail", näiteks võimlikud ohud niiskuse poolt ehituse käigus. Isegi kui hoone planeerimine ja detailid on hästi läbimõeldud, võib detailide (hoone sõlmede) vale projekteerimine ja teostus põhjustada enneaegse kahjustuse (sageli suure niiskussisalduse tõttu). Seetõttu kvantifitseerib WoodLCC projekteerimise ja teostuse vigade mõju ajast sõltuva kasutuseale ja ETK-le.
SmartLivingEPC projekti eesmärk on luua täiustatud energiamärgis, mis koostatakse digitaalsete tööriistadega hoone BIM mudelite baasilt. Märgis sisaldab laiendatud energiatõhususe ja jätkusuutlikkuse käsitluse nii arvutuslike kui ka tegelike kasutusaegsete näitajatega. Sellega hinnatakse hoone kasutusaegset toimivust, võetakse arvesse olelusringi mõjusid ning luuakse ka uued skaalad mh sisekliima näitajate jaoks. Täiustatud energiamärgis luuakse ühilduvaks digitaalse ehitisregistri ja renoveerimispassiga, et võimaldada energiatõhususe ja sisekliima informatsiooni integreerimist andmebaasidesse. Eraldi rakendused luuakse üksiku hoone ja piirkonna energiamärgistele. Projektis osalevad 16 partnerit 12 EL riigist.
Selleks, et Tartu saavutaks Kliimaneutraalsete linnade missioonis eesmärgiks oleva kliimaneutraalsuse aastaks 2030, on vajalik kiiremas korras terviklikult renoveerida vähemalt 50% olemasolevast hoonefondist. See tähendab suurt survet jäätmetekkeks.
Projekti eesmärgiks on piloteerida lahendusi, mis tõendavad ehitusmaterjalide ringkasutuspotentsiaali. Meie tähelepanu keskpunktis on ringmajanduse põhimõtete integreerimine Tartu linna piires toimuva Renoveerimislaine protsessi.
Tartu ringrenoveerimise piloot on terviklahendus, mis koosneb erinevates komponentidest. Projektiga lahendatakse tehnoloogilisi barjääre (materjalide taaskasutatavuse tõendamise piloot), regulatiivseid barjääre (Tartu jäätmekava uuendamine ringrenoveerimise põhimõtetel ja 10 võtmesammu kokkuleppime ringrenoveerimisele üleminekuks), korralduslikke barjääre (arendatakse välja Tartu ehitusmaterjalide ringkasutuspanga ärimudel ja toetatakse selle käivitamist) ja renoveerimisest tekkinud ehitusmaterjalide uuskasutuslahenduste rajamist (rattapaviljonid). Täiendavalt koolitatakse võtmesihtrühmi ja tehakse koostööd Norra ekspertidega nende parimate praktikate ülekandmiseks Tartusse ja Eestisse.
Hoonete energiatõhususe direktiivi rakendamisel vahetavad liikmesriigid kogemusi LIFE võrgustikuprojekti raames, mis korraldab igal aastal kaks plenaarkohtumist. Projekti töö toimub kaheksas keskses töögrupis, millest Arvutuste ja olelusringi töögruppi juhitakse Eestist Tallinna Tehnikaülikooli abil. Antud töögrupp analüüsib kasutusel olevaid energiaarvutuse metoodikaid ja nendega seotud probleeme, mille tõttu liikmesriikide liginullenergiahoonete numbrilised nõuded on väga erinevad ja ei ole omavahel võrreldavad. Töö skoopi kuuluvad muuhulgas energiaarvutuse süsteemipiirid, primaarenergia arvutuspõhimõtted, dünaamilised ja kuude kaupa arvutavad meetodid, taastuvenergia omatarbe ja soojuspumpade arvutus. Töögrupp koondab ja jagab parimaid praktikaid ja annab sellega oma panuse energiaarvutuste ja -nõuete harmoniseerimiseks ning metoodikate arendamiseks.
DRASTICu eesmärk on kiirendada ringmajandust uute hoonete ehitamisel ja olemasolevate hoonete renoveerimisel ja luua võimalus CE süsteemile üleminekuks, rakendades ringlussüsteemi süsteemseid lahendusi (CSS), pakkudes raamistikke ja digitaalset platvormi hindamiseks, jälgimiseks, kinnitamaks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemist kogu elutsükli(te) jooksul ning luues uusi ärimudeleid, mis kiirendavad turule sisenemist.
DRASTIC koondab: (i) 5 erinevat pilooti, millel on erinevad uuenduslikud kujundused, ehitus-/renoveerimismeetodid ja tehnoloogilised ringsüsteemide lahendused, lai valik tüpoloogiaid (elamu-, äripind) ja sihtrühmad (investorid, omanikud), pakkudes ulatust ja mitmekesisus, mis on levinud üle kogu ELi ja millel on erinevad kohalikud keskkonna-, sotsiaalsed ja majanduslikud tingimused; ii) toote- ja ehitusprotsessi- ja projekteerimisjuhised, sealhulgas mitmetsükliline LCA (M-LCA) ja mitmetsükliline LCC (M-LCC) lähenemisviis ning ringlus- ja piisavusnäitajad, mis on kooskõlas säästvate hoonete ELi tasandi(te) raamistikuga , jõudlusmõõtmiste kinnitamiseks; iii) viis erinevat funktsiooni, mis on kombineeritud tööriistakastis uudsete andmepõhiste tööriistadega, mis on integreeritud ühisesse digitaalsesse hooneandmete platvormi (sealhulgas DBL-id), mis käsitlevad ka läbipaistvust, kvaliteeti ja jälgitavust, et toetada tulemuste ja tulemuste integreerimist; (iv) 12 sidusrühma ühisloomingut, mis keskenduvad jätkusuutlikkuse raamistikule ja kasutajakesksetele ringmajanduse ärimudelitele, mis hõlbustavad demonstreeritud lahenduste turu kiiremat uuendamist; v) 23 partneirt, mis koosnevad teadus- ja uurimisasutustest ning väikestest kuni suurtest tööstusettevõtetest, kes katavad märkimisväärse turu, sealhulgas viimase viie aasta jooksul väga nähtavatel digitaalplatvormidel; ja vi) koondab olulisi võimalusi täiendavate objektide ehitamiseks ja ärakasutamiseks, mis keskenduvad demonstreeritud lahenduste arendamisele ja skaleerimisele laiendatud ja taskukohaste pika elutsükli jooksul toimivate lahenduste suunas, suurendades hoonete ringmajanduslikust ehitamisel ja renoveerimisel.
EBENTO eesmärk on töötada välja integreeritud platvorm kõikidele ehitus- ja renoveerimissektoris osalevatele osalejatele, et pakkuda ühtset teenust energiatõhususe lepingute paremaks koordineerimiseks ja haldamiseks, koondades kõigi hoonefondi suurendamisega seotud osaliste vajadused. EBENTO võimaldab kasvatada hoone kasutajate mõju hoonete energiatõhususe suurendamisel ning nii avalikud asutused kui ka energiakogukonnad saavad VKEde ja ESCOde toetusel tuvastada potentsiaalseid elamufondi energiatõhususe parandusi. Lisaks valideeritakse EBENTO platvormiga uued ärimudelid olemasolevate rahaliste (ja kaudselt ka muude) ressursside optimeerimiseks:
EBENTO uurib parimaid rahastamis- ja koostööskeeme energiateenuste loomiseks.
EBENTO uurib, kuidas tõhustada praegusi energiatõhususe lepinguid (EPC) nõudluse poole mehhanismi (DSM) teenuste jaoks ning milliseid investeerimisvõimalusi (toetusi, laene...) saab rakendada, et suurendada energiatõhususe projektide arvu ja mõju. Digitaalsete tööriistade abil kogub EBENTO andmeid energiamärgistest, finantsskeemidest ja energiasäästudest, et anda kodanikele vajalik usaldus uutesse lahendustesse investeerimiseks ning ettevõtetele asjakohane teave kulude vähendamiseks ja toimivate lahenduste hõlpsaks kordamiseks. EBENTO tagab asjakohaste andmete vahetamise ja teabe erinevate osalejate vahel, muutes renoveerimisprotsessi kulutõhusaks ning hõlpsasti juhitavaks ja korratavaks. Platvorm kogub muuhulgas andmeid lepingute ja garantiide, seadmete jälgimise, energiasäästu, hooneteabe modelleerimise, kasutajate arvamuste ja mugavustasemete kohta.
DECARBON-HOME projektis otsitakse inimkeskseid lahendusi kliimaneutraalsete kodude jaoks. Projekt keskendub hoonete kestlikule ja terviklikule renoveerimisele ja vaatleb seda nii tehniliste lahenduste kui sotsiaalsete küsimuste seisukohalt. Tehnikaülikooli osa projektis keskendub eelkõige Eesti ja Soome korterelamute rekonstrueerimise võrdlevale uuringule. Vaadeldakse, milliseid tehnilisi lahendusi on kasutatud Eestis KredEx-i ja Soomes ARA renoveerimise toetustega terviklikult renoveeritud hoonetes. Hinnatakse renoveerimise tulemuslikkust saavutatud energia ja CO2 kokkuhoiu, sisekliima paranemise, hoonete jätkusuutlikkuse ning elanike kogemuse põhjal. Tulemuste põhjal sünteesitakse lahendused tulevikurenoveerimise ja dekarboniseerimise jaoks.
HTM ja HARNO meede "Roheoskused ettevõtete rohepöörde toetamiseks" 7. konsortsium (Ehitus ja tsiviilrajatised)
Eesmärk: Toetuse andmise eesmärk on rohepöörde elluviimiseks ettevõtluses paindlike ja tööturu
arenguvajadusi arvestavate õppimisvõimaluste loomine ning õppe pakkumine.
Doktorandid
Juhendaja: Prof. Hedrik Voll Kaasjuhendaja prof. Jarek Kurnitski
Mehaaniline ventilatsioon ja siseõhu kvaliteet (Mechanical ventilation and indoor air quality)
Juhendaja: Prof. Jarek Kurnitski
Liginullenergiahoonete tehnilised lahendused kütte ja jahutuse osas (Heating and cooling solutions for buildings with nearly zero energy consumption)
Juhendaja: Prof. Jarek Kurnitski Kaasjuhendaja: prof. Martin Thalfeldt
Õhujaotusmeetodid ja vabasoojuseraldused mitteeluhoonetes (Air distribution and heat gains in non-residental buildings)
Juhendaja: Prof. Jarek Kurnitski Kaasjuhendaja: Prof Martin Thalfeldt
Küttesüsteemide juhtimine ja soojusväljastuse efektiivsus liginullenergia hoonetes (Heating system control and emission efficiency in nZEB buildings)
Juhendaja: Prof. Jarek Kurnitski
Küttesüsteemide soojusväljastuse efektiivsuse parameetrid energiaarvutuste tarbeks (Heating system emission efficiency parameters for energy calculations)
Juhendaja: Prof. Targo Kalamees
Hoonete niiskusturvalisuse ja energiatõhususe suurendamine rakendades BIM meetodeid (Increasing moisture safety and energy performance of buildings by using BIM)
Juhendaja: Prof. Jarek Kurnitski Kaasjuhendaja: Prof Martin Thalfeldt
Juhendaja: prof. Targo Kalamees
Juhendaja: Prof. Jarek Kurnitski
Juhendaja: prof. Kimmo Sakari Lylykangas Kaasjuhendaja: Prof. Targo Kalamees
Juhendaja: prof. Targo Kalamees Kaasjuhendaja: Simo Ilomets
Juhendaja: Martin Thalfeldt Kaasjuhendaja: Eduard Petlenkov
Juhendaja: Prof Martin Thalfeldt Kaasjuhendaja: prof. Jarek Kurnitski
Juhendaja: Prof Martin Thalfeldt Kaasjuhendaja: prof. Jarek Kurnitski
ETIS
Juhendajad: Ergo Pikas; Targo Kalamees
Digital Renovation Passport for Apartment Buildings (Digitaalne renoveerimispass korterelamutele)
Juhendaja: Targo Kalamees; Kaasjuhendaja: Jaanus Hallik
Pinnasega kontaktis olevate hästi soojustatud piirdetarindite soojuslik ja niiskuslik toimivus ning kestvus“ (Hygrothermal performance and durability of highly insulated structures in contact with soil)