Sisukord
Insenerid loovad ja täiustavad tehnoloogiaid, mis viivad edasi ühiskonna arengut. Tööandjad rõhutavad üha enam üldpädevuste tähtsust, sest insenerid töötavad meeskondades, suhtlevad klientide ja erinevate valdkondade spetsialistidega, peavad suutma oma ideid selgelt põhjendada ja rakendada. Üldpädevused võimaldavad inseneridel oma teadmisi päriselus tõhusalt rakendada.
Elektrotehnika
Elektrotehnika eriala ühendab elektriteooria, energeetika ja mehhaanika, elektroonika, automaatika, robootika ning IT valdkondade teadmisi. Erialal õpitakse tundma ja rakendama elektrienergia tootmise, muundamise, juhtimise, järelvalve ja tarbimise tehnikaid energeetikas, tööstuses, transpordis, avalikus ruumis ja hoonetes.
Bakalaureus
Bakalaureusetasemel omandatakse elektriinseneri põhioskused: tavapäraseid inseneriülesandeid lahendatakse juhendamisel, tehnoloogiat ja tarkvara osatakse kasutada baastasemel, tuleb osata järgida ohutus- ja riskinõudeid, dokumenteerida lihtsamaid tööprotsesse ning töötada meeskonnas.
Magister
Bakalaureusetasemega võrreldes on oskuste tase kõrgem: magistritasemel suudetakse lahendada tavapärasest keerukamaid insenerülesandeid ilma juhendamiseta; magistritasemel insener oskab kavandada ja arendada iseseisvalt tehnoloogilisi lahendusi, rakendada riskijuhtimise süsteeme, koostada ja uuendada tehnilist dokumentatsiooni, juhendada kolleege ja juhtida meeskonda.
Doktor
Doktorikraadiga inseneri oskuste tase on kõrgem kui magistritasemel: on võimekus lahendada väga keerukaid ja uudseid inseneriprobleeme. Sel tasemel insener suudab arendada tehnoloogiaid ja metoodikaid, kujundada riskijuhtimise strateegilisi põhimõtteid, luua valdkondlikke juhendeid ja standardeid ning vastutada ekspertide ja järelkasvu eest.
Järgmiste kutsestandardite alusel on koostatud arengusuunad, mis annavad üliõpilasele selgema arusaama, milliseid oskusi ta erinevatel haridusastmetel omandama peab: Elektriinsener, tase 6, Diplomeeritud elektriinsener, tase 7 ning Volitatud elektriinsener, tase 8.
Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks.
| Bakalaureus | Magister | Doktor |
| Mõistab elektrisüsteemide toimimist, lahendab tavapäraseid insenerülesandeid ning kasutab modelleerimise ja simulatsiooni põhimõtteid olemasolevate tehnoloogiate rakendamisel. | Lahendab keerukamaid ülesandeid, täiustab ja arendab olemasolevaid süsteeme ning rakendab uudseid meetodeid ja tarkvaralahendusi, lõimides nutivõrgu-, taastuvenergia- ja automaatikalahendusi. | Lahendab väga keerukaid ja strateegilisi tehnilisi probleeme, arendab uusi tehnoloogiaid ja metoodikaid ning loob teaduspõhiseid innovaatilisi lahendusi süsteemide arendamise ja integreerimise valdkonnas. |
| Elektrisüsteemide toimimise mõistmine → keerukate süsteemide modelleerimine ja arendus → strateegiline tehnoloogiaarendus ja uute lahenduste loomine | ||
| Bakalaureus | Magister | Doktor |
| Järgib elektri-, töö- ja tuleohutuse nõudeid, rakendab olemasolevat riskijuhtimissüsteemi ning seirab ohutusmeetmete täitmist. | Kaardistab riske, juhib ohutusprotsesse, rakendab riskianalüüsi meetodeid ning leiab tõenduspõhiseid lahendusi keerukamatele ohutusprobleemidele. | Hindab strateegilisi strateegilisi riske, kasutab standardpõhiseid riskianalüüsi mudeleid ning kavandab süsteemseid ohutusmeetmeid, mis vähendavad tehnoloogilisi ja organisatsioonilisi riske. |
| Ohutusnõuete järgimine → riskide juhtimine ja analüütika → strateegiline riskijuhtimine ja ohutuse arendamine | ||
| Bakalaureus | Magister | Doktor |
| Koostab juhendeid ja tööks vajalikku dokumentatsiooni ning esitab tehnilist infot selgelt ja arusaadavalt. | Koostab ja uuendab keerukamaid tehnilisi dokumente ja projekte ning dokumenteerib süsteemide toimimise ja muudatused standardipõhiselt. | Arendab ja haldab dokumenteerimise metoodikaid, koostab eksperttaseme juhendeid ja tagab dokumentatsiooni vastavuse erialastandarditele ja reguleerimisnõuetele. |
| Põhidokumenteerimine → keerukas dokumentatsioon ja projekti kirjelduse loomine → dokumenteerimise metoodikate ja standardiseeritud juhendmaterjalide arendus | ||
| Bakalaureus | Magister | Doktor |
| Nõustab tavaisikuid ja kolleege lihtsamates tööülesannetes ning koordineerib meeskonnatööd oma vastutuse piires. | Valib ja rakendab sobivaid juhendamis- ja õppeviise, juhendab keerukamate tööde läbiviimist ning toetab pädevuste kasvu meeskonnas. | Juhendab ja hindab teadus- ja arendustegevust, koostab õppe- ja koolitusmaterjale ning toetab valdkonna järelkasvu arendamist ekspert- ja juhendajarollis. |
| Meeskonnatöö ja lihtne juhendamine → keerukamate tööde juhendamine ja meeskonnas töötamine → õpetamine, teadus- ja arendusjuhtimine | ||
| Bakalaureus | Magister | Doktor |
| Korraldab elektripaigaldiste käitu, lahendab tavapäraseid tehnilisi probleeme, tagab seadmete ja paigaldiste töötamise ning juhib lihtsamaid paigaldus- ja hooldustoiminguid. | Lahendab keerukamaid tehnilisi probleeme, rakendab automatiseerimis- ja kaitselahendusi, arendab olemasolevaid paigaldisi ning viib läbi keerukamaid projekteerimisülesandeid ja järelevalvet. | Kavandab süsteemide elutsüklilisi lahendusi (planeerimine → ehitus → käit → utiliseerimine), arendab innovaatilisi kaitse- ja juhtimiskontseptsioone ning loob unikaalseid tehnilisi lahendusi, osaledes süsteemiülestes ja rahvusvahelistes arendusprojektides. |
| Käit ja probleemilahendusoskus → süsteemide arendus ja projekteerimine → strateegiline planeerimine ja innovatsioon süsteemide elutsükli ulatuses | ||
Mehhatroonika
Mehhatroonika koosneb infotehnoloogia, elektroonika, juhtimisteooria ja mehaanikasüsteemide valdkondadest. See on üks dünaamilisemaid tehnikasuundi maailmas. Eesmärk on tehniliste süsteemide funktsionaalsete võimaluste täiustamine uute infotehnoloogiliste vahenditega; uutel põhimõtetel töötavate seadmete loomine, rakendades tehisintellekti; samuti on fookuses uuenduslik anduritele tuginev ümbruse parem tajumine ja seadmete juhtimiseks programmeeritav elektroonika.
Bakalaureus
Bakalaureusetasemel omandatakse mehhatroonika alusoskused: õpitakse rakendama mehaanika-, elektroonika- ja IT-põhimõtteid seadmete käitamiseks; kasutama tüüpilisi projekteerimis- ja diagnostikameetodeid; töötama juhiste järgi; koostama põhitaseme dokumentatsiooni; järgima ohutus- ja standardinõudeid; osalema meeskonnatöös ja hakkama saama tavapäraste inseneriülesannetega.
Magister
Oskuste tase on bakalaureusetasemega võrreldes kõrgem: kavandatakse ja lahendatakse keerukaid mehhatroonika probleeme; arendatakse süsteeme ja tehnoloogiaid; modelleeritakse ja simuleeritakse tootmis- ja juhtsüsteeme; juurutatakse digitehnoloogiaid ning automatiseeritud lahendusi; viiakse läbi riskihindamist ja uuendatakse protseduure; dokumenteeritakse süsteemsemalt; juhendatakse kolleege ja juhitakse meeskondi.
Doktor
Doktorikraadiga inseneri oskuste tase on kõrgem kui magistritasemel: luuakse uusi mehhatroonika lahendusi, tehnoloogiaid ja metoodikaid; integreeritakse keerukaid robot-, automaatika- ja digisüsteeme; juhitakse innovatsiooni ja arendustegevust; viiakse läbi põhjalikke riskianalüüse; antakse eksperthinnanguid; juhendatakse insenere ja teadustööd; kujundatakse valdkonna arengusuundi.
Järgmiste kutsestandardite alusel on koostatud arendusjooned, mis annavad üliõpilasele selgema arusaama, milliseid oskusi ta erinevatel haridusastmetel omandama peab: Mehhatroonikainsener, tase 6 esmane kutse, Diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 (spetsialiseerumine: Mehhatroonikasüsteemid) ning Volitatud mehaanikainsener, tase 8.
Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks.
| Bakalaureus | Magister | Doktor |
| Rakendab mehaanika-, elektroonika- ja IT-põhimõtteid mehhatroonikasüsteemide käitamisel, mõistab alamsüsteemide tööpõhimõtteid ning kasutab projekteerimistarkvara ja simulatsiooni baastasemel tavapäraste inseneriülesannete lahendamiseks. | Analüüsib ja lahendab keerukaid mehhatroonikasüsteemide ülesandeid, integreerib mehaanika, elektroonika ja juhtsüsteemide metoodikaid, modelleerib süsteeme suurema täpsusega ning arendab uusi tehnilisi lahendusi, valides sobivaid komponente ja tehnoloogiaid. | Loob ja täiustab mehhatroonikasüsteemide tehnoloogiaid ja metoodikaid, arendab unikaalseid süsteemiintegratsiooni lahendusi ning hindab lahenduste mõju, töökindlust ja skaleeritavust süsteemsel tasemel. |
| Mehhatroonika baasteadmiste valdamine ja tavapärasteks ülesanneteks vajalike tööriistade valdamine → keerukamate mehhatroonika ülesannete lahendamise ja modelleerimise oskus → uute tehnoloogiate ja metoodikate loomine | ||
| Bakalaureus | Magister | Doktor |
| Kogub projekteerimise lähteandmeid, koostab tüüplahendusi, lahendab praktilisi ülesandeid olemasolevate meetoditega, koostab teostusjooniseid, skeeme ja kasutusjuhendeid ning osaleb katsetustes. | Modelleerib ja konstrueerib keerukaid mehhatroonika alamsüsteeme, valib sobivaid tehnoloogiaid ja projekteerimismeetodeid, optimeerib energiatõhusust ja töökindlust ning loob uuenduslikke tehnilisi lahendusi, dokumenteerides neid professionaalsel tasemel. | Arendab uusi meetodeid ja protsesse, loob innovaatilisi robootika-, automaatika- ja süsteemiintegratsiooni lahendusi ning juhib arendustsükleid ideest prototüübini, hinnates lahenduste mõju valdkonna arengule. |
| Projekteerimise tüüplahendused ja baasmudelid → keerukate süsteemide projekteerimine ja innovatsioon → uute meetodite ja süsteemsete lahenduste arendamine ning loomine | ||
| Bakalaureus | Magister | Doktor |
| Käitab mehhatroonikaseadmeid, tuvastab rikkeid ja kõrvalekaldeid, kavandab hooldus- ja remonditöid ning tagab vastavuse nõuetele, standarditele ja tehnoloogilistele protseduuridele. | Analüüsib süsteemseid probleeme, optimeerib töö- ja tootmisprotsesse, juurutab automatiseeritud liine ja süsteeme ning rakendab süsteemset diagnostikat käidu- ja hooldusprotsesside täiustamiseks. | Juhib keerukate tootmissüsteemide juurutamist, arendab käidu- ja hooldusstrateegiaid ning optimeerib robot- ja automaatikasüsteeme kogu elutsükli ulatuses, luues uusi monitooringu- ja diagnostikatehnoloogiaid. |
| Mehhatroonikasüsteemide tavapärane käitamine ja diagnostika → süsteemne optimeerimine ja automatiseerimine → tootmissüsteemide strateegiline juurutamine ja innovatsioon | ||
| Bakalaureus | Magister | Doktor |
| Kasutab CAD/CAE/CAM tarkvara, rakendab simulatsiooni ja modelleerimist, programmeerib põhitasoni PLC-sid ja mikrokontrollereid ning kasutab tööstusvõrke ja digilahendusi juhiste alusel. | Modelleerib ja simuleerib keerukaid süsteeme, arendab juhtloogikat ja automaatikasüsteeme, juurutab tootmise digilahendusi ning kasutab andmeanalüüsi ja süsteemiintegratsiooni vahendeid. | Arendab uusi digilahendusi, sealhulgas tehisintellekti-, robootika- ja autonoomseid süsteeme, juhib tööstus 4.0 lahenduste juurutamist ning loob digitaalseid süsteemiarhitektuure. |
| Põhilised mehhatrooniku digioskused → keerukas süsteemide modelleerimine ja integratsioon → uute digitaalsete ja autonoomsete süsteemide arendamine | ||
| Bakalaureus | Magister | Doktor |
| Järgib masina-, elektri- ja tööohutusnõudeid, teeb elementaarset riskianalüüsi, tagab standardite järgimise igapäevatöös ning mõistab õigusaktide nõudeid. | Hindab riske keerukamates süsteemides, täiustab ohutusprotseduure, rakendab riskijuhtimise metoodikaid ning analüüsib projektide vastavust normidele ja standarditele | Viib läbi süsteemset ja põhjalikku riskihindamist, analüüsib ohutuskriitilisi süsteeme ning kujundab ohutus- ja kvaliteedijuhtimise strateegilisi lahendusi, andes eksperthinnanguid normidele ja standarditele. |
| Ohutusnõuete järgimine → süsteemne riskijuhtimine → ohutuskriitiliste süsteemide analüüs ja strateegiline juhtimine | ||
| Bakalaureus | Magister | Doktor |
| Määratleb ja analüüsib tehnilisi ülesandeid, lahendab tavapäraseid inseneriprobleeme, otsib võimalusi projektide täiustamiseks ning rakendab olemasolevaid meetodeid. | Diagnoosib kompleksseid süsteeme, lahendab keerukaid probleeme interdistsiplinaarselt ning arendab innovaatilisi tehnilisi lahendusi, rakendades loovat ja süsteemset mõtlemist. | Lahendab loovaid ja Lahendab loovaid ja valdkondlikult olulisi inseneriülesandeid, arendab uusi tehnoloogiaid ja lahendusmudeleid ning viib läbi teadus- ja arendustööd, üldistades teadmisi valdkondadeüleselt. |
| Tavapäraste probleemide lahendamine → keerukas süsteemne analüüs ja innovatsioon → uute tehnoloogiate ja teaduspõhiste lahenduste loomine | ||
Tegevusi viiakse ellu Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia arendamine kõrghariduses“ Inseneriakadeemia raames. Inseneriakadeemia eesmärgiks on inseneeria ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkondades kõrgharidustaseme õppe ja lõpetajate arvu vastavusse viimine tööturu vajadustega.
Tegevuse tulemusena kasvab toetatavates valdkondades üliõpilaste vastuvõtt, väheneb väljalangevus, suureneb lõpetajate arv ja lõpetajate erialased teadmised ning nende oskused on kooskõlas tööturu vajadustega.
Tegevuste periood on 01.05.2023-31.08.2029,
kogumaksumus 34 048 900 EUR.
