Media coverage
Suunamuutus: Eesti Energia seab rõhu kemikaalide tootmisele
Eesti Energia kavatseb 2040. aastaks Enefiti õlitehases kütuse valmistamiselt üle minna tööstustooraineks kasutatavate kemikaalide tootmisele. Eesti Energia juhatuse liikme Margus Valsi sõnul tundus kuni üsna hiljutise ajani, et vedelkütuste tootmine põlevkivist oli kõige parem viis, kuidas seda rahvuslikku rikkust rakendada. «Meie strateegiamuudatus sellel aastal näeb ette, et plaanime hakata põlevkivist tootma mitte vedelkütuseid, vaid kemikaale,» ütleb ta.
Suunamuutus: Eesti Energia seab rõhu kemikaalide tootmisele - Majandus (postimees.ee)
NUTIKAS. ANDRES SIIRDE JA ENE JÜRJENS.
Põlevkivi kasutamise uued tehnoloogiad. Kuula Lauri Variku saadet.
RIIGIKOGU ISTUNG 14.10.2021, OLULISE TÄHTSUSEGA RIIKLIKU KÜSIMUSENA ARUTELU TEEMAL „KUIDAS ELEKTRI HIND ALLA SAADA?“.
Ettekande tegid TalTechi energeetikaprofessor Alar Konist, tehnikateaduste doktor, Eesti Teaduste Akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg ning EKRE esimees ja fraktsiooni liige Martin Helme.
https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/riigikogu-arutas-elektri-hinna-alandamise-voimalusi/
RIIGIKOGU ARUTAS ELEKTRI HINNA ALANDAMISE VÕIMALUSI
Riigikogu 14.10.2021 istungil toimus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu teemal „Kuidas elektri hind alla saada?“. Vaata ülekannet
https://www.youtube.com/watch?v=sdjL3x_RkSQ
EESTI ENERGIA UURIB PÕLEVKIVITÖÖSTUSE MUUTMIST CO2-NEUTRAALSEKS KEEMIATÖÖSTUSEKS
Eesti Energial on käimas uuringud, kuidas muuta Ida-Virumaal asuv põlevkiviõlitööstus järk-järgult süsinikuneutraalseks keemiatööstuseks. Põlevkivist kütuse tootmine peaks lõppema hiljemalt aastaks 2045.
ALAR KONIST: ROHELEPE EI TOHIKS PÕLEVKIVI VÄLISTADA
Vaadates praegust olukorda ja mõeldes tulevikule, tundub üheks võtmeküsimuseks olevat energiasüsteemi kui ühe terviku vaatamine. Mis on selle tõrgeteta toimimiseks vajalik? Millised investeeringud on tarbijate seisukohalt olulised ja hädavajalikud ning millised mitte? kirjutab jätkusuutliku energeetika ja kütuste uurimisrühma juht professor ALAR KONIST.
EESTI TEADUSAGENTUUR: TEADUS LOOB LAHENDUSI.
Kliimaneutraalne elekter põlevkivist. https://www.youtube.com/watch?v=omQWtH-i3no
PROFESSOR ALAR KONIST: KUST KOHAST ME LÄHITULEVIKUS OMA ELEKTRI VÄLJA VÕLUME?
Ajal, mil nii Eestis kui ka kogu Euroopas väheneb fossiilsetest kütustest toodetud elektri osakaal, tuleb leida lahendused, kuidas kindlustada tulevikus energeetiline julgeolek. Taastuvenergia osa küll kasvab, kuid tempos, mis ei suuda vajalikku mahtu lähemas tulevikus tagada. Samal ajal suurenevad tarbimine ja kujunenud olukorras elektri import. Muu hulgas ka sellise, mis pole nii-öelda puhas. Neil teemadel arutles riigikogu saalis peetud ettekandes Tallinna tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi professor ALAR KONIST, kes on ka jätkusuutliku energeetika ja kütuste uurimisrühma juht.
ENERGEETIKAPROFESSOR ALAR KONIST: MILLESTKI PEAME JU LÕPUKS VAJAMINEVA ENERGIA TOOTMA
Euroopa Liidu riigid on seadnud ambitsioonika sihi vähendada aastaks 2030 kasvuhoonegaaside heidet 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. Pikemaajaline eesmärk on saavutada Euroopas 2050. aastaks kliimaneutraalne ehk vähese süsinikuheitega majandus. Kuidas mõjutab niisugune kliimapoliitika Eesti energeetikavaldkonda? Kas meil on selliste sihtide saavutamiseks head lahendused olemas? Sellest rääkis Tallinna tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi professori Alar Konistiga Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt.
RIIGIKOGU KÄSITLES ENERGIAJULGEOLEKUT OLULISE TÄHTSUSEGA RIIKLIKU KÜSIMUSENA
Riigikogus oli 1. juunil Isamaa fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti energiajulgeoleku ja varustuskindluse väljakutsetest“ arutelu. Ettekande tegid Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni liige Riho Terras, Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi professor, jätkusuutliku energeetika ja kütuste uurimisrühma juht Alar Konist ning Riigikogu liige Andres Metsoja.
MAAILMA PARIM PÕLEVKIVISPETSIALIST PROFESSOR ANDRES SIIRDE VÕITLEB KLIIMA EEST
Põlevkivi uurimise vallas on Eesti jätkuvalt maailmas riik number üks. Ning kui selles riigis on üks mees, kes teab põlevkivist sisuliselt kõike, võib ta julgelt pretendeerida kogu maailma põlevkivipjedestaalil kõrgeimale kohale. Saage tuttavaks – Tallinna Tehnikaülikooli põlevkivienergeetika professor ANDRES SIIRDE.
https://toostusest.ee/uudis/2019/10/07/maailma-parim-polevkivispetsialist-professor-andres-siirde/
Energiatehnoloog: kliimaneutraalsus on saavutatav ka põlevkiviga
Euroopa Liidu kliimaeesmärkide järgi peaks Eesti olema 30 aasta pärast kliimaneutraalne. Kuna suur osa Eesti süsinikuheitest tuleb põlevkivitööstusest, on tööstuse sulgemise kõrval teine võimalus süsihappegaas kinni püüda ja taaskasutada, rääkis Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia professor Alar Konist.
https://novaator.err.ee/1608130408/energiatehnoloog-kliimaneutraalsus-on-saavutatav-ka-polevkiviga
Mida teha, et elektrit jätkuks? Kuula saadet siit.
Professor: põlevkivi kaevandamine ei lõppe veel nii pea
Eesti põlevkivi kaevandamine tähistab 100. sünnipäeva. Tallinna Tehnikülikooli energiatehnoloogia instituudi professor Alar Konist märkis, et maavara kaevandamine selle kasulikuse tõttu ilmselt lähitulevikus ei lõpe. Loe artikli siit.
Elektri varustuskindlusest
Me sõltume elektrienergiast. Varustuskindluse tagamine peab olema hoolsalt läbi kalkuleeritud. Elektrit importides pole võimalik kaasa rääkida tootmisviisi keskkonnamõjus
Tulevikustsenaariumisse elektri defitsiidi sisse kirjutamine tähendab oluliste otsuste edasi lükkamist, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli professor Alar Konist. VAATA ARTIKLIT SIIT
ELERING JA SELLE KRIITIKUD VAIDLEVAD TULEVIKU VARUSTUSKINDLUSE ÜLE
Eesti võrguettevõte Elering tõrjub kriitikute väiteid, et Eesti elektrivarustus võib kümnekonna aasta pärast ohtu sattuda, kuna saastavate elektrijaamade sulgemise tõttu hakkab tootmisvõimsusi nappima nii Eestis kui ka lähiriikides. "Varustuskindluse raport peab sisaldama ka tootmisvõimsuste sisulist analüüsi. Ja sealt see viga tekibki - võetakse eeldused, et kindlasti on need võimsused olemas, aga lõpuks selgub, et see nii ei ole," rääkis Tallinna Tehnikaülikooli professor Alar Konist esmaspäeval ERR-ile. LOE ARTIKLIT SIIT
ENERGIATOOTMINE EESTIS JA LÄHIRIIKIDES
Eesti elektriturg on üks oma naaberriikidega paremini ühendatud elektriturge maailmas. Olemasolevad ülekandevõimsused on head ja võimekus piisav. Aga see ei taga varustuskindlust, kui kogu lähipiirkonnas on energiadefitsiit, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia professor Alar Konist. VAATA ARTIKLIT SIIT
ENNE ALTERNATIIVENERGEETIKA KASUTUSELEVÕTTU PEAB EESTI UUENDAMA PÕLEVKIVITEHNOLOOGIAT
Kuni uusi, kasutusvalmis ning stabiilseid energiatehnoloogiad pole, tuleb Eestil hoida ja tõhusamalt kasutada senist põlevkivil tuginevat energiatootmist, vastasel juhul leiame end viie aasta jooksul tõsisest energiakriisist, leiab Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia professor Alar Konist. VAATA ARTIKLIT SIIT
ERR NUTIKAS. CO2 KINNIPÜÜDMISEST JA TAASKASUTAMISEST. ALAR KONIST JA GETLYN DENKS
Saade räägib CO2 kinnipüüdmisest ja sellest, mida võiks kinnipüütud süsihappegaasiga edasi teha. KUULA SAADET SIIT
TEADLASED: PUIDU OSAKAALU SUURENDAMINE FOSSIILKÜTUSTES ON ÜKS LAHENDUS
Üha kasvavat keskkonnaohtu kujutavat fossiilsete kütuste kasutamist saab keskkonnasõbralikumaks muuta neile puidu lisamise teel – sellise vahekokkuvõtteni jõudsid oma aasta väldanud uurimuses Tallinna Tehnikaülikooli soojusenergeetikud. Uurimistöö juht, Tallinna Tehnikaülikooli kütuse ja õhuemissioonide analüüsi teadus- ja katselabori juhataja, professor Alar Konist ütles, et teadlased kasutasid uurimistöös termogravimeetrilist analüüsi. LOE ARTIKLIT SIIT
SÜSINIKU PÜÜDMINE AITAKS VÄHENDADA EESTI CO2 HEITMEID, KUID KERGITAB ELEKTRIHINDA
Esialgse analüüsi põhjal saaks vähendada süsiniku püüdmise ja kasutamise tehnoloogiatega Eesti põlevkivitööstuse CO2 heitmeid märkimisväärselt. Samas puudub selge arusaam, palju see maksma läheb, leiavad Tallinna Tehnikaülikooli teadlased. Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia professor Alar Konist nentis, et süsiniku püüdmine tõstaks oluliselt elektritootmise omahinda. LOE ARTIKLIT SIIT
PÕLEVKIVIÕLI JÄTAB KLIIMALE SUUREMA JÄLJE KUI PÕLEVKIVI PÕLETAMINE VÕI NAFTA?
Avalikes aruteludes tuuakse ikka ja jälle põlevkivist õli tootmist esile kui Eesti sammu kliimahoidlikkuse poole, kuid see pole nii. Eesti Energia on öelnud, et põlevkiviõli tootmisel tekkiv CO2 heide on 3,3 korda väiksem kui põlevkivist elektrit tootes ja see aitab Eestil liikuda samm-sammult puhta energiatootmise juurde. Ent Eestis õlitootmisest tekkiv heide on kõigest tehte üks pool. Kuskil kasutatakse põlevkiviõli kütusena ja sellega paiskub kasvuhoonegaase uuesti õhku. Seega tuleks põlevkiviõlist rääkides vaadata kütuse terve elutsükli mõju keskkonnale ja kliimale. VAATA ARTIKLIT SIIT