Tallinna Tehnikaülikool

Tootearendus ja robootika

Sul on lennukaid ideid ja tehnilist taipu? Sind huvitab, kuidas töötavad kaasaegsed digitehased? Kui näiteks mehitamata autode arendamine, juhtimine ja tootmine ning innovatsioon tundub olevat midagi just sulle, siis uuri edasi, mida tootearenduse ja robootika erialal sinu tulevikule pakkuda on!

Õppetase: Bakalaureuseõpe

Õppe kestus: 3 aastat

Õppekava: 180 EAP

Tutvu ka meie tegemistega Facebookis -https://www.facebook.com/tootearendus

Õppekava eesmärk on tugeva ja laiapõhjalise tootearenduse ja robootika inseneri spetsialisti ettevalmistamine, kellel on edasiõppimise võimalus väga erinevatel magistrikavadel nii Eestis kui välismaal. Õppekava tagab sulle oskused, teadmised ja hoiakud lähtuvalt tuleviku paindlikust tööstusmudelist.

Tootearenduse ja robootika eriala alus- ja põhiõpe on peaerialadel ühine, pakkudes sulle baasteadmisi mehaanikast, materjaliõpetusest, masinjuhtimisest ja toote modelleerimisest. Kolmandal aastal saad valida peaeriala, milleks on tootearendus ja tootmistehnika või robootika. Tootearenduse ja tootmistehnika peaerialal õpid süvendatult tootearenduse ja tootmistehnika spetsiifikat, robootika peaerialal robootikat ja tehisintellekti. Mõlemal peaerialal on pööratud suurt tähelepanu integreeritud oskuste omandamisele ning saad osaleda võimalikult paljudes praktilistes projektides, mis arendavad sinu meeskonnatöö ja projektijuhtimise oskusi ning pakuvad erialaseid praktilisi kogemusi.

Õppekava on praktilise suunitlusega ja võimalikult palju rakendatakse projektiõpet ning põnevaid laboritöid. Oluliseimad oskused, mille esimesel aastal kaasa saad on projekteerimistarkvara CAD kasutamine, küberelektroonilised süsteemid ja programmeerimine. Teisel aastal keskendutakse mehaanikale ja automaatjuhtimisele ning kolmandal aastal valid juba peaeriala ja õpid spetsiifilisi erialaaineid, kus on suur valikuvabadus ning tugev projekti- ja meeskonnatöö orienteeritus. Sinu käsutuses hakkab olema põnevad laborid autotehnika, pulbermetallurgia, mikrokontrollerite ja robootika ning kiirprototüüpimislabor koos 3D-printerite ja 3D-skanneritega.

Struktuur

Õppekava õpiväljundid

Õppekava läbinud üliõpilane:

  • hindab kriitiliselt ja professionaalselt loodavaid ja olemasolevaid tehnilisi süsteeme ning tööstuses toimivaid organisatsioonilisi- ja tootmisprotsesse;
  • osaleb uute tootearenduse ja/või robootika projektide planeerimisel, käivitamisel ja täitmisel ning arvestab majanduslikku efektiivsust ja uue toote või lahenduse turupotentsiaali;
  • teostab erialaseid inseneriarvutusi, konstruktsiooni analüüsi arvestades materjalide omadusi ning keskkonnakaitset;
  • koostab komponentide ja süsteemi mudeleid kasutades kaasaegseid IKT riist- ja tarkvaralahendusi;
  • mõistab integreeritud süsteemide spetsiifikat ja eri valdkondade integreerimise probleeme ning leiab sobivaid lahendusi;
  • planeerib ja modelleerib tootearenduse ja tootmise protsesse, toetudes tunnustatud metoodikatele, olles samal ajal paindlik ettevõtte või situatsiooni vajadustest lähtuvate tingimuste osas.


Vaata ka 7. taseme Mehaanikainseneri kutsestandardi kompetentside vastavust õppekava õpiväljunditele.
 

Tutvu Tootearendus ja robootika tüüpõpingukavaga (kehtib 2022 aasta vastuvõtule)

Tutvu Tootearendus ja robootika tüüpõpingukavaga (kehtib 2023 aasta vastuvõtule)

Praktika on bakalaureuseõppe kohustuslik osa, mis tuleb sooritada õppeaja jooksul.

Arvestuse saamiseks esitab üliõpilane nõutud tähtajaks praktika juhendajale vormikohase:

  • avalduse (ÕISis)
  • praktikaaruande 
  • praktikakohatõendi
  • ettekanne praktikaseminaril


Praktika juhendaja on nõuandja, selgitades ja täpsustades nõuandeid ametikohale ja tegevusalale. Mehaanika ja tööstustehnika instituudi praktika juhendajaks on:
Kaimo Sonk

Praktikaaruande kirjutamisel jälgida erialapraktika kirjutamise juhendit. Praktikaaruande maht on määratletud juhendis. Praktika arvestatakse pärast praktika sooritamist ja praktikaaruande esitamist juhendajale. Praktika loetakse sooritatuks, kui ülikooli poolne juhendaja on praktikaaruande hinnanud positiivse hindega. Mittearvestatud praktika puhul peab üliõpilane täiendama/parandama praktikaaruannet või täiendavalt praktiseerima.

Juhendid ja vajalikud vormid:

Praktikakoha tõendi vorm
Praktika kirjutamise juhend
Praktikaaruande näidis
 

Eesmärgid:

  • Kinnistada ja rakendada teoorias omandatud teadmisi ja oskusi praktikas.
  • Praktiliste kutse-, eri- ja ametialaste oskuste omandamine.
  • Õigete kutse- ja ametialaste hoiakute ning väärtushinnangute kujundamine.
  • Osaleda struktuuriüksuste igapäevatöös, kogeda meeskonnatöö kogemust ning lahendada erialaseid tööülesandeid
  • Arendada analüüsivõimet ning probleemide lahendamise oskust;
  • Tõsta õppuri konkurentsivõimet tööjõuturul.
     

Praktika sooritatakse erialalt sobivas ettevõttes või uurimisasutuses. Praktika koha leiab üldjuhul üliõpilane. Praktika kuraator on nõuandja, soovitades vajadusel praktikakohti. Eelistada tuleks Eesti Masinatööstuse Liitu kuuluvad ettevõtteid. Praktika ajal peab üliõpilane täitma  kõiki ettevõttes kehtivaid eeskirju ning ettevõtte tööohutuse nõudeid. Ettevõtted võivad, kuid ei ole kohustatud tasustama praktika ajal üliõpilaste tööd.

Nõuded praktikaettevõttele:

  • Praktikaettevõtteks sobivad era-, avaliku või mittetulundussektori ettevõtted ja asutused nii sise- kui välismaal, mille suunitlus ja suurus tagavad õppurile praktikavõimaluse vastavalt antud praktikajuhendi nõuetele.
  • Praktikaettevõtteks ei sobi vähem kui 3 põhikohaga töötajaga ettevõte.
  • Praktikaettevõte peab kindlustama praktikandi tema erialale ja tasemele vastava tööga ning tööks vajalike vahenditega.
     

Praktikaettevõte peab praktikandile tagama:

  • igapäevase juhendamise, määrates ettevõttes praktika juhendaja, kes on praktikandile ja praktika kuraatorile kontaktisikuks praktikaga seotud küsimustes ning, kes hindab praktika lõppedes praktikandi tööd;
  • võimaluse dokumenteerida oma tööd;
  • vajaliku väljaõppe, kui seda nõuab töö iseloom.
  • Praktikaettevõte peab võimaldama praktika kuraatoril külastada praktikaettevõtet vähemalt üks kord praktikaperioodil, et saada ülevaade praktikandi tööst kohapeal, tutvuda praktikandi töötingimustega, praktikandi saavutustega praktikaperioodil ja vestelda praktika juhendajaga.


Praktikakoha valib üldjuhul üliõpilane. Praktikakoha leidmiseks on järgnevad võimalused:

  • Tudeng tutvub praktika- ja tööpakkumistega TalTechi Karjääriteenistuse teadetetahvlil (U01-korpus, Üliõpilasesinduse vastas).
  • Tudeng kontakteerub mõne firmaga Eesti Masinatööstuse Liidust 
  • Tudeng vaatab Nõustamiskeskuse Facebooki lehelt.
  • Praktikaga seotud kulusid TalTechi mehaanika ja tööstustehnika instituut ei kanna. 


Praktika hindamine:

Praktika hinde saamiseks on vajalik osaleda esitlusega Praktika seminaril. Seminarid toimuvad 2 korda semestris, kuupäevad ja vajalik info saadetakse õpperühmadele e-maili teel.

Praktika koondhinne moodustub praktikabaasipoolsest (üliõpilase hinnanguleht), praktikaaruande hindest ja praktikaseminari esitluses. Praktika lõpphinde otsustab koolipoolne juhendaja. Praktikaaruanne tuleb esitada digitaalselt (võib ka kirjalikult) koolipoolse juhendajale peale praktika lõppemist. Praktika hinded ja praktika lõpphinde kannab koolipoolne juhendaja õppeinfosüsteemi.

Vaidlusalased küsimused praktika arvestamisel lahendab mehaanika ja tööstustehnika instituudi direktor.

Lõputööde juhendid ning vajalikud vormid

Lõputööd ja kõik seotud dokumendid on vaja üles laadida *asice kujul innomet.ttu.ee/upload
Ümbrik peab sisaldama: 

  1. Lõputöö (PDF)
  2. Joonised (PDF)
  3. Metaandmed, elektroonilises vormis PDF.
  4. Konfidentsiaalsetel töödel avalikustatav kokkuvõte


Võimalikud lõputöö teemad:

Lõputöö teemad.


Tutvu eelmiste aastate töödega:

TalTechi digikogu. 

Programmi juht

Vastab eriala sisu puudutavatele küsimustele:


 

Õppekonsultant

oskab vastata õppetööd puudutavatele küsimustele ning väljastab digiallkirjaga tõendeid.

Õppekonsultant

vastab õppetööd sh ÕIS puudutavatele küsimustele:


 

Raivo Sell
620 3268
U05-226
raivo.sell@taltech.ee
 
Jana-Ines Saidla
511 6541
620 3533
U03-205
jana.saidla@taltech.ee
Moonika Asu
620 3633
U03-205
moonika.asu@taltech.ee
 
EM_raivo
EM_jana

Integreeritud tehnoloogiad

TalTechi integreeritud tehnoloogiate õppekava ühendab erinevaid inseneritemaatikaid, et rahuldada kasvavat nõudlust väga mitmekülgsete oskuste ja teadmistega inseneride järele, kes suudavad lahendada tänapäeva tööstuse keerukaid probleeme. Nii kuuluvad sinu õpingutesse näiteks programmeerimine, 3D CAD-projekteerimine, robootika ning tööstusdisain. Peamised õppeained oleksid sul tööstusdisaini alused, robotitehnika ning polümeermaterjalid. Kuna töös põimub mitu valdkonda, pead probleeme ja küsimusi oskama täpselt sõnastada. Samuti hinnatakse kõrgelt oskust mõelda raamidest väljapoole, mis tähendab suutlikkust leida lahendusi väljaspool tavasid ja ootamatute nurkade alt. Õppekava on ingliskeelne, valmistades ette tudengeid esmajoones tehnikavaldkonnas ingliskeelsetele magistriõppekavadele.

Peaeriala: Integreeritud tehnoloogiad
NB! ingliskeelne täistasuline õppekava, sihtstipendiumiga on täiskoormusega õpe tasuta. Eeltingimuseks on inglise keele oskus B2 tasemel

Kohtade arv: Kõik, kes täidavad konkursitingimused ehk kandideerimiskünnise, saavad õppekoha (30 sihtstipendiumiga õppekohta, ülejäänud tasulised) I Eestis mitte alaliselt elavad isikud: 50 kohta (sh 45 sihtstipendiumiga)

Konkursi tingimused:

  • Riigieksamid: 1) lai matemaatika / enne 2014 sooritatud matemaatika riigieksam / TalTechi matemaatika katse 2) eesti keel / eesti keele kirjand või eesti keel teise keelena
  • Eestis mitte alaliselt elavad isikud: motivatsioonikiri, test, vestlus
  • Kahe riigieksami summa vähemalt 100 punkti, matemaatika eksam ei tohi olla madalama tulemusega kui 50 punkti ning eesti keele eksam madalama tulemusega kui 45 punkti
  • Eestis mitte alaliselt elavad isikud: Vastuvõtt pingerea alusel vastavalt õppekohtade arvule.

Võimalik maksimaalne konkursi punktide arv: 20+10
Eestis mitte alaliselt elavad isikud: 100
Lävend: Kandideerimiskünnis
Eestis mitte alaliselt elavad isikud: Vastuvõtt pingerea alusel vastavalt õppekohtade arvule.

Õppetase: Bakalaureuseõpe
Õppe kestus: 3 aastat
Õppekava: 180 EAP

Loe eriala kohta lähemalt.

ÕPPEKAVA MVEB14 VERSIOON MVEB14/17

Õppekava nimetus: Integreeritud tehnoloogiad

Õppekava versiooni kood: MVEB14/17

Õppekava versioon kehtib alates: 2017/2018

Õppekava eesmärgid: 
Õppeprogramm annab ettevalmistuse tööstuse digitaliseerimiseks ja nutika tootmise ehk Tööstus 4.0 elluviimiseks. Selleks antakse lõpetajatele lisaks insenerioskustele süvendatud IT oskused ja kommunikatsioonivõime. Bakalaureusekraadi saanu on võimeline alustama tööd kõrgtehnoloogilises tööstusettevõttes või IT firmas.

Õppimise käigus antakse teadmisi:

  • inimese, looduse ja tehnika suhetest ning jätkusuutliku ühiskonna kujundamise põhimõtetest;
  • loodus-, täppis- ja sotsiaalteaduste rakendustest inseneritöös ja laiapõhjaline käsitlus tehnikateaduste põhialustest tehnikavaldkonnale iseloomulikus sisus ja mahus, mis on vajalikud õpingute jätkamiseks magistriõppes sh ka teistes ülikoolides
  • insenerile vajalikest turu- ja konkurentsiuuringuist, tehnoloogiatest, inseneriarvutustest, materjalidest ja nende säästvast kasutamisest, toodete valmistamisest, logistikas, robootikast, seadmetele kavandamisest, inseneritöös kasutatavatest IT-vahendeist, ning tootmise ja tehnoloogilise arengu sotsiaal-majanduslikest aspektidest.


Õppekava õpiväljundid:
Õppekava läbinu:

  • oskab end erialaselt väljendada nii sõnas kui kirjas ja suhelda nii eesti kui vähemalt ühes võõrkeeles;
  • oskab programmeerida, sh tööstusroboteid ja CNC pinke;
  • kasutab tööstuse digitaliseerimise ja Tööstus 4.0 põhimõtteid tootlikkuse tõstmiseks;
  • kasutab kaasaegseid infotehnoloogia vahendeid ja meeskonnatöö võimalusi oma igapäevases töös ning omab programmeerimisoskust;
  • suudab osaleda tehnikavaldkonnaga seotud projektide täitmisel nii tootmises kui ka teadus-arendustöös;
  • arendab uusi konkurentsivõimelisi keskkonnasõbralikke tooteid ja teenuseid, mis vastaksid tarbija ootustele;
  • kasutab konkreetseid mudeleid süsteemi või protsessi spetsifitseerimiseks tehnoloogiliste parameetrite tasemel, luues ja hinnates alternatiivseid lahendusi;
  • kasutab matemaatilisel või füüsilisel mudelil saavutatud tulemusi reaalse süsteemi või protsessi loomiseks;
  • hindab kriitiliselt loodud süsteeme nende kasutamisel tööstuses ja suudab hinnata enda professionaalseid võimeid ja kavandada nende tõstmiseks vastavat koolitust.

Peaeriala(d): integreeritud tehnoloogiad

Õppekava struktuur:

Peaeriala: integreeritud tehnoloogiad

Üldõppe moodul

Matemaatika

15 EAP

Sotsiaal- ja majandusteadused

15 EAP

Täppis- ja loodusteadused

24 EAP

Põhiõppe moodul

Energia ja selle kasutamine

24 EAP

Infotehnoloogia

24 EAP

Mehaanika

18 EAP

Tehnika ja tootmine

24 EAP

Peaeriala moodul

Disain ja projekteerimine

18 EAP

Integreeritud tehnoloogiad

6 EAP

Vabaõppe moodul

Vabaõpe

6 EAP

Lõputöö

6 EAP

KOKKU

180 EAP

Alusõppemoodulite põhiliste ainete läbimise aeg semestrites:

Lõpetamistingimused: Õppekava täitmine nõutud mahus ja lõputöö edukas kaitsmine TTÜ nõukogu poolt kehtestatud korras; CUM LAUDE lõpetamiseks peab kaalutud keskhinne olema vähemalt 4,60, kusjuures arvestatakse kõiki akadeemilisele õiendile kantavaid hindeid ning lõputöö kaitstud hindele "5".

Õppeainete loend õppekava osade kaupa

Õppekava struktuur

 

*

EAP

Tunde

Lo-Pr-Ha

Hindamise viis

Õpet. sem

Tüüp. õp. sem

Üldõppe moodulid

Matemaatika

 Eesmärgid:  anda teoreetilised alused lineaaralgebra, matemaatilise analüüsi, arvutusmeetodite ning tõenäosusteooria ja matemaatilise statistika alalt;
- anda oskused ruumigeomeetriliste ülesannete lahendamise ning arendada ruumikujutlusvõimet ja graafilise modelleerimise oskust ning anda teoreetilised ja praktilised baasteadmised jooniste valmistamiseks ja lugemiseks;
- harjutada üliõpilasi matemaatilise sümboolikaga ning arendada loogilist, analüütilist ja algoritmilist mõtlemist ning süsteemset ja mudelipõhist lähenemist probleemide ja ülesannete lahendamisel;
- harjutada üliõpilasi matemaatilise sümboolikaga ning arendada loogilist, analüütilist ja algoritmilist mõtlemist;
- anda alusteadmised matemaatilisest statistikast;
- õpetada mõistma erialaga seotud kontseptsioonide matemaatilist esitusviisi.

 Õpiväljundid: Üliõpilane:
- tunneb matemaatilise analüüsi arvutuskäike;
- tunneb funktsioone, vektor ja maatriksalgebrat;
- oskab lahendada ühe- ja mitme muutuja funktsioone, diferentsiaal ja integraal võrrandeid;
- oskab võtta tuletisi ja diferentseerida, lahendada võrrandisüsteeme ning kasutada vektor ja maatriksalgebrat;
- tunneb insenerigraafika-alaseid mõisteid ning nende rakendusi;
- kasutab loogilist ja analüütilist mõtlemist ning süsteemset lähenemist ruumigeomeetriliste ülesannete lahendamisel kujutiste / jooniste abil;
- mõistab erialaga seotud matemaatilisi kontseptsioone ja esitusviise;
- mõistab sündmuste tõenäosuslikku olemust ja lihtsamaid statistika rakendusi; tunneb ja oskab kasutada arvjooniseid;
- oskab lahendada ekstreemumülesandeid.

 Kohustuslikud ained: 15.00 EAP

YMX0233 - Matemaatiline analüüs II

 

3.00

2

1-0-1

E

SK

2

YMX0221 - Kõrgem matemaatika I

 

6.00

4

1-0-3

E

SK

1

YMX0252 - Tõenäosusteooria ja matemaatiline statistika

 

3.00

2

0.5-0-1.5

E

K

4

EAI0040 - Kujutav geomeetria

 

3.00

2

1-1-0

E

S

1

Sotsiaal- ja majandusteadused

 Eesmärgid: - kujundada loovat mõtlemist, õpetada ettevõtliku käitumise põhimõtteid ning anda teadmisi ärivõimaluste äratundmise, äriideede arendamise, hindamise ning rakendamise (ärimudel) kohta erinevates ettevõtluskeskkondades;
- anda teadmised majandusnähtuste ja nendevaheliste seoste kohta;
- anda insenerile vajalikud teadmised riskide ja ohutuse alalt ning keskkonnakaitse ja säästva arengu põhiprintsiipide selgitamise oskus;
- arendada üliõpilaste ettevõtlusalaseid teadmisi ja oskusi ning toetada üliõpilaste ettevõtlikkust toetavate isiksuseomaduste ja hoiakute väljakujunemist.

 Õpiväljundid: Üliõpilane:
- mõistab ühiskonna toimimise ja oluliste ühiskondlike protsesside põhilisi lähtekontseptsioone ning oskab nendest lähtuvalt arutleda ning argumenteerida lihtsamate ühiskonnakorralduslike probleemide üle;
- oskab oma eriala kontekstis siduda ühiskonna toimimise ja oluliste ühiskondlike protsesside tähtsust ja mõju;
- saab aru peamiste keskkonnaprobleemide olemusest ja jätkusuutlikest lahendustest;
- tunneb kehtivat seadusandlust töötajate töötingimuste osas; oskab hinnata töötajatele mõjuvaid ohutegureid, tunneb tuleohutuse aluseid;
- kirjeldab ettevõtluse põhimõisteid ja protsesse, arengutendentse, ettevõtluskultuuri ning ettevõtluse eri vorme;
- analüüsib erinevate ärimudelite eeliseid ja ettevõtluskeskkonna mõju ärimudeli kujundamisele.

 Kohustuslikud ained: 6.00 EAP

TMJ0130 - Ettevõtluse alused

 

3.00

2

0.5-0-1.5

H

SK

1

TMT0350 - Töökeskkond ja ergonoomika

 

3.00

4

2-0-2

A

S2

1

 Valikained: valida vähemalt 9.00 EAP

HLI0110 - Akadeemiline kirjutamine inglise keeles

 

3.00

2

0-2-0

A

SK

4

HOE6019 - Intellektuaalse omandi õigus

 

3.00

2

1-0-1

E

S

1

HLE0050 - Eesti keel ja kultuur

 

3.00

2

0-2-0

A

SK

1

HLE0060 - Eesti keele suuline ja kirjalik väljendusõpetus

 

3.00

2

0-2-0

A

SK

1

HLI0070 - Akadeemiline suhtlus inglise keeles

 

3.00

2

0-2-0

E

SK

2

HHL1250 - Tehnoloogia ja ühiskond

 

3.00

2

1.5-0-0.5

A

SK

2

KYF0300 - Sissejuhatus säästvasse energeetikasse

 

3.00

2

2-0-0

E

SK

2

Täppis- ja loodusteadused

 Eesmärgid: - insenerlikult (süsteemselt ja dialektiliselt) mõtleva ning tegutseva (töötava) inimese kujundamine;
- anda teadmised ja kogemused mehaanikaliste süsteemide tasakaalu ja liikumise probleemide lahendamiseks ning selgitada elektriseadmete ja elektroonika seadmete tööpõhimõtet ja kasutamist;
- haridustaseme tõstmine elektromagnetismi ja optika valdkonnas. Süsteemse, teaduslikul alusel põhineva füüsikalise maailmapildi kujundamine;
- haritustaseme tõstmine gaasiliste, vedelate ja tahkete ainete ning materjalide iseloomulike omaduste valdkonnas;
- üliõpilastes süsteemse, teaduslikule alusele tuginev maailmapildi kujundamine ja oskuste andmine sellele vastavalt säästlikult toimetada.
-  arusaama kujundamine nii elus kui ka eluta looduse toimimisest ja nende toimimise kohta info saamise viisidest.

 Õpiväljundid: Üliõpilane:
- omab ülevaadet mehaanikaliste süsteemide tasakaalu ja liikumise ülesannete lahendamise meetoditest ja võtetest;
- oskab koostada sobiva mudeli reaalse mehaanikalise süsteemi liikumise uurimiseks ja lahendab seonduvaid insenerimehaanikaalaseid probleeme seda mudelit kasutades;
- teab ja mõistab elektromagnetismi ja optika seaduseid, mudeleid ja nende rakendatavuse piire ning oskab analüüsida ning lahendada nendega seonduvaid probleeme;
- oskab kirjeldada elektriahelates toimuvaid protsesse ja luua elektrotehnilise seadme mudelit - aseskeemi ja arvutada selle alusel seadmes tekkivaid voole, pingeid ja võimsusi;
- teab materjalide valiku nõudeid, kasutamise viise ja tehnoloogiaid, oskab lahendada erialaseid probleeme ja koostada tööplaane ning teha projekte;
-saab aru elus ja eluta looduse toimimise põhilistest seaduspäradest, teaduslikest mudelitest ja nende rakendatavuse piiridest;
-tunneb säästva arengu ja keskkonnakaitsealaseid põhitermineid, peamisi keskkonnaprobleeme, nende põhjuseid, tagajärgi ja ennetamise võimalusi ning oskab oma erialases tegevuses nendega arvestada.

 Kohustuslikud ained: 18.00 EAP

YFX0011 - Füüsika I

 

6.00

4

2-1-1

E

SK

1

YKI0130 - Keemia ja materjaliõpetus

 

6.00

4

2-1-1

E

S

3

YFX0012 - Füüsika II

 

6.00

4

2-1-1

E

SK

2

 Valikained: valida vähemalt 6.00 EAP

MHT0110 - Metroloogia ja mõõtetehnika

 

6.00

4

1-2-1

E

S

5

MHK0110 - Staatika ja dünaamika

 

6.00

4

2-0-2

E

K

2

Põhiõppe moodulid

Energia ja selle kasutamine

 Eesmärgid: - anda teoreetilised baasteadmised ja praktilised oskused tehnosüsteemide ja täiturmehhanismide energiaallikate valikuks, nende käitumise analüüsiks, modelleerimiseks ning nende tehniliste lahenduste ja energiavoogude optimaalseks kasutamiseks ning arendada energiasäästlikku ja jätkusuutlikku mõtlemist tehnoseadmete ja protsesside kavandamisel;
- arendada arusaamist täiturmehhanismide ressursivajadusest, käitumiskarakteristikutest ja nende juhtimisest ning energia kasutamisest erinevate tehnorakenduste käitamiseks;
- anda teadmised termodünaamika ja soojuslevi teoreetiliste aluste, soojusvahetite, soojusjõuseadmete, külmutus- ja jahutusseadmete, orgaaniliste kütuste ja katelseadmete valdkonnas.

 Õpiväljundid: Üliõpilane:
- omab ülevaadet erinevate energialiikide kasutamisest täiturmehhanismides, energia kasutamise probleemidest tehnosüsteemides ja nende lahendamise meetoditest;
- tunneb hüdro-, pneumo, elektriliste ja soojuslike täiturmehhanismide valiku, projekteerimise ning kasutamise üldpõhimõtteid;
- tunneb robootika aluseid; oskab koostada lihtsamaid juhtprogramme;
- orienteerub soojustehnika põhimõistetes; tunneb gaaside ja aurude termodünaamilisi parameetreid ja gaasidega toimuvaid termodünaamilisi põhiprotsesse;
- oskab kirjeldada soojusjõuseadmete ning jahutusseadmete ringprotsesse ja analüüsida nende soojuslikku efektiivsust;
- oskab seostada süsteemi energiatarbe parameetreid süsteemi komponentide parameetritega ning neid analüüsida;
- oskab valida elektri- ja hüdroajamitele kaitseaparatuuri ja tunneb sellega seotud ohutusnõudeid.

 Kohustuslikud ained: 18.00 EAP

ATV0080 - Toitemuundurid ja masinate juhtimine

 

6.00

4

2-2-0

E

SK

2

ATR0030 - Robotitehnika

 

6.00

4

2-1-1

E

S

5

MSJ0001 - Soojustehnika

 

6.00

4

2-1-1

E

SK

5

 Valikained: valida vähemalt 6.00 EAP

KMP0055 - Polümeermaterjalid

 

6.00

4

1-1-2

E

K

2

MES0045 - Automatiseerimistehnika

 

6.00

4

2-1-1

E

SK

3

Infotehnoloogia

 Eesmärgid: - arendada loogilist, analüütilist ja algoritmilist mõtlemist ning süsteemset ja mudelipõhist lähenemist inseneriprobleemide ja -ülesannete lahendamisel;
- anda baasteadmised ja oskused tehnikavaldkonna ülesannete lahendamisel rakendustarkvara keskkonnas ja oskused algoritmi töö kontrolliks, luues aluse infotehnoloogia vahendite edukaks kasutamiseks teiste ainete õppimisel ja tulevases kutsetöös;
- anda teadmised keerulisemate algoritmide koostamise strateegiatest ja erinevatest algoritmikeelte kasutamisest erinevates keskkondades;
- anda ülevaade infotehnoloogiliste seadmete funktsioneerimise põhimõtetest ning kasutamisest.

 Õpiväljundid: Üliõpilane:
- oskab analüüsida süsteemide ja objektide olekut ja käitumist, kasutades mudeleid, ning loogiliselt põhjendada kasutatavate algoritmide ja meetodite otstarbekust;
- tunneb infotehnoloogiliste rakenduste loomise meetodeid ja vahendeid ning üldotstarbelise rakendustarkvara võimalusi ja vahendeid insenerlike rakenduste loomisel;
- oskab kasutada tänapäeva kõrgtehnoloogilisi programmeerimiskeeli, nende peamisi vahendeid ja nende programmeerimissüsteeme;
-  oskab kasutada reaalsete ülesannete lahendamiseks diskreetseid mudeleid;
- oskab koostada loogikaskeeme;
- oskab võrrelda erinevaid protsessorite arhitektuure, analüüsida andmevahetust mikroarvutis, tunneb erinevaid arvuti mäluseadmeid ja sisend/väljundseadmeid.

 Kohustuslikud ained: 24.00 EAP

IAX0583 - Programmeerimine I

 

6.00

4

1-3-0

H

SK

1

IAX0584 - Programmeerimine II

 

6.00

4

1-3-0

E

SK

3

MET0340 - Digitaalne tootmine

 

6.00

4

1-2-1

E

SK

4

ISC0100 - Küberelektroonika

 

6.00

4

1-1-2

E

SK

3

Mehaanika

 Eesmärgid: - anda alus- ja põhiteadmised ning oskused masinate, aparaatide, mehhanismide jt. toodete talitluse analüüsiks ning loomeks: nende kinemaatika-, dünaamika-, tugevus-, täpsus-, stabiilsus- ja töövaru ning töökindluse arvutusteks, konstruktsioonikomponentide valikuks, nende dimensioneerimiseks ja kujundamiseks, samuti teadmised ja oskused metroloogia ning mõõtetehnika alaste küsimuste lahendamiseks tooteloomes ja tehnoloogias.

 Õpiväljundid: Üliõpilane:
- tunneb masinates kasutatavaid mehhanisme, üldotstarbelisi konstruktsioonikomponente ja talitluselemente;
- tunneb masinate ja mehhanismide konstrueerimise meetodeid ja tavasid ning detailide ning tervikmehhanosüsteemide tehnoloogilisi aluseid;
- mõistab masinates, mehhanismides ja nende komponentide materjalides esinevaid protsesse ning fenomene, nende esinemise ja toimimise füüsikat;
- mõistab üldotstarbeliste masinaelementide valmistamise võimalusi ja tehnoloogilisuse tagamise põhimõtteid;
- oskab arvutada masinate ja mehhanismide liikumisrežiime iseloomustavaid parameetreid, komponentidele mõjuvaid koormusi, nendele vastavaid pingeid, deformatsioone ja siirdeid;
- oskab valida, konstrueerida ja optimeerida masinate ja mehhanismide üldotstarbelisi komponente;
- oskab koostada konstruktsioonide 3D mudeleid, struktuuri- ja talitlusskeeme ning kooste- ja detailijooniseid koos tolerantside ning kuju- ja asendihälvetega;
- oskab kasutada komponentide töövõimelisuse ning kvaliteedi kontrolliks ja tagamiseks vajalike tehniliste mõõtmiste ja tulemuste analüüsi metoodikaid.

 Kohustuslikud ained: 18.00 EAP

MES0225 - Masinatehnika - projekt

 

6.00

2

0-0-2

H

K2

4

MES0220 - Masinatehnika

 

6.00

4

2-0-2

E

K1

4

MTM0070 - Materjalitehnika

 

6.00

4

2-1-1

E

SK

2

Tehnika ja tootmine

 Eesmärgid: - anda teoreetilised baasteadmised tehniliste süsteemide (s.h. CNC pingid, robottehnilised süsteemid, mehhatroonikasüsteemid) omadustest ja praktilised oskused nende rakendamiseks tootmises ning arendada tootmisprotsesside kavandamise ja juhtimise oskusi;
- anda teoreetilised baasteadmised ja praktilised oskused tehnosüsteemide ja täiturmehhanismide valikuks, nende käitumise analüüsiks, modelleerimiseks ning nende tehniliste lahenduste ja energiavoogude optimaalseks kasutamiseks;
- arendada arusaamist tarneahelate kasutamisest erinevates tehniliste projektides.

 Õpiväljundid: Üliõpilane:
- tunneb hüdro-, pneumo, elektriliste ja soojuslike täiturmehhanismide valiku, projekteerimise ning kasutamise üldpõhimõtteid;
- analüüsib ja optimeerib hüdro-, pneumo-, elektrilisi ja soojuslikke täiturmehhanisme vastavalt konkreetsele tehnorakendusele;
- tunneb logistika tänapäevaseid võimalusi ja rakendusi tootmises, riiklikus ning rahvusvahelises mastaabis;
- koostab sobivaid mudeleid hüdro-, pneumo-, elektriliste ja soojuslike täiturmehhanismide tööprotsesside kirjeldamiseks;
- tunneb pneumo- ja hüdraulikaseadmete automatiseerimise aluseid; oskab koostada lihtsamaid elektropneumaatika skeeme;
- tunneb tänapäevaste CNC seadmete ja robotitehnika üldpõhimõtteid, robottehnilistes lahendustes kasutatavaid alamsüsteeme ja põhimõtteid;
- oskab kavandada lihtsamaid CNC ja robottehnilisi lahendusi reaalsete probleemide lahendamiseks;
- omab ülevaadet põhilistest tootmisseadmetest ja nende struktuurist.

 Kohustuslikud ained: 18.00 EAP

MET0015 - Tootmistehnika

 

6.00

4

2-2-0

E

S

3

MES0085 - Hüdraulika ja pneumaatika

 

6.00

4

1.5-2.5-0

E

SK

5

MEL0010 - Logistika alused

 

6.00

4

3-1-0

E

SK

2

 Valikained: valida vähemalt 6.00 EAP

MHK0140 - Mehhatroonika alused

 

6.00

4

2-0-2

E

K

4

MER0065 - CNC tootmissüsteemid

 

6.00

3

1-0-2

E

SK

6

Vabaõppe moodulid

Vabaõpe

 Eesmärgid: Anda üliõpilasele võimalus oma teadmiste ja oskuste arendamiseks, silmaringi laiendamiseks ning individuaalsete huvide realiseerimiseks vabalt valitavate ainete kaudu.

 Õpiväljundid: Teadmised ja oskused lähtuvalt üliõpilase erihuvidest seoses tulevase spetsialiseerumisega.

Lõputöö moodulid

Bakalaureusetöö

 Eesmärgid: Anda üliõpilastele iseseisva inseneriprojekti koostamise kogemusi, oskusi rakendada teoreetilisi teadmisi praktiliste probleemide lahendamisel ja esitada töö tulemusi tervikliku tehnilise dokumentatsioonina. Töö teema valitakse vastavalt tulevasele spetsialiseerumisele.

 Õpiväljundid: -  formuleerib inseneriprobleemi ja koostab selle probleemi lahendamiseks tegevuskava;
- vormistab tehnilist dokumentatsiooni;
- kasutab teoreetilisi teadmisi inseneriprobleemide analüüsil ning lahenduste sünteesil.

Peaeriala moodulid: integreeritud tehnoloogiad

Disain ja projekteerimine

 Eesmärgid: - arendada loogilist, analüütilist ja algoritmilist mõtlemist ning süsteemset ja mudelipõhist lähenemist mehaanikainseneri probleemide ja ülesannete lahendamisel ning anda baasteadmised ja oskused CAD programmipakettide kasutamiseks;
- laiendada teadmisi ja arendada oskusi lahendada tulemuslikult inseneriprobleeme ning leida probleemidele võimalikult palju lahendusvariante. Veenda süsteemse lähenemise kasulikkuses;
- tagada disaini ja tootearenduse filosoofia omandamine koos arusaamaga, et disaini ja tootearenduse põhimõtete rakendamine on kiireim ja odavaim viis konkurentsivõimeliste toodete loomiseks.

 Õpiväljundid: Üliõpilane:
- oskab analüüsida süsteemide ja objektide olekut ja käitumist, kasutades mudeleid, ning loogiliselt põhjendada kasutatavate algoritmide ja meetodite otstarbekust;
- tunneb rakenduste loomise meetodeid ja vahendeid ning üldotstarbelise rakendustarkvara võimalusi ja vahendeid insenerlike rakenduste loomisel;
- oskab kasutada reaalsete ülesannete lahendamiseks parameetrilisi 3D raalprojekteerimise programmipakette;
- valdab erialast terminoloogiat ja tunneb erinevate alamülesannete lahendamiseks kasutatavate programmipakettide võimalusi;
- oskab rakendada teadmisi ja kasutada neid ülesannete täitmisel ning probleemide lahendamisel. Mõistab ja sõnastab erialase probleemi taga olevaid laiemaid probleeme (majanduslikud, õigusalased, keskkonnaalased jne);
- tunneb disaini ja loova probleemilahenduse meetodeid, kasutab neid inseneriülesannete lahendamisel ja suudab iseseisvalt hankida, töödelda ja üldistada vajaminevaid andmeid.

 Kohustuslikud ained: 12.00 EAP

MED0130 - Tööstusdisaini alused

 

6.00

4

2-0-2

E

K

4

MER0150 - Raalprojekteerimine

 

6.00

3

1-2-0

E

S

3

 Valikained: valida vähemalt 6.00 EAP

MTM0170 - Materjali ja tehnoloogia valik

 

6.00

4

1-1-2

E

K

6

MES0015 - Integreeritud tootearendus

 

6.00

4

2-0-2

E

SK

5

Integreeritud tehnoloogiad

 Eesmärgid: - temaatilise (nt tööstustehnika ja juhtimine; disain ja tootearendus; mehhatroonika; materjalid ja protsessid jätkusuutlikus energeetikas;  tarkvaratehnika, küberkaitse) arendusprojekti läbimine ja kasutajaid kaasahaaravas arendusprotsessis osalemine;
- luua uusi innovatiivseid lahendusekontseptsioone, mis ühendavad IT, energeetika, keemia- ja materjalitehnoloogia, mehhanotehnikaalased oskused uurimistöö vajadustega;
- anda kogemus osalemisest multidistsiplinaarses, meeskonnatööna läbiviidavas arendusprojektis;
- integreeritud-, visualiseerimis- ja simulatsioonioskuste arendamine ning eksperimentaalsete meetodite arendamine;
- anda üliõpilasele reaalse inseneritöö ja tehnoloogia praktiline kogemus ülikooli teadus-arenduslaboris või ettevõttes.

 Õpiväljundid: Üliõpilane:
- oskab töötada multidistsiplinaarses arendusmeeskonnas teemadel nagu tööstustehnika ja juhtimine; disain ja tootearendus; mehhatroonika; materjalid ja protsessid jätkusuutlikus energeetikas; tarkvaratehnika, küberkaitse;
- oskab töötada kontseptuaalsete lahendustega ja luua teadus-arendustöös lahendusi;
- oskab ideid visualiseerida ja kasutada erinevaid uurimismeetodeid ja läbi viia ning adekvaatselt hinnata eksperimente;
- valdab erinevaid metoodikaid probleemide mõistmiseks, suudab enesekriitiliselt suhtuda lahenduste kavanditesse;
- tunneb erialalise töö sisu reaalse ettevõtte näitel;
- omab praktilist kogemust inseneriprobleemide lahendamisel;
- omab praktilist kogemust ettevõtluses ja meeskonnas töötamisel;
- omab praktilist kogemust erialasel tööl.

 Valikained: valida vähemalt 6.00 EAP

MEX0015 - Töökeskkonna praktika

 

6.00

0

0-0-0

H

SK

6

UTT0055 - Kursuseprojekt

 

6.00

4

0-4-0

A

SK

6

Lõputööde juhendid ning vajalikud vormid

Lõputööd ja kõik seotud dokumendid on vaja üles laadida *asice kujul innomet.ttu.ee/upload
Ümbrik peab sisaldama: 

  1. Lõputöö (PDF)
  2. Joonised (PDF)
  3. Metaandmed, elektroonilises vormis PDF. 
  4. Konfidentsiaalsetel töödel avalikustatav kokkuvõte


Võimalikud lõputöö teemad:

Lõputöö teemad 2020/2021 õppeaastal.


Tutvu eelmiste aastate töödega:

TalTechi digikogu. 

Õppekava juht:

Tauno Otto

tauno.otto@taltech.ee

Tallinna Tehnikaülikool, ruum U05-231