Eesti Mereakadeemia

Merenduse valdkonda kujundavad üha enam automatiseerimine ja digitaliseerimine, tehisintellekti abil töötavad tugisüsteemid, kaug- ja mehitamata laevajuhtimine ning arengud simulaatoripõhises väljaõppes ja hindamises. Need muutused ei mõjuta üksnes laevade tehnosüsteeme, vaid ka seda, kuidas meremehed neid kasutavad ja nendega toime tulevad. Muutuste kõrval seisavad jätkuvalt väljakutsed nagu sillameeskonna oskuste arendamine, inimeste ja automaatsete süsteemide rollide muutumine ning pidevalt uuenevad regulatsioonid.

Navigatsioon on arenenud muistsetest taevakehade järgi orienteerumisest ja rannikuorientiiride kasutamisest kuni tänapäeva digiajastuni, kus kasutatakse GPS-i, elektroonilisi kaarte, radareid ja täiustatud tugisüsteeme. Iga arenguhüpe – alates kompassist ja sekstandist kuni kronomeetri ja satelliitpositsioneerimiseni – on ümber kujundanud, kuidas laevad meredel liiguvad ja milline on navigaatorite roll. Nüüd seisab laevajuhtimine järgmise suure muutuse lävel: tehisintellekti, automaatsete juhtimissüsteemide ja kaugjuhitavate autonoomsete laevade kasutuselevõtt. Tulevikunavigatsioon keskendub reaalajas andmete ühendamisele, töökindluse tagavatele varusüsteemidele, ennetavatele ohutuslahendustele ja sujuvale inimese–masina koostööle, et tagada tõhusus, vastupidavus ja kestlikkus üha keerukamates merenduskeskkondades.
Usume, et meresõidu ohutuse, tõhususe ja töökindluse tulevik sõltub mitte ainult tehnoloogilistest uuendustest, vaid ka sellest, kuidas navigaatorid tajuvad, mõtestavad ja kuidas nad kõrgelt automatiseeritud või digitaliseeritud keskkondades reageerivad.

Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) kohaselt on inimtegur laevade pardal elude ohutuse keskne osa ning oluline tegur enamikus merendusõnnetustes. Meresõidu- ja navigatsiooni ohutust saab suurendada, kui pöörata rohkem tähelepanu just inimtegurile.

Laevandusteaduste uurimisrühm on pühendunud navigatsiooni inim-, töökorralduslike ja tehnoloogiliste aspektide uurimisele. Hoides inimest navigatsiooni uuenduste keskmes, on meie eesmärk toetada ohutumaid, targemaid ja vastupidavamaid mereoperatsioone – ka siis, kui liigume üha autonoomsemate tehnoloogiate suunas.

LAEVAJUHTIMISE UURIMISRÜHMA NELI PÕHIVALDKONDA ON JÄRGMISED:

1. Simulaatoripõhine väljaõpe ja hindamine
   Simulaatorite kasutamise arendamine meremeeste pädevuste kujundamiseks, testimiseks ja tugevdamiseks, et tagada tõhus hindamine ja valmisolek keerukateks, tulevikku vaatavateks navigatsioonistsenaariumideks.
2. Poliitika ja regulatsioonid
   Tõenduspõhiste juhiste väljatöötamine meresõiduohutuse, digitaliseerimise ja kestlike tegevuste toetamiseks globaalses merenduses. 
3. Inimese ja tehnoloogia koostöö laevasillal
   Koostoimemudelite ja tugisüsteemide uurimine, et tagada turvaline, tõhus ja vastupidav navigatsioon üha automatiseeritumates laevasillakeskkondades.
4. Inimtegurid ja psühhofüsioloogilised mõõtmised
   Biomeetriliste näitajate ja kognitiivse töökoormuse analüüsi rakendamine, et saada andmepõhine arusaam navigaatori sooritusvõimest nii simuleeritud kui ka tegelikes töötingimustes.

Meie uurimistöö on tihedalt lõimitud merenduse bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppega, tagades, et uus teadmine tugevdab pädevuste arengut kõikidel tasanditel. Samal ajal otsime aktiivselt koostööd tööstuspartnerite, ülikoolide ja merendusklastritega üle maailma eesmärgiga luua tugev ökosüsteem, kus teadus, praktika ja innovatsioon teineteist vastastikku toetavad.