Tallinna Tehnikaülikool

Veeteede Ohutus

Läänemeri on üks maailma kõige tihedama liiklusega meresid, kus igal ajahetkel on merel umbes 2000 laeva. Suurenev liiklus ja navigatsioonisüsteemide automatiseerimine viivad laevandussektori vajadused väiksema meeskonna, kuid suurema täpsusega andmete järele ümbritsevast merekeskkonnast, sealhulgas batümeetriliste andmete järele.

Algav autonoomse laevanduse ajastu ning pardaprotsesside, otsustamistoe ja ohutussüsteemide tehnoloogiline areng, samuti mitmeotstarbelised merealad (näiteks avamere tuulepargid) suurendavad vajadust teaduspõhise veeteede ohutuse juhtimise järele.

Uurimisrühma eesmärk on olla Eesti merendussektori tugev partner ja teha koostööd rahvusvaheliste konsortsiumidega, aidates kaasa konkurentsivõimelise meremajanduse arengule hüdrograafia, veeteede planeerimise, navigatsiooni abivahendite arukate lahenduste, merekartograafia ja navigatsiooniohutuse alaste teadusuuringute kaudu.

Lisaks sellele pööratakse suurt tähelepanu teaduspõhisele kõrgharidusele kõigil tasanditel (bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpe), võttes arvesse tööstuse arenguid ja tööturul nõutavaid asjakohaseid uusi pädevusi.

Veeteede Ohutuse uurimisrühm

Uurimisrühma juht: Täisprofessor tenuuris Pentti Jouko Sakari Kujala

Alates 21.08.23 alustas TalTech Eesti Mereakadeemias tööd Veeteede ohutuse uurimisrühma juht täisprofessor tenuuris Pentti Kujala.

Tal on 45-aastane haridus- ja teaduskogemus meretehnoloogiaga seotud teemadel, nagu hüdrograafia, navigatsioonivahendid, veeteede projekteerimine ja merekartograafia.

Ta on keskendunud mereliikluse ohutuse analüüsile nii avamerel kui ka jääl. Täismõõtmelised katsed on olnud tema lemmikuuringute teema ja ta on käinud laevadel kõigis jääga kaetud veekogudes: Läänemerel, Venemaa Arktikas, Kanada Arktikas ja Antarktikas.

Uurimisrühma liikmed: Inga Zaitseva-PärnasteAhmed Nasr, Jim Henry Chen, Kirill Sustov

Käimasolevad projektid

Lepingu raames teostatakse navigatsiooniriskide analüüs seoses Utilitas Wind OÜ poolt arendatava Saare-Liivi meretuulepargiga.

Analüüs põhineb Transpordiameti poolt aktsepteeritud meetodil ning hõlmab võimalike uute laevaliikluse koridoride asukohti ja laiust, tuulepargi mõju mereside- ja -seiresüsteemidele, meretuulepargi mõju laevaliiklusele ehitus- ning opereerimisajal (sh muutuvate jääolude tingimustes) ning mõjuhinnangut navigatsioonimärkide ja -tulede eristamisele veeliiklejate poolt.

Küsi lisainfot