Tallinna Tehnikaülikool

Olulisemad käimasolevad projektid

Rahastaja: Keskkonnaministeerium LIFE programm

Partnerid: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogia Keskus, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Riigimetsa Majandmise Keskus, Eesti Loodusmuuseum, Eesti Geoloogiateenistus, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, TalTech, Tallinna Ülikool, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Loodushoiu Keskus, Eesti Erametsaliit, Tartu Jahindusklubi, OÜ Ilvesmaa

Vastutav täitja TalTechis: Rivo Uiboupin

ETIS

Projekt keskendub kliimamuutustega kohanemise tegevuste rakendamisele Eestis, et suurneks regionaalse ja kohaliku tasandi võimekus kliimamuutustega toimetulekuks. Kliimamuutustega kohanemise olulisteks osadeks on (1) mere ja atmosfääri kliima stsenaariumite arvutamine lähtudes CMIP6 globaalsetest kliimastsenaariumitest ja (2) vee taaskasutamise strateegia väljatöötamine.

Detailsema info projekti eesmärgist, alameesmärkidest ja tegevustest leiad SIIT

Life_logo

Rahastaja: IB.SH Investitionsbank Schleswig-Hollstein

Kaasrahastaja: Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus

Kontaktisik: Natalja Kolesova

ETIS

BEACON projekti võtmekomponendiks on tõsta teadlikkust, usaldust ja arusaama bioloogilise mõju tööriistade vajalikkusest Läänemere merekeskkonna seires, hindamises ja majandamises. BEACON on suunatud erinevatele sihtrühmadele era-, munitsipaal-, riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Projekti eesmärk ei ole mitte ainult edendada struktureeritud ja ühtlustatud piirkondliku lähenemisviisi loomist (nt saasteainete segumõjude varajase hoiatamise süsteem), vaid ka luua seoseid keskkonnasaasteainete olelus-/juhtimistsükli vahel. Antud protsess on oluline riikliku koostöö parandamiseks ja uuendatud Läänemere tegevuskava (BSAP) raames tehtava töö toetamiseks.

MSI_BEACON logo

Euroopa ühtne rannikuobservatooriumite taristu -süsteemide süsteem, mis loob võimekuse: kõrge kvaliteediga andmete tootmiseks; teenuste pakkumiseks teadlastele ja teistele kasutajatele; vajalike andmeproduktide loomiseks; tipptasemel mereuuringute läbi viimiseks.

HORISONT 2020 projekt Jerico-S3 toetab Keri püsijaama andmete jagamist.

Keri püsijaama andmeid saab näha ja nende kohta esitada päringuid siit.

Jerico logo 5

H2020 projekti EuroSea eesmärgiks on tugevdada Euroopa ookeanivaatluste süsteemi, tõsta süsteemi kriitiliste komponentide tehnoloogilist taset, koordineerida vaatluste süsteeme omavahel (sealhulgas in-situ mõõtmised ja kaugseire), demonstreerida koordineeritud vaatluste süsteemi kasulikkust operatiivokeanograafia, merekeskkonna seisundi hindamise ja kliimauuringute valdkondades ja arendada vastavaid teenuseid. TTÜ osaleb tööpaketi WP6 täitmisel, mille üheks ülesandeks on integreerida BOOS ja HELCOM võrgustike andmekogumise programmid, et edendada Läänemere operatiivseid teenuseid ja keskkonnaseisundi pidevat hindamist, sh välja arendada perioodiliste ekstreemseid sündmusi kajastavate hinnangute andmise süsteem.

Projekti eesmärgiks on tagada avatud juurdepääs Euroopa uurimislaevadele ja teistele kaasaegsetele mereuuringute infrastruktuuri objektidele, koolitada nende tulevasi kasutajaid ja välja töötada ühine Euroopa mereteaduse infrastruktuuri jätkusuutlik arenguplaan.

Projekti HAZLESS eesmärgiks on ühtsete merekeskkonna kvaliteeti iseloomustavate ja ennustavate bioloogiliste indikaatorite kohandamine ja rakendamine Soome lahe idaosas. Projekti käigus toimub riikidevaheline (Eesti-Vene ja assotsieerunud partneri Soome) informatsiooni jagamine võimalike survetegurite kohta ning nendest lähtuvalt ühiste hea keskkonnaseisundi indikaatorite väljatöötamine mere keskkonnaseisundi hindamiseks. Projekti peamiseks tulemiks on rahvusvaheliselt aktsepteeritavad ohtlike ainete mõju seire ja hindamise viisid ning strateegiad Soome lahe idaosas, mis oleksid vajadusel rakendatavad kogu Soome lahes.

Projekt CLAIM eesmärgiks on arendada innovatiivseid tehnoloogiaid, et vältida mere prügistamist ja kontrollida keskkonda sattunud makro- ja mikroprügi Vahemeres ja Läänemeres. Arendatakse kaks innovatiivset meetodit prügi sattumise vältimiseks ja selle eemaldamiseks keskkonnast. Arendatakse poomidel põhinevat meetodit nähtava prügi eemaldamiseks ja laevadele paigaldatava mikroprügi seire vahendeid. Arendatud tehnoloogiate efektiivsust testitakse ja demonstreeritakse reaalsetes tingimustes merel. Arendatakse piirkondlikke plastikprügi leviku modelleerimise vahendeid. Rakendades ökosüsteemsel lähenemisel põhinevat printsiipi hinnatakse välja pakutud mere prügistamise vältimise tehnoloogiate positiivset mõju ökosüsteemi teenustele.

Copernicus merekeskkonna seire teenus (CMEMS) annab regulaarse ja süstemaatilise taustinformatsiooni mere ja ookeanite dünaamika, füüsikalise ja ökoloogilise oleku kohta nii Euroopa regionaalmerede kui ka globaalsete ookeanite mastaabis. Tooted sisaldavad nii hetkeolukorra analüüsitud seisundit (analysis), seisundi lühiajalist prognoosi (forecast) kui ka ajaloolisi andmeid mineviku kohta (multi-year products). CMEMS pakub jätkusuutlikku lahendust Euroopa tarbijate vajaduste rahuldamiseks näiteks mereturvalisuse, mere ressursside, mere- ja rannikukeskkonna, kliima ja meteoroloogilise prognoosi vallas. Tegemist on kasutajatest juhitud, kasutajate poolt valideeritud ja kasutajavajadustele orienteeritud teenusega. CMEMS in tuumteenus, mis annab üldist ja usaldusväärset informatsiooni nii Euroopa kui globaalsel tasemel, mis on toodetud kaugseire, in-situ seire ja mudelite andmete kombineerimisel. Teenusel on selge piir keskkasutajate sektoriga, kes kasutavad CMEMS tuumteenust sisendina enda lõppkasutajate jaoks toodetud lisandväärtusega toodete sisendiks. Läänemere seire- ja prognoosikeskus (BAL MFC) on vastutav lühiajalise prognoosi ja reanalüüsi toodete valmistamise eest Läänemere jaoks. BAL MFC-l on 5 partnerit: Bundesamt für Seeschifffahrt und Hydrographie (BSH), Taani Meteoroloogia Instituut (DMI), Soome Meteoroloogia Instituut (FMI), Rootsi Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (SMHI) ja Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide instituut (MSI). MSI põhiülesanneteks BAL MFC tegevustes on ookeani monitooringu indikaatorite formuleerimine ja rakendamine, toodete kvaliteedikontroll ja numbriliste mudelite (tsirkulatsioon, lainetus, biogeokeemia) arendamine.

Projekti eesmärgiks on arendada terviklikku ja kõikehõlmavat lähenemisviisi planeerimisprotsessis, läbi erinevate huvirühmade kaasamise jätkusuutlike mereala ja rannikuala planeeringute koostamiseks. Töötatakse välja uued meetodid erinevate väärtuste ja huvide kaardistamiseks, et parandada kohalike omavalitsuste ja elanike osalust ning muuta koostatavad planeeringud tõhusamaks ja jätkusuutlikumaks. Analüüsitakse järgmiste tegevuste / plaanide / muutuste keskkonnamõju ning sotsiaalset ja majanduslikku mõju: rannikualadel ja rannikumeres tuuleparkide ehitamine, sadamate ehitamine, avalike randade rajamine, loomakasvatus rannakarjamaadel, roostike majandamise jätkusuutlikud lahendused, rannikualade majanduskeskkond (turism, vaba aja veetmine, harrastuskalapüük, rannapüük, vesiviljelus jne), Muhu ja Saaremaa vaheline tamm / sild, reoveepuhastusjaamad, sademevee töötlemine, meretaseme muutused.

Coast4us projekti üldised eesmärgid

Läänemere piirkonna mere- ja rannikualad seisavad silmitsi sarnaste keskkonna- ja ruumilise planeerimise väljakutsetega. Peamine väljakutse seisneb selles, et kuna rannikualad on nii atraktiivsed majandustegevuse arendamiseks kui ka olulised looduskeskkonna väärtuste hoidjad, siis tihti võib tekkida konflikte rannikualade erinevate kasutamise viiside vahel, näiteks loodusvarade säilitamine ning ökosüsteemi teenuste arendus piirkonnas. On aga oluline, et mere- ja rannikualade arendamisel arvestataks erinevate väärtuste ja huvidega nii, et oleks tagatud Läänemere piirkonna pikaajaline jätkusuutlik areng.

Kõnealuse projekti idee ongi arendada terviklikku ja kaasavat lähenemisviisi planeerimisprotsessile. Projekti algatajad on kindlas uskumises, et kaasates eri huvirühmasid rannikuala planeerimisprotsessi, on võimalik koos luua jätkusuutlikke merega seotud piirkondade planeeringuid. Projekti raames arendatakse ja hinnatakse uusi meetodeid ja strateegiaid, et oleks võimalik visualiseerida erinevaid arengustrateegiaid ning seeläbi parandada kohalikku kaasamist ja sisulist osalust planeerimisprotsessis.

Projekti peamised väljundid on jätkusuutlikud mere- ja rannikualade ruumilised planeeringud erinevate projekti osapoolte tarbeks Ahvenamaal, Lätis, Rootsis ja Eestis. Lisaks luuakse partnerite projektipiirkondale uued strateegilised suunised ning parendatakse huvirühmade omavahelist koostööd ruumilise planeerimise valdkonnas. Olulised väljundid on ka uuenduslike tehniliste vahendite kasutamine ja nende välja töötamine, näiteks nagu GIS-vahendite kasutus planeerimises, veebipõhised platvormid, veebi- ja mobiilirakendused, mis on kõik välja töötatud läbipaistva ja kaasava planeerimisprotsessi toetamiseks. Lisaks võivad projekti käigus väljatöötatavad planeeringud kaasa aidata uute töökohtade loomisele piirkonnas. Coast4us vahetab kogemusi ja teadmisi praeguste ja varasemate projektidega ning tagab, et selles projektis välja töötatud uued vahendid ja juhtimisstrateegiad on kasutatavad ka teistes Läänemere äärsetes piirkondades.

Coast4us projekt on jaotatud erinevatesse tööpakettidesse, mis kätkevad endas tegevusi aitamaks saavutada projekti eesmärki:

WPT1 – sisendinfo kogumine ökoloogilise seisundi, kultuuriliste, sotsiaalsete ja muude väärtuste kohta; olemasolevate GIS-kihtide uuendamine ja uute GIS-kihtide loomine; modelleerimine tuleviku stsenaariumide hindamiseks ja võimalike konfliktide lahendamiseks; veebipõhise info kogumise portaali loomine;

WPT2 - peamiste huvirühmade kaardistamine ja olulisemate teemade kindlaksmääramine; arengustsenaariumide väljatöötamine rannikualade jätkusuutlikuks kasutamiseks; kohtumiste korraldamine kogukonnas, et tutvustada praegust olukorda ja saada vahetut sisendit otse kogukonnast parima tuleviku lahenduse leidmiseks; võimalike konfliktipiirkondade väljaselgitamine erinevate tegevuste ja nende arengusuundade puhul;

WPT3 – projekti tulemuste levitamine, nt erinevad väljatöötatud planeerimisvahendid, huvigruppidega suhtlemise kogemused, modelleerimistulemused; osalemine konverentsidel ja rannikuala planeerimise parimat praktika suuniste/käsiraamatu väljatöötamine.

Projekti peamised eesmärgid Eesti partnerite jaoks – TalTech meresüsteemide instituut ja Saaremaa vald

Eesti projektipartneriteks on Tallinna Tehnikaülikooli mereteadlased meresüsteemide instituudist ja Saaremaa omavalitsuse planeerimiseksperdid.

Projekti põhieesmärk Eestis on luua väärtuslikku materjali Saaremaa valla üldplaneeringu tarbeks rannikuala piirkonna kohta. Idee on kaasata rannikuala planeeringu protsessi kohalike ekspertide teadmisi, kohaliku kogukonna soove ja rakendada mereekspertide oskusteavet, et saada parimaid tulemusi ning leida parim ja jätkusuutlikum lahendus Saaremaa valla rannikuala arenguks.

Saaremaa valla ekspertide sisend projektis on oluline, sest nemad annavad ülevaate olemasolevast olukorrast, prognoosivad tuleviku vajadusi, aitavad leida ja kaasata kohalikke huvigruppe protsessi ning hiljem saavad reaalselt kasutada projekti raames väljatöötatud materjale planeeringu protsessis. TalTech mereteadlased osalevad projektis, et aidata koguda sisendmaterjale, tõlgendada andmeid rannikualal, visualiseerida ja võrrelda erinevaid tulevikuarengu stsenaariume rannikualal, lähtudes modelleerimisest ja ekspertteadmistest aitavad leida jätkusuutlikuma rannikuala planeeringu lahenduse.

Järgnevalt on toodud peamised tegevused, mida plaanitakse projekti raames teha:

-          Saaremaa valla praeguse ökoloogilise seisundi, kultuuriliste, sotsiaalsete ja muude väärtuste väljaselgitamine;  tuvastada kohalike omavalitsuste peamised eesmärgid ja tulevikuvisioonid, mis on seotud ranniku piirkonnaga;

-          andmete kogumine (GIS-kihid, numbrilised andmed valdkondade kaupa), mille kaudu saab vajalikke piirkondi ja väärtusi kirjeldada ja modelleerida;

-          sisendi kogumine kohalikelt kogukondadelt nende nägemuste kohta rannikuala kasutamise osas: veebiportaali loomine, kuhu kohalikud elanikud saavad lisada oma visiooni rannikualade kasutamise osas; kohtumiste korraldamine kogukonnas praeguse olukorra ülevaate saamiseks ja tulevaste plaanide kogumiseks;

-          olemasolevate GIS-kihtide uuendamine ja uute GIS-kihtide loomine uute ideede ja võimalike uute stsenaariumide põhjal;

-          modelleerimine võimalike konfliktipiirkondade kindlakstegemiseks erinevate tegevuste ja tulevaste arengusuundumuste puhul

Rannikualade planeerimise osas on Saaremaa loetlenud oma põhilised huvid, mis jäävad projekti tegevuste keskpunktiks:

-          tuuleparkide ehitamise võimalikkus rannikul ja rannikuvetes,

-          alaliste struktuuride rajamine rannikualal, sealhulgas väikesadamad,

-          avalike randade rajamine ja olemasolevate laiendamine;

-          kariloomade karjatamine rannikul ja aedade ehitamine merre,

-          jätkusuutlikud lahendused pilliroo lõikamiseks rannikul,

-          kohaliku majanduskeskkonna kindlakstegemine (turismi, vaba aja veetmise, vesiviljeluse, rannapüügi jne mõju hindamine) rannikualadel,

-          keskkonna- ja sotsiaalmajandusliku mõju stsenaariumite modelleerimine teatavate rannikualade probleemide (nt Väikese Väina tammi avamise võimalused) käsitlemiseks,

-          reovee bioloogiline töötlemine ja töödeldud vee suunamine merre,

-          sademevee käitlemine ja selle suunamine merre linnapiirkondadest,

-          üleujutusala modelleerimine ja selle muutuste määramine aja jooksul.

Project outcome

The Coast4us project added new data and tools to the municipalities’ spatial planning practices. Online GIS planning portals developed in the project make it possible for planning authorities to share and update data for the planning process. This makes it easier to analyse management options and consider important ecosystem services and nature values when constructing plans, making sustainable development possible. The new data and visualization methods developed in Coast4us help communities better understand and evaluate how different development strategies will impact their area. Transfer of knowledge between the project partners of data sources, GIS layers, values, and the use of data and tools has created better understanding of different approaches that can improve sustainable and holistic planning. Examples of new GIS layers and data produced in our pilot areas are cultural historic buildings, flooding areas, infrastructure, socio-economic analysis, local water management plans, underwater vegetation, fish reproduction, water quality, ecosystem services, and how people move through the areas.

The project has discussed sustainable solutions for problems affecting values of coastal area through participatory and planning processes by using a holistic approach and combining technical tools. The main results are eight sustainable development plans by eight municipalities, pilot areas. In these areas, different methods and tools have been tested to map different social, economic, cultural and ecological values, to activate inhabitants and to increase local participation in areas with conflicting interests. This more inclusive method, together with additional knowledge and data provided, made a holistic and proactive planning process possible.

Main results and more information about the project can be found here, www.coast4us.com .

MSI_phys_Coast4Us_EU_Interreg_logo

SeaDataCloud eesmärk on oluliselt edendada SeaDataNet teenuseid ja suurendada nende kasutamist, võttes kautusele pilve ja HPC tehnoloogia. SeaDataCloud parandab teenuseid kasutajatele ja andmete esitajatele, optimeerib andmevood andmekeskuste vahel ning töötab koos teiste Euroopa ja rahvusvaheliste andmevõrgustikega.

Projekti fookus on mikroplastiku mitmetasandilisel mõju uurimisel - eraldi hinnatakse mikroplastiku enda, sellele adsorbeerunud ohtlike ainete ja kinnitunud biokile mõju Läänemere ökosüsteemile. Võimalikku kahjulikku mõju uuritakse: i) analüüsides mikroplastiku arvukust, koostist, allikaid ja neelde; ii) analüüsides mikroplastiku kui ohtlike ainete ja biokile organismide vektori funktsiooni; iii) teostades laborieksperimente, mille raames eksponeeritakse erinevate troofiliste tasemete organismide erineva suuruse ja materjaliga mikroplastiku osakestele. Saadavad teadmised võimaldavad luua erinevaid mikroplastiku ajalis-ruumilise jaotuse stsenaariume ja simuleerida võimalikku mikroplastiku ringlust ökosüsteemis.

HELCOM ACTION projekti eesmärgiks on toetada EL liikmesriike MSRD järgse meetmekava rakendamisel ja HELCOM Läänemere tegevuskava uuendamisel aastaks 2021. Projekti käigus hinnatakse olemasolevate meetmete efektiivsust imetajate ja lindude kaaspüügi, merepõhja häiringute, mere kaitsealade ja eutrofeerumise valdkondades. Loetletud teemad on seotud Läänemeres esinevate põhiliste survetega, vastavalt HELCOMi koostatud Läänemere keskkonnaseisundi hinnangule (2018). Lisaks, analüüsitakse projekti käigus looduslikke tingimusi, mis mõjutavad HKS saavutamist Läänemeres, sh arvestates prognoositud kliimamuutusi.

kik_est_logo_horisontaalne

Projekti käigus hinnatakse setete ja põhjalähedase veekihi kvaliteeti Väinameres ja Liivi lahes.

Projekti aruandega saab tutvuda siin.

  • Rahastaja: Keskkonnainvesteeringute Keskus
  • Kontaktisik: Urmas Lips

Projekti eesmärgiks on rakendada uue põlvkonna ferriboks-tehnoloogia, mis võimaldab paindlikumalt reageerida uutele merekeskkonna probleemidele ja ülesannetele (mikroprügi seire, süsiniku ringega seotud uuringud ja hinnangud, ohtlike ainete analüüsid jmt) ja operatiivselt avalikustada seire ning hinnangute tulemusi. Eesmärgi saavutamiseks vahetatakse välja alates 2006. aastast Tallinn-Helsingi laevaliinil kasutuses olnud ferriboks-süsteem kaasaegse ferriboksi vastu ja demonstreeritakse selle võimalusi mikroprügi, hapestumise jt ülesannete täitmiseks.

kik_est_logo_horisontaalne

  • Rahastaja: Keskkonnainvesteeringute Keskus
  • Kontaktisik: Urmas Lips

Projekti eesmärgiks on tehnilise võimekuse tõstmine avamere põhjakoosluste seisundi hindamiseks rakendades innovatiivseid meetodeid ja hindamise läbiviimine valitud merealal madaliku nõlval kuni hüpoksia esinemise piirini. Teostatakse uurimislaeva klassitaastusremont, hangitakse kaugjuhitav seade ja viiakse läbi uuringud valitud piirkondades.

kik_est_logo_horisontaalne

Tutvu Väikese väina silla alternatiivide mõju uuringa SIIN

Projekti eesmärgiks on kaardistada Väikese väina tammide mõju ning hinnata avade rajamise alternatiivide mõju.

Uuringute käigus tehakse kohapealseid veesamba füüsikaliste ja biogeokeemiliste parameetrite ruumilisi mõõtmised ning registreeritakse aegread poijaamades; kogutakse põhjaelustiku proovid ja tehakse videovaatlused; tehakse katsepüügid kalastiku olukorra kaardistamiseks; rakendatakse numbrilisi hüdrodünaamika ja ökoloogilised mudeleid; korraldati küsitlus ning koostati ülevaade järgnevatest tegevustest avade rajamisel. Värskete uuringutulemuste ja varasemate tööde põhjal koostame avade rajamise alternatiivide mõju hinnangu.

kik_est_logo_horisontaalne

Projekti eesmärk on arendada Eesti mereala süvakihi autonoomset vaatlusvõrku. Süvakihi veesamba keskkonnaparameetrite püsimõõtmised puuduvad enamusel Eesti merealast. Selleks ostetakse kolm püsimõõtjate komplekti, alustatakse mõõtmisi Narva lahes ja Liivi lahe lääneosas ning tagatakse järjepidevad mõõtmised Liivi lahe keskosas (Ruhnu süvikus) ja Läänemere avaosas (Kõpust WNW suunas). Eesmärgiks on panna süvakihi mõõtmise aegridade abil avamereseire reisidega saadud mereseisundi ruumilised hetkepildid konteksti. Samuti, tuua välja püsijaamadega saadud andmestiku lisandväärtus.

Projekti aruandega saab tutvuda SIIN

kik_est_logo_horisontaalne

Projekti eesmärk on riikliku siseveekogude kohtseire efektiivstamine läbi kaugseireandmete kasutuselevõtu seiretööde planeerimisel. Metoodika rakendamine annab võimaluse üle minna rotatsiooni või juhuvalimi põhiselt seire planeerimiselt vajaduse ja keskkonnaohu põhisele seire planeerimisele. Kasutades kaugseire andmeid (Copernicus programmi satelliitpildid, Maa-ameti ortofotod) töötatakse välja metoodika muutuste tuvastamiseks siseveekogudel (100 jõekogumit ja 50 järvekogumit) ja nende valgaladel, mis annavad aluse kohtseire analüüsipõhiseks planeerimiseks.

kik_est_logo_horisontaalne

Projekti põhieesmärgiks on seada üles Keskkonnaagentuuri Ilmateenistuses operatiivselt toimiv lainetuse prognoosisüsteem ja see käivitada.

KIK_logo

Käesolev töö on tehtud SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt rahastatud projekti nr 17253 „Bioindikaatorite rakendamine Väinameres ja Liivi lahes“ raames. Projekt on läbi viidud ajavahemikus 2020-2022 Liivi lahes ja Väinameres. Projekti eesmärgiks oli katsetada ja kohandada Eesti mereala keskkonnaseisundi hindamiseks kolme bioindikatiivset metoodikat: „AChE inhibitsioon“, „paljunemishäired: väärarenenud embrüod kirpvähilistel“ ning „tributüültina (TBT) ja imposex (isastunnuste teke emasorganismidel)“ Väinamere ja Liivi lahe näitel. Projektis saadud tulemusi võrreldi HELCOMi GES-väärtustega “TBT ja imposex” ja „paljunemishäired: väärarenenud embrüod kirpvähilistel“ ning anti esmahinnangud uuritud piirkonna põhjaloomastiku seisundile. Esmahinnangu kohaselt HKS uuritud piirkonnas ei ole saavutatud mõlema indikaatori puhul. Projekti tulemused annavad väärtusliku sisendi Eesti Merestrateegia meetmekava ja mereseire programmi arendamiseks, Merestrateegia raamdirektiivi - MSRD (2008/56/EÜ) nõudmiste täitmiseks eelkõige lähtuvalt tunnusest 8 (D8C2) ning Läänemere tegevuskava eesmärkide saavutamiseks. Antud projekti käigus saadud tulemusi kasutatakse bioloogilise mõju seire arendamiseks ja Läänemere seisundi hindamiseks HELCOM-i tasemel.
kik_est_logo_horisontaalne

Rahastaja: Keskkonnainvesteeringute Keskus

Kontaktisik: Victor Alari

ETIS

Käesoleva projekti eesmärgiks on luua võimekus detailsemaks õlireostuse ja ujuvate objektive triivi prognoosimiseks Eesti rannikumeres 0.5 meremiilise mudeli näol ning anda rannikumere mastaabis oluliselt täpsemaid prognoose kasutades selleks ära meremudeli ja lainemudeli sünergiat. Läbi arendustegevuste loob käesolev projekt tee täpsema õlireostuse, ujuvate objektide triivi (search and rescue), setete transpordi ja heljumi leviku prognoosiks.

Projekti tulemus:

TalTechi meresüsteemide instituudi teadlaste loodud operatiivse õlireostuse ja ujuvate objektide triivisüsteemi prototüübi eesmärgiks on pakkuda väga hea ruumilise lahutusega – ca 900 meetrit - prognoosivõimekust asutustele, kelle vastutusalas on keskkonnareostuse seire ning otsingu- ja päästeprognoosid õnnetuste korral.

Praegu on tegu demoversiooniga, mida arendatakse edasi.

Triivsüsteemi prognoosimudel saab sisendi tuule, hoovuste ja lainetuse näol ning suudab simuleerida reostuse levikut ja ujuvate objektide triivi kuni 48 tundi ette. Prognoosimudel katab terve Eesti mereala ning mudel on üsna täpne - seda on valideeritud kasutades triivivaid lainemõõtjaid LainePoiss. Prognoosimudel võtab kasutaja poolt määratud koordinaadid ning reostuse tüübi või ujuva objekti iseloomu.

Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi vanemteaduri Victor Alari sõnul oli Eesti vajadusi katva triivprognoosi süsteemi prototüübi loomine inspireeritud elulisest vajadusest: “Projekti käivitajaks oli sündmus 2021. aasta veebruaris, kus ühel Eesti merealal seilaval kaubalaevalt oli meeskonnaliige kaduma läinud ning tarvis oli simuleerida võimaliku triivi trajektoore.”

Arendust rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus projektist „ Operatiivne ning kasutusmugav õlireostuse leviku ja ujuvate objektide triivi prognoosisüsteem Eesti merealade jaoks “.

Joonisel on triivisüsteemi prototüübi simulatsiooni näidis, hüpoteetiline õlireostus Tallinna lahes. 

MSI_ADRIFT
KIK_Kompaktne
KIK_toetab

Rahastaja: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Kontaktisik: Silvie Lainela

ETIS

Projekti eesmärgiks on tõsta riiklikus mereseires rakendatavat pH mõõtmiste kvaliteeti ja sagedust, teostades seda koos üldleeliselisuse mõõtmistega. Projekti tulemusena on Eestil olemas süsteemid ja võimekus mõõta pH-d ja üldleeliselisust merevees rahvusvahelistele nõuetele vastava täpsusega hapestumise hinnangu andmiseks. Projekt täidab puudujäägid, mis on mereseire arenduse osas välja toodud ning võimaldab teha sisukamat valdkonnapõhist koostööd teiste Läänemere-äärsete riikidega.

Projekti lõpparuandega saad tutvuda SIIN

KIK_Kompaktne
KIK_toetab