Sisukord
Näituste arhiiv
Tehnikaülikooli muuseum on alates uues raamatukoguhoones sisse seadmist korraldanud mitmeid silmapaistvaid näituseid. 2010. aastal esimene uue Tehnikaülikooli muuseumi näitus “Vulkaan – looja ja hävitaja“ pälvis Eesti Muuseumide aastaauhinna – Muuseumiroti. Järgmist galeriinäitust "Metamorfoosid - putukadputukadputukad" saatis samuti edu. Inspireerituna Eesti kosmoseloost ja EstCube´i edust avati 2013. aastal väljapanek "Eesti jälg kosmoses - kosmose jälg Eestis", mis omakorda hinnati Muuseumirott 2013 nominendi tiitli vääriliseks.
Tehnikaülikooli peahoones oli alates 16. juunist kuni 31. detsembrini võimalik uudistada kaasahaaravat näitust "Kampus 60 – Tallinna Tehnikaülikool Mustamäe luidetel“. Väljapanek tähistas ülikooli jõudmist päris oma koju Mustamäele, olles linnaosa esimene asukas seni hoonestamata liivaluidetel. Näitus markeeris tehnikaülikooli teekonda alates 1918. aastast kuni 1990. aastate taasiseseisvumiseni.
Vaata lähemalt:
Muuseumi suure saali avanäitus “Mehaanika” oli pühendatud Tallinna Tehnikaülikool mehaanikateaduskonna 75. aastapäevale ja võttis luubi alla inimese püüdluse luua kunstlikke masinaid oma elu lihtsustamiseks. Näitus tutvustas, kuidas inimkonna teekonnal Archimedese kruvist tänapäeva võidusõiduautoni on oma panuse andnud ka Tallinna Tehnikaülikool.
Vaata lähemalt:
Energeetikateaduskonna tegevust tutvustav näitus ei piirdunud Tehnikaülikooli tegevusega, vaid käsitles energia lugu laiemas plaanis. Näitusel saab selgeks lugu, kuidas meile nii lihtsa lülitivajutusega, läheb pirn põlema ning milline suur töö selle taga on. Algab kõik ressurssidest, edasi saab teada ülekande kohta ning lõpetuseks saab targemaks ka tarbimise ja kokkuhoiu teemadel. Loomulikult ei piirdu Eesti energeetika vaid elektriga, vaid sarnane lugu oli näitusel nähtav ka soojusest.
Alates 2018. aasta septembrist oli võimalik muuseumi saalis külastada Tallinna Tehnikaülikooli sajandale juubelile pühendatud näitust „TTÜ100. Tippteadus ja tippteadlased“. Ekspositsioon viis külastaja ajarännule läbi sajandi, tutvustades teekonnal ülikooli teadlaste ja inseneride poolt ning osalusel koostatud projekte, mis ühel või teisel viisil nii Eestis kui kaugemalgi oma märgi maha jätnud on. Näitus jäi avatuks 2022. aasta lõpuni.
Vaata lähemalt:
Esimene uue Tehnikaülikooli muuseumi näitus “Vulkaan – looja ja hävitaja” avati galeriis Futurum 2010. Aastal. Galerii avanäituse ajendajaks oli dramaatiline Eyjafjallajökulli purse Islandil. Väljapanek kajastas vulkaanide olevikku ja ajalugu ning tutvustas vulkaanilise tegevuse tulemusel tekkinud kivimeid.
Näitus pälvis Eesti Muuseumide aastaauhinna – Muuseumiroti!
Vaata lähemalt:
Putukanäitus esitas loo putukate mitmekesisest maailmast ja sellest, kuidas putukad on inspiratsiooniallikaks inseneridele, kunstnikele ja muusikutele. Näituse vundamendiks oli entomoloogi Allan Selini arvukas putukakollektsioon ja tuntud loodusemehe Urmas Tartese tekstid ning slaidiprogramm. Jaan Toomiku sotsiaal-psühholoogiline video „Jaanika“ ning PÖFF-il tähelepanu äratanud Hannes Vartiaineni ja Pekka Veikkolaineni lühifilm „Putuka surm“ viisid muuseumikülastajad muundumiste maailma.
Vaata lähemalt:
Inspireerituna Eesti kosmoseloost ja EstCube´i edust avati näitus, kuhu oli kokku kogutud ja eksponeeritud eesti teadlaste, inseneride ning ettevõtete panus kosmoseuuringutes. Näitus valmis kahe muuseumi koostöös - TTÜ muuseum ja TÜ muuseum, kus Tallinna osa keskendub olevikule ja tulevikule ning Tartu osa minevikule.
Vaata lähemalt:
Näitus esitas toidu loo, seda nii tänapäeva inimese silmade läbi kui sajandite tagant. Näha sai perenaise töövahendeid kohviubade röstimisel ja vahvlite tegemisel 19. sajandist kui ka selle aasta Eesti parima toiduaine nimetuse saanud toodet. Näitusel oli rikkalik valik maitseaineid, mille tuvastamiseks läks vaja tundlikku haistmismeelt ning nutikust arvamaks, milliste teraviljadega on tegemist. Välja oli pandud polaarmatkaja Timo Palo ja Eesti sõduri toiduratsioon. Muljetavaldav on prügi hulk, mis jääb järele neljaliikmelise perekonna kuu aja jooksul tarbitud toidust, seda nägi näitusel prügitornina.
Eksponeeritud oli ka metallikunstnike Tõnu Arraku ja Nils Hindi teoseid ning Kristjan Raua preemia laureaatide, Silja Saarepuu ja Villu Plinki video Dietá.
Vaata lähemalt:
Tehnikaülikooli raamatukoguhoone ja majandus-sotsiaalteaduste hoone vahelises galeriis ning fuajees sai näha näitust, mis oli pühendatud Eesti Üliõpilaste Ehitusmalevale.
Aastatel 1964-1993 tegutsenud EÜE on legend, mis on terve inimpõlve pikkune, endas erinevaid põlvkondi ja tuhandeid osalejaid sidunud, omal ajal üle Eestimaa ääre jõudnud ning tänapäeva ulatuv nähtus.
Ehitusmaleva 50. töösuve tähistati 2013 a juulis endiste malevlaste kokkutulekuga, Pärnu Muuseumis avati näitus „Kellu ja kitarriga. Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva töösuved“ . Jaanuarist aprillini 2014 oli näitus ülal Tartus Eesti Rahva Muuseumis.
Tallinna Tehnikaülikoolis oli malevlaste töid ja tegemisi meenutav näitus avatud 31. oktoobrini 2015. Ekspositsiooni täiendati tipikate osas malevaajaloos ning näitus tõstis esile endiste TPI tudengite osatähtsust EÜEs.
Näitus valmis Eesti Rahva Muuseumi ning Tartu Ülikooli muuseumi koostöös.
Tallinna Tehnikaülikoolis vahendas näitust kohandatud kujul Tallinna Tehnikaülikooli Muuseum.
Vaata lähemalt: