Tallinna Tehnikaülikool

Head tavad | Õppeinfo

Akadeemilise eetika komisjoni veebilehele

Eetilised inimesed Eetilises ülikoolis

2023. aastal valmis õppematerjal Eetilised inimesed Eetilises ülikoolis, mille eesmärgiks on anda ülikooliperele eetikat puudutavad sissejuhatavad teadmised. Kursuse esimene osa “Aus mäng” on suunatud õppijatele (3 h). Kursuse käigus saab vastused küsimustele:

  1. mis on akadeemilise eetika põhimõtted ja mida toob endaga kaasa ebaeetiline käitumine ülikoolis,
  2. miks plagiaat on halb ja millised on erinevad plagiaadi vormid ning kuidas saad plagiaati vältida,
  3. milline on Akadeemilise Eetika Komisjoni roll eetika küsimuste lahendamisel, millistest rikkumistest peaks teavitama ja millistel tingimustel saab teavitaja kaitset. 

Kursuse leiab Moodlest. 

"Aus mäng" tutvustus õppeprorektor Hendrik Volli poolt.  

ÜLDPÕHIMÕTTED TEHISINTELLEKTI KASUTAMISEL ÕPPETÖÖS

Tehisintellekti tööriistad on abiks õppijapoolsel õppimise tõhustamisel ja lihtsustamisel. Tehno­loogilised uuendused rikastavad õppeprotsessi ja nende kasutamise võiksime omaks võtta nii nagu oleme omaks võtnud kalkulaatorid, õigekirjakontrolli, interneti ning otsingu­mootorid. Õppe seisukohalt pakub AI mitmeid võimalusi, aga ka väljakutseid. Õppejõud teavitavad üliõpilasi, kuidas tehisintellektil põhineva tarkvara kasutamine on lubatud hindamisel, õppetöös ja/või koduste tööde tegemisel. Sellekohane info on leitav kursuse laiendatud ainekaardil.

  • Tehisintellekti rakendusi võib kasutada näiteks inspiratsiooniallikana, abivahendina oma mõtete ja ideede hindamiseks ning täpsustamiseks, tõlkimiseks ja õppimise toetamiseks töö varastes etappides. Samuti võivad tehisintellekti rakendused olla abiks üliõpilase loodud teksti toimetamisel töö viimistlemise etapis. Tehisintellekti rakendusi ei tohi aga kasutada lõputöö teksti suuremahuliseks koostamiseks (nt peatüki loomiseks), töös analüüsitavate andmete fabritseerimiseks või sisuliste arutluskäikude koostamiseks.
  • Kui rakendust kasutatakse tööriistana (teksti redigeerimine või tõlkimine, töölehe loomine, testi koostamine, ideede kogumine), siis pole viitamine vajalik.
  • Kui rakendusest saadud väljundit kasutatakse sisulises mõttes (tekstiroboti poolt pakutud tekstilõik, pildigeneraatori poolt loodud pilt), siis tuleb kasutatud rakendusele viidata kui meetodit. 
  • Õppija vastutab täies mahus õppetöös hindamisele esitatud info, uurimismaterjali ja analüüsitulemuste täpsuse ja kvaliteedi ning viitamise korrektsuse eest. Tehisintellekti rakenduste kasutamine abivahendina koostamise eri etappidel ei ole keelatud, kuid oluline on silmas pidada, et tehisintellekti genereeritud teksti ei tohi esitada oma (ja üldisemalt igasuguses akadeemilises tekstis) oma isiklike mõtetena.
  • Tehisintellekt ei sobi iseseisvaks allikaks, seega õppijal tuleb tõenduseks ikkagi viidata tegelikele inimeste loodud algallikatele. Iseseisva algallikana on tehisintellekti poolt loodud sisu võimalik viidata juhul kui antud töö eesmärgiks on uurida või luua tehisintellekti kasutust. 
  • Üliõpilastööde, sh lõputöö, kaitsmise eesmärgiks on hinnata õppija omandatud pädevusi. Üliõpilane vastutab lõputöö sisu ja  kvaliteedi eest, sõltumata kasutatud allikatest, sh nt tehisintellekt.
  • Juhul kui ülesande lahendamine eeldab tehisintellekti kasutamist, peab see võimalus olema kättesaadav kõigile. Seda peab silmas pidama siis, kui tehisintellekti tööriistad on tasulised. 
  • Õppetöös on lubatud kasutada ülikoolis neid tehisintellekti tehnoloogiaid, mis vastavad isikuandmete töötlemisele, andmete privaatsusele ja küberturvalisusele ja mille kasutusel õppejõu või õppija poolt neid reegleid ei rikuta. Vt lisaks Isikuandmete töötlemise ja kaitse kord.

Skeem enesekontrolliks AI kasutamisel õppetöös

Erinevad võimalused juturoboti kasutamiseks õppimise toetamisel

  • Tehisintellekt  kui intelligentne juhendaja - Üliõpilane täidab ülesandeid samm-sammult ja saab individuaalseid juhiseid või tagasisidet esitades tehisintellektile küsimusi edasiste sammude osas.
  • Dialoogipõhised juhendamissüsteemid - Üliõpilane täidab ülesandeid samm-sammult loomulikus keeles toimuva vestluse abil. Täiustatud süsteemid suudavad automaatselt kohanduda kaasatuse tasemega, et üliõpilast motiveerida ja teda ülesande juures hoida.
  • Keeleõppe rakendused - Tehisintellektipõhiseid õpperakendusi kasutatakse nii formaalse kui ka mitteformaalse hariduse kontekstis. Need toetavad õppimist, pakkudes juurdepääsu keelekursustele ja sõnaraamatutele ning annavad reaalajas automatiseeritud tagasisidet häälduse, arusaamise ja soravuse kohta.
  • Uurimuslik õppekeskkond - Üliõpilasele pakutakse mitut esitust, mis aitavad neil kindlaks teha oma tee õppe-eesmärkide saavutamiseks.
  • Kujundav kirjalike tööde hindamine - Üliõpilasele antakse nende kirjalike tööde / ülesannete kohta korrapäraselt automaatset tagasisidet.
  • Kirjalike tööde kirjutamise toetamine – Üliõpilane kasutab tehisintellekti kui kirjutamise toetajat, paludes anda tehisintellektil ette soovitud teema käsitlemise struktuur ja ideede kogumisel mustandi loomiseks. Kirjaliku töö kirjutab üliõpilane ise.

Õppejõule

Suunised tehisintellekti tööriistadega kohanemiseks õppetöös.

Lisamaterjal

TalTechis saavad tudengid tagasisidet õppetegevusele ja õppekorraldusele anda kaks korda õppeaastas ÕISis. 

Tagasiside on väga oluline:

  • tudengile endale, et analüüsida ja mõtestada lahti oma semestripikkune töö; 
  • õppejõule, et arendada ja täiustada oma õppeainet ja õpetamisoskusi;
  • programmijuhile, et kavandada paremaid kursusi ja tagada õpetamise kvaliteeti;
  • personali- ja õppeosakonnale, et tõhusamalt toetada õppejõudude professionaalset arengut;
  • ülikooli juhtkonnale, et otsuste tegemisel tudengite arvamusega arvestada.

Tagasisideküsitlus on anonüümne. Tulemusi esitatakse vaid üldistatud kujul.
Tagasiside küsimist ja kasutamist reguleerib TalTechis rektori käskkiri „Õppetegevuse tagasiside küsimise ja arvestamise eeskiri“.

TalTechi tudengid on sõnastanud ning kirja pannud hea tava, millest tagasiside andmisel lähtuda. 

Hea tagasiside on:

  • eneseanalüüsile tuginev – oma panuse arvestamine õpetamise hindamise puhul on väga tähtis. Õppejõud võib ka tiritamme kasvatada, aga õppimine saab toimuda ikka vaid igaühe enda peas;
  • viisakas – solvamine ja inetused ei aita õppejõul ega programmijuhil õppeainet ja õpetamist paremaks muuta;
  • põhjendatud – küsimustikus antud hindepunktid on küll heaks indikaatoriks, kuid kvaliteedi parandamise seisukohalt on põhjendused parimad;
  • objektiivne – tagasisidest võiksid välja jääda emotsioonid, vahel on kasulik tagasiside andmisega veidi oodata ja analüüsida oma tegevust õppejõu tegevusega paralleelselt, et jõuda asja tuumani ja asjalike tähelepanekute ning ettepanekuteni;
  • konstruktiivne – õppejõud ja programmijuhid kasutavad tudengitelt saadud tagasisidet oma töö tõhustamiseks. Seda saab teha juhul, kui tagasiside annab selleks võimalusi, st põhineb tähelepanekutel ja faktidel ning on täpne (kommentaarid on kirjutatud valitud õppejõu tegevuse kohta jne); 
  • kiitmiseks – õppejõu tunnustamine tehtud tubli töö eest innustab ja julgustab neid veelgi rohkem pingutama.
     

Õppimise ja õpetamise hea tava on Tallinna Tehnikaülikooli liikmeskonna kokkulepe sihiga edendada ja toetada õppimist ja õpetamist.

  • Õppes osalejad teevad endale selgeks veebikeskkonna võimalused kindlustamaks õppe toimumise kvaliteetse audio ja videoga. Mikrofon lülitatakse sisse ainult rääkimise ajaks, et minimeerida müra audiokanalis. Peakomplekti kasutamine parandab oluliselt audiokvaliteeti, video kvaliteedi tagab püsiühendus.
  • Veebipõhises õppes osalevad nii õppija kui õppejõud. Kui õppejõud palub üliõpilasel hoida loengu ajal kaamera sisse lülitatud, siis on viisakas seda teha. Nii on lihtsam algatada diskussioone ja üliõpilasi omavahelisele koostööle suunata, mis tagab mõlemasuunalise tagasiside ning parema teineteisemõistmise.
  • Sõna soovijad annavad sellest märku käe tõstmise ikooni abil.
  • Õppejõud, kes soovib salvestada oma veebi vahendusel peetavat loengut, teavitab sellest eelnevalt aine kuulajaskonda.
  • Ülikooli loengu- ja seminarimaterjalid on ülikooli intellektuaalomand, mida ei tohi ilma loata salvestada.
  • Kui õppejõud ei soovi, et üliõpilased loengut salvestaksid, teavitab ta kuulajaskonda enne loengu algust. 
  • Üliõpilane, kes soovib ise veebiloengut salvestada, võib teha seda juhul, kui õppejõud on selleks loa andnud.
  • Ülikoolil on õigus kustutada üliõpilase poolt salvestatud veebiloengud, mille salvestamine ei ole eelnevalt õppejõuga kooskõlastatud.
  • Osapooled austavad üksteise soovi säilitada privaatsust ning käsitlevad intellektuaalset omandit vastavalt osapoolte vahel sõlmitud kokkulepetele.
  • Salvestist võib jagada kolmandate osapooltega õppejõu loal.
  • Loengusalvestise loata jagamise korral võib õppejõud kui loengumaterjalide autor või ülikool kui autoriõigusega kaasnevate varaliste õiguste omaja vastavalt võlaõigusseadusele nõuda varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist, õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist, rikkumise teel saadu väljaandmist, samuti piraatkoopia hävitamist.

Hindamine ja teadmiste kontroll (sh eksamid)

  • Kui hindamine viiakse läbi veebikaskkonnas kasutades monitooringu tarkvara, on vaja küsida tudengitelt kirjalik taasesitamist võimaldav nõusolek. Kui tudeng ei nõustu, tuleb võimaldada teadmiste kontrolli sooritamine mõnel muul viisil, näiteks eritingimustel auditoorselt või suuliselt videoülekande teel. Vt teadmiste kontrolli monitoorimine  
  • Eksami korralduslik info (sh see, kas toimub monitoorimisega) ning eksami ajad peavad olema üliõpilastele kättesaadavad vähemalt neli nädalat enne esimese eksami toimumist, võimalusel juba semestri alguses. 


Hindamiste/teadmiste kontrolli (sh eksamite) läbiviimist puudutavates küsimustes pöörduge nõu ja abi saamiseks eelkõige õppeainet õpetava õppejõu poole, vajadusel oma õppekava programmijuhi poole.