Sinu tulevikutööks on kavandada energiatõhusaid ja jätkusuutlikke hooneid, mida ei ole võimalik saavutada ilma oskuslikult analüüsitud hoone piirete, tehnosüsteemide ja taastuvenergiasüsteemideta.

Olulised erialaained: hoonete piirdetarindid, energiatõhusus ja sisekliima hoonete planeerimisel, hoonete renoveerimine, hoonete energiatõhususe arvutuse alused ja majanduslik hindamine, hoonete energiasimulatsioon, küte I, ventilatsioon I.

Tulevik

Lõpetamisel saad magistrikraadi ja inseneri 7. taseme esmakutse. Hooned tarbivad Eestis hetkel poole kogu energiast, mis seab suure väljakutse meie eesmärgile saavutada aastaks 2050 süsinikuneutraalsus. Hoonete energiatõhus ja jätkusuutlik renoveerimine on eesmärkide saavutamisel ülioluline ning vajalike tööde maht on lähikümnenditel ülisuur väljakutse ehitussektorile. Märkimist väärib ka see, et meie vilistlaste stardipalk on suurem Eesti keskmisest palgast.

Hoonete energiatõhusus peaeriala lõpetajate töövõimalused: projekteerimine ja konsultatsioonid sh energiaauditid; tehnosüsteemide ja hoonete ehitamine ning energiatõhusaks rekonstrueerimine; süsteemide rajamise järelevalve; seadmete ja materjalide müügitöö; süsteemide hooldus; avalik sektor; hoonete kvaliteedi hindamise standardid (LEED, BREEAM jt).

Sinu tulevikutööks on kavandada hea sisekliimaga energiatõhusaid hooneid, mida ei ole võimalik saavutada ilma oskuslikult kavandatud, ehitatud ja hooldatud kütte-, ventilatsiooni- ning õhukonditsioneerimise süsteemideta.

Olulised erialaained: hoonete sisekliima, ventilatsioon, küte, soojusvarustus, jahutus, õhu konditsioneerimine, hoonete soojusliku käitumise modelleerimine ja analüüs, hoonete planeerimine ja fassaadide kujundamine.

Tulevik

Lõpetamisel saad magistrikraadi ja inseneri 7. taseme esmakutse. Süsteemide hooldus ja rekonstrueerimine tagab töö järjepidevuse, see ei sõltu oluliselt majandustrendidest ega tsüklitest, kuna lisaks uute hoonete ehitamisele tuleb vanu süsteeme rekonstrueerida ja olemasolevaid hooneid hooldada. Märkimist väärib ka see, et meie vilistlaste stardipalk on suurem Eesti keskmisest palgast.

Kütte ja ventilatsiooni eriala lõpetajate töövõimalused: projekteerimine ja konsultatsioonid; kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide ehitamine ja energiatõhusaks rekonstrueerimine; süsteemide rajamise järelevalve; seadmete ja materjalide müügitöö; süsteemide hooldus; avalik sektor; hoonete kvaliteedi hindamise standardid (LEED, BREEAM jt).

Kinnisvara korrashoid on interdistsiplinaarne tegevusvaldkond, mille puhul eeldame põhiteadmisi paljudest eluvaldkondadest. Mugav, puhas ja korras elu- ja töökeskkond ei tule iseenesest. Kuigi professionaalsed arhitektid kavandavad ja kvalifitseeritud ehitajad ehitavad maju ning nende juurde vajalikku infrastruktuuri (teid, parklaid, erinevaid tehnovõrke), on kõigi nende ehitiste kasutusajad küllaltki pikad. Eriti on seda näha kodude puhul, kus sageli vanavanemate poolt loodud hooneid antakse edasi järeltulijatele ning iga uus põlvkond teeb seal muudatusi tulenevalt oma vajadustest ning arvestades ja muutusi ühiskonnas. Sarnast põhimõtet on näha ka erinevate ühiskondlike ning tootmishoonete puhul. Kasutajad (organisatsioonid, asutused, ettevõtted) muutuvad, kunagi loodud ehitis koos krundiga (so kinnisvara) säilib, mida tuleb aga kohandada vastavalt muutunud oludele. Kinnisvara korrashoid ei ole (ainult) koristamine, see on haldamine ja hooldamine, et tagada kinnisvara selline seisund, mis sobib kasutajale, olgu selleks õpilane koolis, ametnik kontoris, tööline tehases või patsient haiglas. Üha enam hakatakse arvestama kinnisvara korrashoidja oskuste ja kogemustega uute kinnisvaraobjektide arendamisel – hästi korrashoitava kinnisvara väärtus on suurem, see on atraktiivsem ka investeeringuna.

Olulised erialaained. Kinnisvara korrashoid ei ole ainult tehniline valdkond. Nagu eelnevalt mainitud – korras kinnisvara on see, millega on rahul kasutaja, seega inimesed. Paralleelselt ehitusfüüsika ja materjaliõpetusega tuleb õppida ka juhtimist ning erinevaid ökonoomika õppeaineid. Üha sagedamini kasutame ka mõistet kinnisvarakeskkond ning selle korrashoid. Sel puhul peame silmas seda, et eesmärk ei ole vaid kinnisvara koristamine ja remontimine, vaid just kasutajate rahulolu loomine. See omakorda aga tähendab oskust suhelda inimestega ning saada aru nende vajadustest ruumide kasutamisel (juhtimise psühholoogilised alused).

Tulevik

Kui Tallinna Tehnikaülikoolis alustati kinnisvara korrashoiu rakenduskõrghariduse õppega, leidsid esimesed lõpetajad endale tööd pankades, keskasutustes ning ettevõtetes, kellel oli suur kinnisvaraportfell ning vara, mis vajas professionaalset korrashoiu korraldamist. Lõpetajad on läinud kinnisvara korrashoiuga tegelevatesse firmadesse, aga samas paljud lõpetanud on loonud ise oma firma ning hakanud pakkuma erinevaid valdkonnale vajalikke teenuseid. Uus kinnisvara korrashoiu magistriõpe on valdkonnas samm edasi. Eelkõige ootavad spetsialiste suurorganisatsioonid, kellel on hulgaliselt erinevaid kinnisvaraobjekte ning nende objektide edukas haldamine ning väärtus sõltuvad just korrashoiupersonali professionaalsusest. Kuigi praegu (2019.a.) on kutsesüsteemis veel sisustamata kinnisvara korrashoidja 7. kutsetase, toimub ka see lähiajal. Magistriõppe lõpetajaid ootabki ees 7. kutsetase ning üldjuhul kinnisvara juhi amet erinevates organisatsioonides.

Võib julgelt väita, et kui ei ole ühendusteid ja sildu, ei ole ka riiki. Riigi majandus saab areneda ainult juhul, kui selleks on olemas asjakohane ja heas seisukorras teedevõrk. See kõik nõuab tegijatelt loovat insenerimõtet, planeerimist, projekteerimist, teadmisi materjalidest, ehituskvaliteedi tagamise võimalustest ja hooldusmeetoditest. Eesti teedevõrk on küll piisavalt tihe, kuid seegi vajab kohendamist eelkõige liiklusohutust silmas pidades. Veelgi enam vajavad teed pidevat hooldust ja remonti. Sildade planeerimine ja projekteerimine nõuab põhjalikke teadmisi mehaanikast ja tugevusõpetusest, mis peavad tagama silla tehnilise lahenduse, kuid hea insener ei unusta kunagi silla projekteerimisel ka inimfaktorit ja esteetikat.

Suuremate linnade lähistel on probleemiks kooskõla saavutamine intensiivsema maakasutuse ja suurenenud liikluskoormusele vastava teevõrgustiku rajamise vahel, mis nõuab senisest teistsuguseid lahendusi. Sellest lähtuvalt ei ole karta, et tee-ehituse eriala lõpetanut ootaks ees tööpuudus. Seoses vajadusega suurendada kaubavedusid eri piirkondade vahel vajab Eesti teedevõrk pidevat uuendamist, neil olevate vanade sildade rekonstrueerimist ja uute, kaasaegsele suurenenud liikluskoormusele vastavate sildade rajamist.

Avanenud on rahvusvaheline tööturg, mis ühelt poolt annab juurde võimalusi, kuid teiselt poolt sunnib inseneri end pidevalt täiendama, tagamaks nii ettevõtete kui ka iseenda konkurentsivõime. Tee-ehitust on oodatud õppima kõik, kellel on huvi mitmekesise ja dünaamilise töö vastu.

Olulised erialaained: teede projekteerimine, tee-ehitus ja –korrashoid, tööde korraldus, tee-ehitusmaterjalid, -konstruktsioonid ja -ökonoomika, liikluskorraldus ja –ohutus, liiklussõlmede projekteerimine, sillad, sillasambad, terassillad, raudbetoonsillad, puitsillad, sildade hooldus, sildade erikursus.

Tulevik

Pärast ülikooli lõpetamist omandatakse 7. taseme inseneri esmakutse, misjärel on vaja vähemalt kaks aastat töötada kogenenud kolleegide käe all ja koguda praktilisi kogemusi. Peale seda on võimalik taotleda diplomeeritud inseneri kutset ning asuda iseseisva töö juurde, millega kaasneb ka vastutus. Sõltumata konkreetsest valikust saab tulevikutöö olema seotud kaunis ülla eesmärgiga – tagada inimestele võimalikult sujuvad ja ohutud liikumisevõimalused lähtudes nende vajadustest ning soovidest. Ohutus väljendub väga konkreetselt liikluses hukkunute ja vigastatute arvus ning teedeinseneri püüd on neid arve oluliselt vähendada – lisaks inimlikule soovile seda saavutada, peetakse seda ülioluliseks ka kogu Euroopa Liidu tasandil.

Eriala lõpetajatel on võimalus töötada teedeinsenerina nii avalikus kui ka erasektoris järgmistel ametialadel: planeerimine ja projekteerimine, ehituse juhtimine kõige erinevamatel tasemetel alates meistrist ehitusobjektil kuni ehitusfirma tippjuhini, rajatiste korrashoid, ehitusjärelevalve, liiklusohutuse auditeerimine, inseneride koolitamine. Ettevõtlikumad lõpetajad on asutanud oma firmad, mis edukalt konkureerivad seni turul olnutega.

Veetehnika eriala hõlmab veehaarete, vee edastamise, jaotamise ja vee töötlemise ning reovee, ka sademevee, ärajuhtimise ja puhastamise arendamist. Veevarustus- ja kanalisatsiooniinsenerid on tegevad pea kõikide hoonete kavandamisel ja ehitamisel ning linnade vee- ja reoveepuhastite, samuti välisvõrkude projekteerimisel ja rajamisel. Tuleviku inseneridel peavad olema head teadmised võrkude modelleerimise, juhtimise ja kontrolli alal, mis võimaldab integreerida neid muude targa linna lahendustega. TalTechist saab tuleviku insenerile vajalikud teadmised.

Olulised erialaained: hoone veevärk ja kanalisatsioon, ühisveevärk, kanalisatsioonivõrk ja pumplad, reoveekäitlus, jäätmekäitlus, veekogude veekvaliteet ja veesääst, sademevee äravoolu korraldus.

Tulevik

Lõpetamisel saad magistrikraadi ja diplomeeritud veevarustus- ja kanalisatsiooniinseneri 7. taseme esmakutse, mis märgitakse akadeemilisele õiendile.

Eriala lõpetajad töötavad kesktasemejuhina või spetsialistina, olles kas projekteerija, omanikujärelevalve tegija, ehitusjuht, objektijuht, projektijuht, konsultant. Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimine, ehitus, hooldus ja hilisem rekonstrueerimine tagab töö järjepidevuse sõltumata majanduse tõusudest ja mõõnadest.

Igasuguse ehitustegevusega kaasnevad alati mõõtmised ja märkimised. Ehitusgeodeetilised tööd algavad ehitise jaoks planeeritud maa-ala mõõdistamisega ja suuremõõtkavalise täpse detailse topograafilise plaani koostamisega, mis on projekteerijate töö aluseks. Peale projekti valmimist märgib geodeet ehitise loodusesse ja teeb kogu ehitustegevuse vältel vajalikke märkimistöid ja kontrollmõõtmisi.

Seoses vanade ehitiste hoogustunud rekonstrueerimisega tuleb sageli mõõdistada ka olemasolevaid ehitisi ja uurida ehitise ekspluatatsiooniaegseid deformatsioone. Tänapäeval on ehitustegevus väga intensiivne ja seetõttu on ka ehitusgeodeetilisi töid palju. Unikaalsete ja keeruliste objektide, näiteks mitmesuguste kõrghoonete püstitamisel on vaja eriti hoolikaid ja täpseid geodeetilisi töid.

Seoses järjest keerukamate ehitiste püstitamisega suureneb ehitusgeodeesia osatähtsus veelgi.

Olulised erialaained: topograafiline mõõdistamine, fotogramm-meetria, geograafiline infosüsteem GIS, geodeetilised instrumendid, ehitusgeodeesia, kõrgem geodeesia, satelliidigeodeesia, gravimeetria, kartograafia, mõõtmissüsteemide programmeerimine, deformatsioonide uurimine.

Tulevik

Edukal lõpetamisel saadakse magistrikraad ning ka geodeedi esmane kutsekvalifikatsioon. Sinust saab eriala tunnustatud spetsialist.

Ehitusgeodeesia lõpetanu ei ole piiritletud ehitussektoris töötamisega. Vajalikud teadmised omandatakse ka kõigi teiste geodeesia, geoinformaatika, satelliittehnoloogia ja geograafiliste infosüsteemidega (GIS) seotud ülesannete lahendamiseks, samuti saab abiks olla hoopis teiste eluvaldkondade ülesannete lahendamisel nagu kliimamuutuste uurimine, Maa masside liikumine, maavärinate ennustamine jne.

Tehnika ja arvutusvõimsuse arenguga seoses koguneb üha rohkem informatsiooni arvutitesse ja andmebaasidesse. Asukohapõhise info haldamine ja otstarbekas kasutamine saab üha vajalikumaks (näiteks mobiilse positsioneerimise tulemusel inimestele saadetav reklaam).

Töö on väga vaheldusrikas. Igapäevaste ülesannete hulka võivad kuuluda näiteks:

• mõõtmised välitingimustes spetsiaalsete instrumentidega
• joonestamine, modelleerimine, vormistamine sisetingimustes arvutiprogrammide abil
• GIS (geograafiliste infosüsteemide) haldamine
• töölähetused objektidele
• väga erineva iseloomuga objektid (ehituse erinevad valdkonnad ja looduslikud objektid)

Karjäärivõimalused hõlmavad nii geodeesiaettevõtteid, Maa-ametit ja teisi riigiasutusi, ehitusettevõtteid (millest suurematel on oma geodeesia-grupid), kaardistusettevõtteid, ruumiandmetega seotud infrastruktuuri ettevõtteid (kõiki suuri tehnovõrke või paljusid objekte haldavad asutused) kui ka ülikoole, teadusasutusi.

Geodeesia on piiriülene valdkond, mille oskused ja teadmised kehtivad igal pool. Täna on geodeedid eriti nõutud just Põhjamaades ja kiirelt arenevates piirkondades, nii on Eesti geodeedid leidnud rakendust üle terve maailma paiknevatel vastutusrikastel ehitusobjektidel.

Ehitiste projekteerimise spetsialiseerumisel õpetatakse konstruktsioonide, ehitusmaterjalide, ehitusfüüsika ja energiatõhususe aineid. Õppetöö käigus saad vajalikud teoreetilised ja praktilised põhiteadmised betoon-, puit-, metall- ja kivikonstruktsioonidest, modelleerimise ja projekteerimise tarkvaradest (FEM, CAD ja BIM), samuti piirdetarindite soojus- ja niiskusfüüsikast, akustikast ja energiasimulatsioonidest.

Kõik lõpetajad saavad magistrikraadi, mis tagab 7. taseme esmakutse ehitusinseneride keerukas kutsesüsteemis. Ainult kõige kõrgemate kutsetega spetsialistid võivad võtta vastutuse nõudlike hoonete ja rajatiste projekteerimisel ning ehitamisel, kuna tavainimesele hoomamatu mahu ja keerukusega ehitusinseneri töö peab tagama inimeste turvalisuse, tervise ja mugavuse ehitatud keskkonnas.

Ehitiste projekteerija tulevik on liginullenergiahoonete ehitamine ning olemasolevate hoonete terviklik rekonstrueerimine. Eesti pingutab oma jõudude ja ELi vahenditega, et 2030. aastaks oleks olemasolev hoonefond muudetud kaasaegselt mugavaks, tervislikuks ja energiatõhusaks nutikate kõrgtehnoloogiliste ja pikaealiste tehniliste lahendustega. Sinul võib olla harukordne võimalus tulla tegema ehitussektoris murrangut üleminekul uutele tehnoloogiatele ja kvaliteeditasemetele.

Keskkonnahoiu ja energiasäästu poliitika on jõudnud reaalse elluviimiseni kõige suurema mõjuga ning tulevikus ilmselt ka kõige suuremas rohemajanduse sektoris — ehituses.

Olulised erialaained: vundamendid, betoon-, puit-, metall- ja kivikonstruktsioonid, modelleerimise ja projekteerimise tarkvarad (FEM, CAD ja BIM), praktiline ehitusfüüsika, piirdetarindite soojus- ja niiskusfüüsika, akustika alused, hoonete sisekliima ja energiatõhusus, energiasimulatsioon.

Iga ehitusprojekt on eelkõige investeerimisprojekt, mis algab eelseisvate kulude kalkuleerimisega ning eelarvete koostamisega ehitise tellijale. Ehitusprotsesski on otseselt seotud kulutuste jälgimisega ning tehtud tööde mahtude kontrollimisega. Lisaks inseneriteadmistele vajab iga ehitusprojekt juhtimise ning korraldusoskusi, mida on võimalik õppida ehitusmajandusele ja juhtimisele spetsialiseerudes.

Lõpetanud leiavad tööd erinevates majandussektorites, kes kõik vajavad sobivaid ja kaasaegseid ehitisi, samuti ka riigi ning kohaliku omavalitsuse struktuurides ehitusvaldkonna strateegiliste planeerijatena.

Olulised erialaained: ehituse juhtimine, ehitusinvesteeringud, betoon-ja metallkonstruktsioonid, projektijuhtimine ehituses, kinnisvaraökonoomika, kinnisvara haldamine, ehitusinformatsiooni modelleerimine (BIM), ehitusmaterjalid, ehitustehnoloogia.

Tulevik

Ehitusjuhtimisele spetsialiseerumine valmistab ette tööks ehitustööde juhtidena, ehituse eelarvestajatena ja ökonomistidena, ehituse tellijatena, ehituse järelevalve inseneridena, kinnisvara arendajatena.

Põhjalikumalt ehitusmaterjale uurinud lõpetaja on oodatud ehitusmaterjalide tööstuses juhtivale positsioonile kvaliteedijuhiks, tootmisettevõtte juhiks, laboratooriumi juhatajaks või sarnasele vastutavale ametikohale. Võimalikud töökohad on ka riiklikes asutustes, mis on seotud ehitusmaterjalide tootmise juhtimise või kontrolliga.