Personalijuhtimine on igas organisatsioonis – nii väikestes kui suurtes – keskse tähtsusega funktsioon. Personalijuhtimisel on oluline roll organisatsiooni ja juhtimise arendamise, töötajate värbamise ja hoidmise ning positiivse ja toetava töökultuuri kujundamisel.

Personalijuhtimisel on palju eesmärke ja valdkondi, mis mõjutavad organisatsiooni läbi mitmete tasandite – töötajad, juhid, kultuur ja töökeskkond.

Personalijuhtimise õppekava on Eestis ainulaadne, keskendudes personalijuhtimise sidumisele organisatsiooni juhtimise ja strateegiliste eesmärkidega, valmistades ette spetsialiste, kes mõistavad nii inimeste kui ka organisatsiooni toimimise tervikut.

Miks on Personalijuhtimise õppekava läbi aastate nii populaarne? 

• Personalijuhtimist käsitletakse strateegilise funktsioonina, mis loob organisatsioonile reaalse konkurentsieelise
• Kaasaegsed teemad nagu töötajakogemus, tööheaolu, digitaliseerimine ja andmepõhine otsustamine, on loomulik osa õppetööst
• Tugev praktiline fookus: õppimine toimub probleem- ja projektõppe toel, lahendades reaalseid organisatsioonilisi väljakutseid
• Sobib nii juhtidele kui personalivaldkonna töötejatele, kes soovivad liikuda strateegilisematesse rollidesse
• Õpe põhineb teaduspõhisel lähenemisel ja aitab teha paremaid, tõenduspõhiseid juhtimisotsuseid
• Lõpetajatel on mitmekesised karjäärivõimalused personalijuhtimise, organisatsiooni arendamise ja juhtimise valdkonnas
• Loob tugeva professionaalse võrgustiku, mis toetab ka pärast lõpetamist

Õppekava koostamisel on lähtutud personalijuhi kutsestandardis 6 ja 7 sätestatud kompetentsidest ja EAPM (European Association of People Management) suunistest.

Õppima on oodatud personalijuhid ja -spetsialistid, valdkonna eksperdid, keskastmejuhid ja väike- ja keskmiste ettevõtete juhid.

Personalijuhtimise õppekaval ei ole spetsialiseerumist, kuid suuname õppijaid enda jaoks mõtestama oma tulevikuootusi ja karjäärivalikuid. Tudengid läbivad õppekava põhiained ning valivad lisaks valikaineid, mis toetavad soovitud tulevikuootusi. 

• Õppekavas on mitmeid valikaineid, mis käsitlevad tööpsühholoogiat ja juhtimispsühholoogiat, töötajakogemust ja jätkusuutlikku personalijuhtimist, töökeskkonna teemasid ja tööheaolu. 
• Püsivalt on fookuses ka töötajate ja juhtide arendamine, talendijuhtimise teemad ning karjääri kujundamine.
• Muutuvas töömaailmas on olulised teemad digitaliseerimine, tehisintellekti rakendamine ja tulevikutöö digitaalses töökeskkonnas. Õppekavas käsitletakse neid teemasid kui peamisi tänaseid ja tulevikusuundi.
• Erialapraktika aine keskendub probleem-ja projektõppele ning tavapärast tööpraktikat organisatsioonides ei kohaldata. Probleem-ja projektõpe on üles ehitatud reaalsete ja praktiliste juhtimise ning personalijuhtimise probleemide lahendamisele meeskonnana.

Magistrikraadi omandamiseks tuleb läbida õppekava täies mahus ning kirjutada magistritöö, mille osaks on empiiriline uuring aktuaalsel inimeste juhtimise teemal.

INTERVJUU LÕPETAJAGA:

Personalijuhtimise magistriõppe tudeng Jane Barbo räägib oma õpikogemusest ja annab soovitusi neile, kes kaaluvad õppekavale kandideerimist. Loe intervjuud temaga siit.

INTERVJUU LÕPETAJAGA:

Swedbank’i personali- ja haldusdivisjoni juht Liisa-Maria Lees jagab mõtteid karjäärivalikutest, õppimisest ja töökusest. Liisa-Maria Lees: minu eduloo taga on ilmselt mitu olulist aspekti

INTERVJUU LÕPETAJAGA:

Tehisintellekt on värbamisse tulnud ja edeneb seal jõudsalt edasi. Kõik uudse teemad jõuavad ka teadusuuringutesse ning Heleriin Adelbert magistritöö just tehisintellekti rakendamist ka käsitles. Heleriin Adelbert: kuidas AI hindab kandidaate võrreldes värbajatega

TUTVU PERSONALIJUHTIMISE ÕPPEKAVA täisversiooniga

Personalijuhtimine on majandusülene valdkond. Sõltumata sektorist, ettevõtte suurusest ja tegevusvaldkonnast on inimeste juhtimine ja personalitöö oluline osa iga ettevõtte või organisatsiooni strateegilises juhtimises. 

Väga suur osa meie vilistlastest liigub karjääriredelil jõudsalt edasi. Mõnikord tehakse karjäärisamme juba õppimise ajal, tihemini pärast kraadi omandamist. 

Näiteks töötab meie lõpetajaid suurettevõttes personalidirektorina, personalipartnerina või valdkonna eestvedajana – koolitus, arendus, talendid, värbamine jms. 

Väiksemas ja keskmises ettevõttes personalijuhi või -spetsilistina, aga ka osakonnajuhtide ja ettevõtte juhtidena hoopis teises valdkonnas – haldusjuhtimine, kvaliteedijuhtimine, tootmine, IT, telekom jm.

Personalijuhtimine on ajas pidevalt arenev ja muutuv ning annab palju võimalusi selleks, et uurida, teha teadust ja arendada eriala kaugemale. Asjakohane ja süsteemne personalijuhtimine tagab ettevõtte toimise ja jätkusuutlikkuse. Üks on kindel - seda ei saa täielikult asendada robot ega tehisintellekt.

Personalijuhtimine erialale kandideerimisel on sisseastumiskatseks:

• vestlus
• magistritöö kavand
• CV (fotoga).

Vestluse käigus kaetavad teemad vastuvõtulävendi ületamise või mitte ületamise hindamiseks:

• Motivatsioon õppida antud erialal
• Teadlikkus personalijuhtimise peamistest teemavaldkondadest
• Valmisolek uurimistöö (magistritöö) koostamiseks

Vestluse tulemust hinnatakse skaalal 0-10 punkti. Vastuvõtulävend on 5,0 punkti.

Magistritöö kavandi pikkuseks on 1-2 lehekülge ja sisaldab järgmisi osi:

• üliõpilase nimi ja õppekava;
• töö esialgne pealkiri;
• teema valiku põhjendus ja uurimisprobleem;
• töö eesmärk (mida antud tööga soovitakse saavutada);
• hüpotees(id) ja/või uurimisküsimus(ed);
• uurimismetoodika kirjeldus: valimi moodustamine, mõõtevahendid, uurimuse protseduur.

Õppekoha saamiseks nõutav tulemus: õppekoht on tagatud kui katse koondtulemus on vähemalt 5 punkti. 
Vaata põhjalikumaid juhiseid siit (Personalijuhtimine).