Kerli Liivand uurib akude ümbertöötlemist taaskasutuseks
Eesti teedel liigub ligikaudu 8000 elektriautot ja kliimaministeerium prognoosib, et viie aasta pärast on neid juba 30 000. Elektriautode eluea lõppedes tuleb aga praegu suur osa nende akudest piltlikult öeldes prügimäele saata. Eesti teadlased on nüüd jõudnud sammu lähemale sellele, kuidas akudes leiduvaid materjale täielikult taaskasutada.
Ringmajanduse riiklik tippkeskus teeb kokkuvõtte esimesest tegutsemisaastast
Sel reedel, 29.11.2024, toimub ringmajanduse tippkeskuse SOURCES sügissümpoosium, kus kohtuvad kõigi nelja valdkonna töörühmad. Kohtumisel antakse ülevaade senistest tulemustest kestlike ringmajanduse tehnoloogiate edendamisel ja arutatakse edasisi koostöösuundi.
Konverentsi avab tippkeskuse juht Riina Aav sissejuhatusega koostöö arengusuundade olulisusest üleilmsete ressursiprobleemide lahendamisel.
Mineraalse toorme töörühma kuuluvad Tallinna Tehnikaülikooli teadlased annavad ülevaate põlevkivituha baasil süsinikdioksiidiga tahkendatavate mineraalvahuplokkide arendusest ning tutvustavad Eesti fosforiidis sisalduvate kriitiliste elementide ja mustast kildast metallide eraldamise võimalusi. Lisaks näidatakse vastloodud vesiniku dekrepitatsiooni laboris saadud tugevate püsimagnetite (neodüümmagnetite) taaskasutuseks vajaliku meetodi arendamise tulemusi.
Süsinikupõhise toorme töörühma liikmed räägivad TalTechis edendatavatest säästlike keemiliste sünteesimeetodite arendamisest, täpsemalt asümmeetrilisest organokatalüütilisest elektrosünteesist ja mehaanokeemilisest retseptormolekulide sünteesist. Tartu Ülikooli teadlased tutvustavad ligniinil põhinevate kõrgtehnoloogiliste polümeeride arendust, mis on oluline samm biopõhiste plastide väljatöötamisel.
Ringsete tehnoloogiate tööstussiirde töörühma kuuluvad teadlased meie ülikoolist ja Keemilise ja bioloogilise Füüsika Instituudist räägivad uuenduslikest lähenemistest materjalide taaskasutusele ja väärindamisele tööstuslikus mastaabis. Esitatakse tulemusi uriinist põllumajanduslike toiteelementide ringlusse võtu meetoditest, tekstiilikiudude väärindamise alasest arendustööst ja liitiumakude materjalide taaskasutuse meetoditest. Teemad hõlmavad ka kerogeeni struktuuri uurimist, selle töötlemisel tekkivate fenoolsete jäätmete väärindamist, põlevkivi töötlemisjääkide kasutust lumesulatusvahendites ning samuti metall-orgaaniliste võrestruktuuride sünteesil.
Päeva lõpus saavad sõna ringmajanduse ärirakenduse ning modelleerimise analüüsi töörühma teadlased TalTechist. Ettekannetes analüüsitakse ressursside väärtusahelate geopoliitilisi aspekte, erinevaid ringmajanduse kontseptsioone ja jätkusuutlikkuse motivaatoreid ning arutletakse võimalike ringmajanduse tulevikustsenaariumite üle.
SOURCES tippkeskuse liikmete tegevus aitab liikuda jätkusuutliku tuleviku suunas, et lahendada kriitilisi väljakutseid ressursside haldamise, taaskasutamise ja ringmajanduse äriökosüsteemide arengu suunal.
Asutati Baltic Circular Hotspot
Asutati Baltic Circular Hotspot on koostööalgatus, mille eesmärk on edendada üleminekut lineaarmajanduselt ringmajandusele Balti riikides ja Põhjamaades. Algatus sai ametliku kuju vastavalt äsja allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumile, mis toob kokku jätkusuutlikkusele ja innovatsioonile pühendunud võtmeosapooled. Memorandum allkirjastati 2024. aasta Põhjamaade ringmajanduse tippkohtumisel Helsingis (Nordic Circular Summit 2024).
Kalle Kirsimäe: maavara on rikkus, aga ei ole iluasi
Maavara on rikkus, aga ei ole iluasi, ja meil on riigina vaja teaduspõhiselt teada, mis meil siin on, mis koguses, millise kvaliteediga, milliste võimalike kahjude ja millise võimalike tulude ning majandusliku mõjuga, kirjutab akadeemik Kalle Kirsimäe.
Riina Aav: ringmajandus aitab leevendada strateegilise tooraine nappust
Ajal, mil suur osa strateegilisest toorainest tuleb Hiinast ja Venemaalt ning selle tarnele kehtestatakse üha karmimaid ekspordipiiranguid, on Euroopa jaoks muutunud eluliselt oluliseks leida alternatiivseid lahendusi. Meiegi n-ö tagahoovis leidub hulk ressursse, mida annaks säästlikult kasutusele võtta, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli süsinikupõhise ressursi ringmajanduse tippkeskuse juhataja Riina Aav.
Toimus Ringmajanduse Tippkeskuse esimene konverents
12. aprillil 2024 toimus Kultuurikatlas esimene Strateegilise Mineraalse ja Süsinikupõhise Ressursi Ringmajanduse Tippkeskusele konsortsiumi konverents.
2024. aastal käivitunud tippkeskus pühendub professor Riina Aava juhtimisel toormete ringmajandusele ning töö käigus otsivad teadlased lahendusi mineraalsete ja süsinikul põhinevate toormete (taas)kasutuse tehnoloogilistele probleemidele.
Tippkeskuse uurimisrühmad analüüsivad strateegiliste toormete kättesaadavust, arendavad keskkonnasõbralikumaid keemiatehnoloogiaid ja analüüsivad ringmajanduslikke ärimudeleid. Seitsmeks aastaks rahastuse saanud tippkeskus keskendub ka plastiku, tekstiili ja veepuhastusega seotud küsimustele ning tehnoloogiate jätkusuutlikkuse hindamisele nii keskkonna kui tarneahelate kindluse vaates.
Enam kui 50 osalejale esinevad tippkeskuse töörühmade juhid akadeemik prof. Kalle Kirsimäe, Andres Trikkel, Sergei Preis, Kristiina Kaldas, Riina Aav, Lauri Vares, Tarmo Kalvet, Wolfgang Dieter Gerstlberger ja paljud teised teadlased, lisaks osalevad tippkeskuse konverentsil ka nõuandva kogu liikmed, ja Euroopa Liidu poliitikate ekspert Mihkel Krusberg peab ka ettekande.
Konsortsiumi konverentsil koondasid interdistsiplinaarsed uurimisrühmad mõtteid, et leida lahendusi keerulisele probleemile – kuidas suunata majandust, mis põhiliselt toetub maapõue ressurssidele, rohkem taaskasutama inimtekkelist ressursi.