Tippkeskus SOURCES

Prof Riina Aav: „Haruldaste muldmetallide ringlussevõtt on vältimatu – ilma selleta ei saavuta me roheeesmärke“

04.12.2025 Liisa Rebane

Tallinna Tehnikaülikooli professor Riina Aav rõhutas TeadusEST foorumil, et maailm seisab kriitilise ressursikriisi lävel ning haruldaste muldmetallide tõhus ringlussevõtt on muutumas vältimatuks eelduseks rohetehnoloogiate arengule. Just sellele keskendub suur osa ringmajanduse tippkeskuse SOURCES teadustööst.

Aava sõnul on materjalide tegelik vajadus juba praegu kümme korda suurem kui rahvusvaheline kaubandusmaht. „Paljusid kriitilisi elemente – sealhulgas haruldasi muldmetalle – kasutatakse üha rohkem ja need on kallid ning raskesti kättesaadavad,“ selgitas ta.

Viidates rahvusvahelistele analüüsidele märkis Aav, et mitmete materjalide ringlus pole majanduslikult mõistlik, kuid haruldaste muldmetallide puhul on olukord vastupidine. „Neodüüm ja teised muldmetallid liiguvad selgelt sinna suunda, kus ringlussevõtt saab lähiaastatel vältimatuks,“ ütles Aav.

Plast vajab samuti ambitsioonikamat ringlussevõttu

Haruldaste muldmetallide kõrval tõi Aav esile süsinikupõhiste materjalide, eeskätt plasti ringlussevõtu vältimatust.

„Et plastitootmine mahuks Maa keskkonna piiridesse, tuleks ringlusse võtta vähemalt 70% plastikust. Euroopa keskmine on praegu vaid 40%,“ märkis ta. „Kui tahame tegutseda planeedi piirides, peame oluliselt tõstma ringlussevõtu taset ja arendama uusi tehnoloogiaid.“

Tippkeskus kasvatab teadlaskonda ja loob eeldusi uutele ettevõtetele

Kahe aasta jooksul on Ringmajanduse tippkeskus SOURCES avaldanud üle 25 teaduspublikatsiooni, korraldanud riigi ning teadlaste ühise ümarlaua ja toimunud on rohkem kui 300 osalejaga konverents.

Aava sõnul on teadlaste kogukonnatunnetus edasiviiv jõud: „Näha, et sinu töö loeb ja et sama valdkonna inimesed on edukad – see on parim motivatsioon. Nii sünnivad ka uued startupid,“ ütles ta, tuues näiteks liitiumakude taaskasutuse suunal tegutsevad iduettevõtted.

„Me oleme alles teekonna alguses, kuid kui tahame saavutada kliimaeesmärke ja tagada Eesti konkurentsivõime rohepöörde ajastul, peame panustama nii teadusesse, tehnoloogiasse kui koostöösse,“ võttis Aav kokku.

Miks tööstus ei liigu sama kiiresti?

TeadusEST arutelus küsis Eesti Teadusagentuuri juht Anu Noorma, miks tööstus ei võta uusi lahendusi kiiremini kasutusele, tuues näiteks VKG otsuse loobuda plastjäätmete ümbertöötlemise projektist.

Aav selgitas, et probleem ei seisne teaduse puudumises, vaid tehnoloogia küpsuses: „Sortimata plastpakendite töötlemiseks lihtsalt ei olnud tehnoloogiat, mis oleks jõudnud vajalikule valmidustasemele. Ilma majandusliku tasuvuseta ei ole ettevõttel võimalik investeeringut teha.“

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Renno Veinthal uuris, mis takistab tippkeskuse tegevust ja kuidas mõjutab intellektuaalomandi poliitika teadlasi.

Aava hinnangul võib ülikoolikeskne intellektuaalomandi mudel protsesse aeglustada: „Teadlane tahab publitseerida, ülikool nõuab omandi kindlustamist – see lisab ühe lisatakistuse. Suurte tööstuslahenduste arendamine võtab vähemalt kümme aastat.“

Siiski näeb ta ka julgustavaid märke. Näitena tõi ta Neo Performance Materials’i uue magnetitehase, mis kinnitab, et Eesti muutub üha atraktiivsemaks kohaks rohetehnoloogiate arendamiseks.

04.12.2025 toimus TeadusEST foorum, mille korraldas Eesti Teadusagentuur, tõi kokku teadlased 10 riiklikust tippkeskusest — nende seas ka Ringmajanduse tippkeskus SOURCES — et tutvustada oma tegevust ning jagada teadmisi teaduse ja kestlikkuse tulevikust.

Riik–teadus koostöö ümarlaud keskendus ringmajanduse võtmeprobleemidele ja Eesti huvide kaitsmisele EL-is

01.12.2025 Liisa Rebane

1. detsembril toimus riigi ja teadlaste koostöö ümarlaud, kus 24 osalejat arutasid ringmajanduse, puhta tööstuse ja materjaliringluse võtmeteemasid ning Eesti rolli Euroopa Liidu poliitikakujunduses.

Kliimaministeeriumi ringsuse ja finantseerimise valdkonna juht Mihkel Krusberg tõi välja, et ringmajanduse ja loodushoiu poliitikate keskmes on üha selgemalt inimtervise kaitse. Euroopa Liidu ambitsioonid on kasvanud – ellu on kutsutud puhta tööstuse kokkulepe ning valmimas on mitmed olulised regulatsioonid, sealhulgas ringmajanduse määrus ja plasttoodete „valgusfoori“-süsteem.

Eestis on jõustunud jäätmereform ning lõppjärgus riiklik ringmajanduse kava 2029+, mis keskendub eelkõige ehitus- ja lammutusjäätmetele, plastile ja biopõhistele materjalidele.

TalTechi teadlased esitlesid väljakutseid ning lahendusi, mis toetavad ettevõtete ja riigi üleminekut ringmajandusele.
Professor Riina Aav, Ringmajanduse tippkeskuse SOURCES juht, rõhutas, et muutus eeldab süstemaatilist arusaama nii tehnoloogiast kui ärimudelitest. Tema sõnul võiks plastpakendite ringlussevõtt ulatuda praeguse ~40% asemel enam kui 70%-ni, kuid selle saavutamiseks on vaja nii tehnoloogilisi lahendusi kui poliitilisi otsuseid.

Professor Tarmo Kalvet tõi välja, et Eesti ettevõtted on tugevalt mõjutatud rahvusvahelistest tarneahelatest ning seetõttu on oluline mõista, kuidas globaalsed piirangud – näiteks Hiina ekspordikontroll – mõjutavad meie julgeolekut ja tööstust. TalTech on loonud andmebaase ja analüütilisi tööriistu, mis aitavad neid mõjusid hinnata ja poliitikakujundajaid toetada.

Merle Küttim esitles ettevõtete vaadet ringmajanduse takistustele. Tema sõnul pärsivad arengut nii rahalised kui teadmistepõhised barjäärid, kehv infovahetus tarneahelas ning ebastabiilne geopoliitiline keskkond. Väikeettevõtted vajavad riigilt rohkem praktilisi juhendeid ja tuge, et muutustega kaasa tulla.

Aruteludes rõhutati vajadust Eesti seisukohti EL-is senisest paremini nähtavaks teha.
Mihkel Krusberg märkis, et Eesti sisend jõuab sageli Euroopa Komisjoni liiga hilja: „Peame olema varajases faasis laua taga, et meie ideed üldse kõlada saaksid.“ Samuti toodi esile vajadus tihendada koostööd Põhja- ja Baltimaadega.

Ringmajanduse praktiliste takistuste käsitlemisel nentis professor Allan Niidu, et ideaalne „täielikult puhas tööstus“ ei ole realistlik – „vaja on toimivaid ja rakendatavaid lahendusi“. Ta tõi esile akutööstuse ja plasti ringluse kitsaskohad ning tulevikus suureneva põlevkivituha väärindamise potentsiaali, mille regulatiivne ebakindlus vajab kiiret lahendamist.

Eraldi peatuti ehitus- ja tekstiilijäätmetel. Tekstiilisektor on aktiivne, kuid puudub tehnoloogia, mis võimaldaks tekstiilist uuesti tekstiili toota. Seetõttu liiguvad kogutud tekstiilid sageli kolmandatesse riikidesse, kus need kuhjuvad prügimägedele.

Lisainfo:

Ümarlaual osalesid esindajad Kliimaministeeriumist, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ning TalTechist.
Kohtumise eesmärk oli tugevdada riigi ja teaduse vahelist koostööd ning valmistuda Euroopa Liidu uute algatuste rakendamiseks.

Plaanis on korraldada ka edasisi kohtumisi, kus keskendutakse juba konkreetsetele lahendustele ning ühiselt töötatakse välja võimalusi ringmajanduse kitsaskohtade ületamiseks ja praktiliste muudatuste elluviimiseks.

Doktorandid esitlesid innovaatilisi lähenemisi säästlikule ressursikasutusele SOURCES konverentsil

30. oktoobril 2025 kogunesid doktorandid teisele SOURCES tippkeskuse doktorantide konverentsile, kus nad esitlesid oma käimasolevat teadustööd ringmajanduse ja säästva ressursikasutuse teemadel.

Konverents pakkus ülevaadet uurimistöödest, mis keskenduvad materjalide taaskasutamisele, jäätmete vähendamisele ja keskkonnasõbralike tootmismeetodite väljatöötamisele.

Üritus algas SOURCES tippkeskuse juhi professor Riina Aava avasõnadega. Seejärel esitlesid doktorandid oma uurimistöid keskuse fookusvaldkondade lõikes. Päeva lõpetas külalisettekanne professor Innar Liivilt, kes tutvustas tehisintellekti rakendamisvõimalusi ressursiringluse tõhustamisel.

Strateegiliste maavarade valdkonnas tutvustati, kuidas kasutada tõhusamalt Eesti looduslikke mineraale ja tööstusjääke. Ettekannete hulgas oli uurimusi Eesti savide kasutamisest tsemenditaolistes materjalides (Ademola Michael Adegbile), glaukonitsandkivi mehaanilisest aktiveerimisest kaaliumväetise tootmiseks (Richard Pihel), kaltsiumirikka põlevkivituha kasutamisest süsinikku siduvas betoonis (Adheena Thomas) ning haruldaste muldmetallide eraldamisest fosforiidist (Ruhany S. Azeez). Iga projekt pakkus praktilisi lahendusi kohalike ressursside ja kõrvalproduktide väärtustamiseks keskkonnamõjusid vähendades.

Mõned uurimused keskendusid uudsetele ringtehnoloogiatele, sealhulgas biopõhistele materjalidele ja rohelise keemia lahendustele. Need hõlmasid korduskasutuse, jäätmetekke vähendamise ja veepuhastuse uuenduslikke meetodeid. Nende hulgas tolueeni oksüdeerimine impulss-koroonalahenduse ja fotokatalüüsi abil (Daniel Teittinen), taaskasutatud tekstiilkiududest valmistatud mittekootud komposiitmaterjalid (Md Toufiqur Rahman), ravimite selektiivne oksüdeerimine vees ja eraldi kogutud uriinis (Irina Petrotšenko), mehaaniliselt taaskasutatud tekstiilidest mittekootud materjalide optimeerimine (Katre Worth) ning biopõhise äädikhappe taastamine puidutöötlemise reoveest (Kati Muldma).

Süsinikupõhiste ressursside uurimisvaldkonnas käsitleti vähemsaastavaid meetodeid kemikaalide tootmiseks. Ettekannetes kajastusid liitiinamide mehaanokeemiline süntees (Suman Sahoo) ja Ferrieri rearranžeerimine elektrokeemilises pidevvoos (Mihhail Fokin), mis pakuvad alternatiive fossiilsetel ressurssidel põhinevatele protsessidele.

Konverentsi lõpetas TalTechi tarkvarateaduse instituudi professor Innar Liivi külalisloeng „AI as the Missing Link: From Frictionless Arbitrage to Circular Interoperability“, millega ta tutvustas võimalusi, kuidas digitaalsed tööriistad saavad toetada ringmajanduse süsteeme.

SOURCES doktorantide konverents toob 30. oktoobril kokku noored teadlased ja ringmajanduse eksperdid

30. oktoobril kell 10.00 toimub Tehnopoli Venuse auditooriumis (Akadeemia tee 21) Tippkeskuse SOURCES doktorantide sügiskonverents, kus noored teadlased tutvustavad oma värskeimaid uurimistulemusi ringmajanduse ja kestliku materjalikasutuse vallas.

Konverents keskendub strateegiliste mineraal- ja süsinikupõhiste ressursside väärindamisele, biopõhiste materjalide ja rohelise keemia lahendustele ning ettevõtete ringmajanduslikele praktikatele.

Üritus toimub Strateegiliste mineraal- ja süsinikupõhiste ressursside ringmajanduse tippkeskuse (SOURCES) tegevuse raames, mis ühendab Eesti teadlasi ja ettevõtteid, et suurendada ressursitõhusust, arendada taaskasutust ja vähendada sõltuvust uutest loodusvaradest. Tippkeskuse pooleteise tegutsemisaasta jooksul on avaldatud üle 20 teaduspublikatsiooni ning kaasatud enam kui 9,5 miljonit eurot lisarahastust ringmajanduse arendamiseks.

Seni avaldatud teaduspublikatsioonid kirjeldavad näiteks uusi meetodeid liitiumakude ringlusse võtuks, ligniinist biopolümeeride saamist, nii saasteaineid püüdvate retseptormolekulide sünteesi ja kui ka veepuhastust elektrilahendusega, lisaks veel uuringuid ettevõte ringmajanduslikest praktikatest ja palju muud. 

SOURCES doktorantide konverents pakub võimalust näha, kuidas teadus aitab kujundada kestlikumat tulevikku ning edendab ringmajanduse põhimõtteid Eestis ja rahvusvahelises koostöös.

Taani professor Maj Munch Andersen: ringmajandusest peab saama peavool, mitte nišiteema

Taani professor Maj Munch Andersen rõhutas SOURCES konverentsil, et ringmajandus pole enam ainult keskkonnateema, vaid seotud ka julgeoleku, majanduse ja ühiskonna vastupanuvõimega.

Ta kutsus teadlasi üles aktiivsemalt koostööd tegema tööstusega, viima ideid laborist praktikasse ning pakkuma lahendusi ettevõtetele. Samuti tõi ta esile tulevikuvõimalused, nagu vetikad, seenematerjalid ja haruldaste materjalide ringlus.

Andersen kiitis ELi uut ringmajanduse tegevuskava, kuid hoiatas bioplastiku üleidealiseerimise eest. Ta rõhutas vajadust tarkade ja paindlike poliitikate järele.

Tema sõnul on inimeste hoiakud muutumas, kuid tuleb tugevdada sotsiaalset kaasatust ja väärikust ringmajanduses. Ringmajandus peab saama majanduse ja ühiskonna loomulikuks osaks.

Loe artiklit pikemalt

SOURCES kevadkonverents 2025: Ringmajanduse tulevik

TalTechi eestvedamisel toimunud Strateegiliste mineraal- ja süsinikupõhiste ressursside ringmajanduse tippkeskuse (SOURCES) kevadkonverents (13.-14. märtsil 2025 Tartus) keskendus ringmajanduse arendamisele teaduse, tehnoloogia ja poliitika kaudu. Üritusel osales ligi 60 eksperti Eestist ja välismaalt, et arutada ressursitõhususe, jäätmete vähendamise ja keskkonnasäästlikkuse uuendusi.

• Professor Riina Aav rõhutas tippkeskuse eesmärki viia teadusuuringud praktiliste rakendusteni. Fookuses olid plasti- ja tekstiilijäätmete ringlussevõtt, vee puhastamine ning keskkonnasõbralikumad keemiaprotsessid. Tippeskus on esimese tegevusaasta jooksul algatanud 14 projekti kogumaksumusega üle 9 miljoni euro ja avaldanud 19 teadusartiklit.
• Professor Tarmo Kalvet käsitles enda ettekandes geopoliitikat ja toormesõltuvust, eriti Euroopa sõltuvust Hiinast elektrisõidukite tootmiseks vajalike materjalide osas. Lisaks rõhutas ta vajadust strateegilise autonoomia ja tarneahelate parema analüüsi järele.
• Dr. Kristiina Kaldas tutvustas õlitööstuse jäätmete väärindamist, muutes põlevkivi kerogeeni väärtuslikeks kemikaalideks ja taimekasvu stimulaatoriteks. Uuritakse ka biolagunevate jäätõrjevahendite tootmist.
• Professor Allan Niidu keskendus haruldaste muldmetallide kasutamisele, CO₂ keemilisele muundamisele ja vesiniku tootmisele metaani pürolüüsi kaudu. Lisaks rõhutas ta interdistsiplinaarse koostöö tähtsust.
• Professor Sergei Preis esitles uusi lahendusi ravimijääkide eemaldamiseks uriinist elektriliste oksüdatsioonimeetodite abil, säilitades samal ajal taaskasutatavad toitained.
• Professor Tiia Plamus rääkis tekstiilijäätmete ja kohalike bioressursside, nagu lambavilla ja lina, väärindamisest. Tema töörühm arendab nii mehaanilist kui ka termokeemilist ringlussevõttu.
• Dr. Can Rüstü Yörük (Tippkeskuse SOURCES nõukogu liige) tutvustas teiseste toormete (nt põlevkivituhk, savid) kasutusvõimalusi ehitusmaterjalidena. Käsitles CO₂ sidumist materjalidesse mineraalse karboniseerimise teel.

Doktorandid TalTechist ja Tartu Ülikoolist esitlesid lühiettekandeid teemadel: rohelised keemilised protsessid, juhtimisotsuste mõju kestlikkusele, farmatseutilised jäägid ning amiiniühendite keskkonnariskid.

Konverents tõi esile Tippkeskuse SOURCES rolli interdistsiplinaarse ja rahvusvahelise koostöö keskpunktina, mille eesmärk on arendada kestlikke tehnoloogiaid ja maandada geopoliitilisi riske seoses toormesõltuvusega.

Loe pikemalt siin

2024. aasta teadussaavutused ringmajanduse valdkonnas

Strateegiliste mineraal- ja süsinikupõhiste ressursside ringmajanduse tippkeskuse tegevuse raames publitseeriti 2024. aastal 19 eelretsenseeritud teadusartiklit, lisaks kaasati teadus- ja innovatsioonitegevuse edendamiseks täiendavalt üle 9,5 miljoni euro.

Tippkeskuse SOURCES tegevuse raames ilmus 19 publikatsiooni, mis keskendusid nii mineraalse toorme, kaasa arvatud Eesti maavarade kui ka süsinikupõhise toorme töötlemise tehnoloogiaitele, pühenduti teisese toorme väärindamise tehnoloogiate, ressursikasutuse effektiivsuse tõusu ja uute biopõhiste polümeeride arendamisele.

Veel  analüüsiti protsesse rohelise keemia meetrika abil, uuriti saasteainete kahjutukstegemist ning hinnati ligniinipõhiste polümeeride toksilisust ja olelusringi. Tähelepanu alt ei jäänud välja ka ringmajanduslik ettevõtlus.

Nende hulgas:

• 11 artiklit koostöös rahvusvaheliste teaduspartneritega, tugevdades globaalset teaduskoostööd.
• 5 artiklit mitme asutuse teadustöö tulemusena koostöös TalTechi, Tartu Ülikooli ja NICPB-ga.
• 2 artiklit avaldati koostöös avaliku ja erasektori partneritega, rõhutades valdkondadevahelise koostöö tähtsust ringmajanduse lahenduste edendamisel.

2024. aasta jooksul kaasati tippkeskusele 9 576 426 euro ulatuses lisarahastust, arvestades rahalist mahtu projektide lõpuni.

Need saavutused peegeldavad tippkeskuse pühendumust tipptasemel teadusuuringutele, interdistsiplinaarsele koostööle ning kestlike ressursihalduse strateegiate arendamisele. Keskus ootab huviga edasisi arutelusid ja uute partnerlussidemete loomist läheneval SOURCES konsortsiumi konverentsil Tartus 13.-14.03.2025.
 

Jätkusuutlikud meetodid ioonvedelike lagundamiseks reovees

Tööstuses tekib mürgiseid keemilisi jäätmeid, mis ei lagune looduses ja seetõttu kujutavad endast keskkonnariski. Nende hulka kuuluvad laialdaselt kasutatavad ioonsed vedelikud, mida nimetatakse ka vedelateks sooladeks või elektrolüütideks. Tavapäraste reoveepuhastusmeetoditega ei saa neid tõhusalt lagundada.

Ringmajanduse tippkeskuse üks eesmärk on arendada kestlikke (reo)veepuhastustehnoloogiaid, mis aitavad vähendada keemiliste jäätmete hulka ja nende keskkonnamõjusid.

Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi keskkonnatehnoloogia labor otsis alternatiivseid ja energiatõhusaid lahendusi ioonsete vedelikega saastunud (reo)vee puhastamiseks.

Katsetati kolme erinevat meetodit ioonvedelike lagundamiseks süvaoksüdatsiooni teel:

• Impulss-koroona elektrilahendus (PCD) –elektriliste impulsside mõjul tekivad tugevad oksüdeerivad osakesed,nt hüdroksüülradikaale, mis ründavad ja lõhustavad saasteainete molekule.
• PCD oksüdatsioon koos peroksümonosulfaadi (PCD/PMS) ja peroksüdisulfaadiga (PCD/PDS) – elektrilahendus potentsiaalselt aktiveerib persulfaate, mis lagunevad sulfaatradikaalideks ja täiendavateks hüdroksüülradikaalideks.
• UV-fotolüüs koos persulfaatidega (UV/PDS ja UV/PMS) – ultraviolettkiirgus aktiveerib persulfaadid, mis lagunevad sulfaatradikaalideks. Need on samuti väga tugeva oksüdatsioonivõimega ja lõhustavad ioonvedelikke.

PCD oksüdatsiooni on seni uuritud peamiselt mikrosaasteainete lagundamiseks, kuid selle meetodi kasutamine ioonvedelike lagundamiseks on uudne. Uuriti kolme erineva ioonse vedeliku lagundamist erinevate süvaoksüdatsiooniprotsessidega. Kombineeritud UV/PDS meetod osutus kõige efektiivsemaks meetodiks ioonvedelike lagundamisel. Energiatõhususe poolest osutus PCD aga võrreldavaks UV/PDS kombinatsiooniga. Samuti leiti lagunemise kiirust mõjutab ioonvedeliku keemiline struktuur.

Uurimistöö aitab kaasa jätkusuutlike reoveepuhastustehnoloogiate arendamisele, keemiliste jäätmete minimeerimisele ja ressursside tõhusamale kasutamisele. Täiendavalt tuleks uurida meetodite skaleeritavust tööstusliku rakendamise jaoks.

Uuringu tulemusi saab rakendada tööstuslikes reoveepuhastusjaamades, eriti akude tootmise, keemilise sünteesi ja süsiniku sidumisega seotud sektorites.

Allikas: Nikitin, D.; Preis, S.; Dulova, N. (2024). Degradation of imidazolium-based ionic liquids by UV photolysis and pulsed corona discharge: The effect of persulfates addition. Separation and Purification Technology, 344, #127235. DOI: 10.1016/j.seppur.2024.127235.

Kerli Liivand uurib akude ümbertöötlemist taaskasutuseks

Eesti teedel liigub ligikaudu 8000 elektriautot ja kliimaministeerium prognoosib, et viie aasta pärast on neid juba 30 000. Elektriautode eluea lõppedes tuleb aga praegu suur osa nende akudest piltlikult öeldes prügimäele saata. Eesti teadlased on nüüd jõudnud sammu lähemale sellele, kuidas akudes leiduvaid materjale täielikult taaskasutada.

Loe pikemalt ja vaata uudislõiku Aktuaalse kaamera uudistes

Ringmajanduse riiklik tippkeskus teeb kokkuvõtte esimesest tegutsemisaastast

Sel reedel, 29.11.2024, toimub ringmajanduse tippkeskuse SOURCES sügissümpoosium, kus kohtuvad kõigi nelja valdkonna töörühmad. Kohtumisel antakse ülevaade senistest tulemustest kestlike ringmajanduse tehnoloogiate edendamisel ja arutatakse edasisi koostöösuundi.

Konverentsi avab tippkeskuse juht Riina Aav sissejuhatusega koostöö arengusuundade olulisusest üleilmsete ressursiprobleemide lahendamisel.
Mineraalse toorme töörühma kuuluvad Tallinna Tehnikaülikooli teadlased annavad ülevaate põlevkivituha baasil süsinikdioksiidiga tahkendatavate mineraalvahuplokkide arendusest ning tutvustavad Eesti fosforiidis sisalduvate kriitiliste elementide ja mustast kildast metallide eraldamise võimalusi. Lisaks näidatakse vastloodud vesiniku dekrepitatsiooni laboris saadud tugevate püsimagnetite (neodüümmagnetite) taaskasutuseks vajaliku meetodi arendamise tulemusi.

Süsinikupõhise toorme töörühma liikmed räägivad TalTechis edendatavatest säästlike keemiliste sünteesimeetodite arendamisest, täpsemalt asümmeetrilisest organokatalüütilisest elektrosünteesist ja mehaanokeemilisest retseptormolekulide sünteesist. Tartu Ülikooli teadlased tutvustavad ligniinil põhinevate kõrgtehnoloogiliste polümeeride arendust, mis on oluline samm biopõhiste plastide väljatöötamisel.

Ringsete tehnoloogiate tööstussiirde töörühma kuuluvad teadlased meie ülikoolist ja Keemilise ja bioloogilise Füüsika Instituudist  räägivad uuenduslikest lähenemistest materjalide taaskasutusele ja väärindamisele tööstuslikus mastaabis. Esitatakse tulemusi uriinist põllumajanduslike toiteelementide ringlusse võtu meetoditest, tekstiilikiudude väärindamise alasest arendustööst ja liitiumakude materjalide taaskasutuse meetoditest. Teemad hõlmavad ka kerogeeni struktuuri uurimist, selle töötlemisel tekkivate fenoolsete jäätmete väärindamist, põlevkivi töötlemisjääkide kasutust lumesulatusvahendites ning samuti metall-orgaaniliste võrestruktuuride sünteesil.

Päeva lõpus saavad sõna ringmajanduse ärirakenduse ning modelleerimise analüüsi töörühma teadlased TalTechist. Ettekannetes analüüsitakse ressursside väärtusahelate geopoliitilisi aspekte, erinevaid ringmajanduse kontseptsioone ja jätkusuutlikkuse motivaatoreid ning arutletakse võimalike ringmajanduse tulevikustsenaariumite üle.

SOURCES tippkeskuse liikmete tegevus aitab liikuda jätkusuutliku tuleviku suunas, et lahendada kriitilisi väljakutseid ressursside haldamise, taaskasutamise ja ringmajanduse äriökosüsteemide arengu suunal.

Sündmuse kava

Asutati Baltic Circular Hotspot

Asutati Baltic Circular Hotspot on koostööalgatus, mille eesmärk on edendada üleminekut lineaarmajanduselt ringmajandusele Balti riikides ja Põhjamaades. Algatus sai ametliku kuju vastavalt äsja allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumile, mis toob kokku jätkusuutlikkusele ja innovatsioonile pühendunud võtmeosapooled. Memorandum allkirjastati 2024. aasta Põhjamaade ringmajanduse tippkohtumisel Helsingis (Nordic Circular Summit 2024).

Memorandumi allkirjastamine (LinkedIn)

Kalle Kirsimäe: maavara on rikkus, aga ei ole iluasi

Maavara on rikkus, aga ei ole iluasi, ja meil on riigina vaja teaduspõhiselt teada, mis meil siin on, mis koguses, millise kvaliteediga, milliste võimalike kahjude ja millise võimalike tulude ning majandusliku mõjuga, kirjutab akadeemik Kalle Kirsimäe.

Loe artiklit pikemalt ERRi portaalis

Riina Aav: ringmajandus aitab leevendada strateegilise tooraine nappust

Ajal, mil suur osa strateegilisest toorainest tuleb Hiinast ja Venemaalt ning selle tarnele kehtestatakse üha karmimaid ekspordipiiranguid, on Euroopa jaoks muutunud eluliselt oluliseks leida alternatiivseid lahendusi. Meiegi n-ö tagahoovis leidub hulk ressursse, mida annaks säästlikult kasutusele võtta, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli süsinikupõhise ressursi ringmajanduse tippkeskuse juhataja Riina Aav.

Loe artiklit pikemalt portaalis Novaator

Toimus Ringmajanduse Tippkeskuse esimene konverents

12. aprillil 2024 toimus Kultuurikatlas esimene Strateegilise Mineraalse ja Süsinikupõhise Ressursi Ringmajanduse Tippkeskusele konsortsiumi konverents.

2024. aastal käivitunud tippkeskus pühendub professor Riina Aava juhtimisel toormete ringmajandusele ning töö käigus otsivad teadlased lahendusi mineraalsete ja süsinikul põhinevate toormete (taas)kasutuse tehnoloogilistele probleemidele.

Tippkeskuse uurimisrühmad analüüsivad strateegiliste toormete kättesaadavust, arendavad keskkonnasõbralikumaid keemiatehnoloogiaid ja analüüsivad ringmajanduslikke ärimudeleid. Seitsmeks aastaks rahastuse saanud tippkeskus keskendub ka plastiku, tekstiili ja veepuhastusega seotud küsimustele ning tehnoloogiate jätkusuutlikkuse hindamisele nii keskkonna kui tarneahelate kindluse vaates.

Enam kui 50 osalejale esinevad tippkeskuse töörühmade juhid akadeemik prof. Kalle Kirsimäe, Andres Trikkel, Sergei Preis, Kristiina Kaldas, Riina Aav, Lauri Vares, Tarmo Kalvet, Wolfgang Dieter Gerstlberger ja paljud teised teadlased, lisaks osalevad tippkeskuse konverentsil ka nõuandva kogu liikmed, ja Euroopa Liidu poliitikate ekspert Mihkel Krusberg peab ka ettekande.

Konsortsiumi konverentsil koondasid interdistsiplinaarsed uurimisrühmad mõtteid, et leida lahendusi keerulisele probleemile – kuidas suunata majandust, mis põhiliselt toetub maapõue ressurssidele, rohkem taaskasutama inimtekkelist ressursi.

Sündmuse kava