Tulemused
Uuringu I osa peamine eesmärk oli kaardistada puidu- ja mööblitööstuse hetkeolukord, saada ülevaade puidujääkide väärindamist soodustavatest teguritest ja barjääridest ning võimalikest väärtusahelatest.
I osa peamiste tulemustena leiti:
- Puidu- ja mööblitööstuse suurettevõtetest 60% (vastanutest) osaleb tööstussümbioosis läbi tööstuslike jääkide vahetamise. Keskmise suurusega ettevõtetest 40%, väikeettevõtetest 35% ning mikroettevõtetest 8%. Mikroettevõtetest 33% vastas, et nad pole kursis ega tea, mida tööstussümbioos tähendab.
- Esmatöötlejate ja väärindajate võrdluses ilmnes, et kui koostööle teiste sektorite tööstustega puidujäätmete väärindamise eesmärgil motiveeriks enim majandusliku kasu saamine, siis väärindajatele on esmatöötlejatest tunduvalt olulisemad tehnoloogiline innovatsioon, klientide surve ja konkurentsis püsimise, mis on seletatav väärindajate kõrgema motivatsiooniga.
- Väärindamine toimub peamiselt energia tootmise kaudu ja väärtusahelad on valdavalt lühikesed.
- Puidujääkidest sõltuvad peamiselt puidugraanulite tootmine, aiandus ja loomakasvatus. Leiti toimivad sümbiootilised praktikad, kuid ka nende piiratus ja süsteemse lähenemise puudumine.
- Peamised barjäärid ja soodustajad kaardistati ning analüüsiti PESTLE raamistikus. Leiti, et väline surve puidujääkide väärindamisele on hetkel pigem madal. Peamiste barjääridena toodi välja: riiklik ebaselgus ja fookuse puudumine, andmete puudulikkus, väiksed mahud, ühiskonna madal valmisolek ja turunõudluse puudus. Peamiste soodustajatena toodi välja: sertifikaadid, klientide surve ja strateegiliste materjalide asendamise vajadus.
- Kõrvaljääkidena tekib esmatöötlejatest suurettevõtetel enim puidulaastu (81% vastanutest), VKE-del saepuru (36%) ja puidulaastu (24%) ning mikroettevõtetel saepuru (48%) ja puidulaastu (25%).
- Sekundaarse toorainena kasutavad väärindajatest mikroettevõtted peamiselt puidulaastu (81%), VKE-d saepuru (32%), puidukoort (26%) ja puidulaastu (23%).
II osas on eesmärgiks mudeldada tööstussümbioosi kontseptsiooni baasil sümbiootilise väärindamise väärtusahelad ning kaardistada nende moodustamiseks vajalikud tegevused võttes aluseks I osa tulemused ning neid Delphi meetodil edasi arendades. Uuringus väljatoodud sümbiootilisi väärindamise mudeleid on võimalik kohandada ja rakendada ka teistes tööstusharudes.
Kokkuvõtlikult kujundavad uurimistulemused laiapõhjalise teaduspõhise ülevaate sellest, millised on eri osapoolte edasised vajalikud tegevused ning muutused poliitikas ning seadusandluses, et saavutada kliimaeesmärke puidutööstuse näitel. Samuti toetavad uuringu lõpptulemused võimalust elavdada piirkondlikku majandust läbi võrgustike loomise ja ümberkujundamise, et väärindamisahelad saaksid maksimaalselt pikeneda.