Tuleviku insener-disainer 2026/2027
Kuidas luua kutsuv ja mugav väliruum?
Põhjalik komplekt tänapäevaseid teadmisi inseneeriast ja geodeesiast, disainist, ringmajandusest ja arhitektuurist.
Lõpetamisel tunnistus, 2 EAP
NB! Kandideerimine avatud - viimased kohad!
Registreerimisvorm + Motivatsioonikiri
Selles õppemoodulis õpime märkama ja mõistma, kuidas väliruum mõjutab meie igapäevaelu, liikumist, heaolu ja suhet keskkonnaga. Vaatleme ruumi erinevate kasutajate vaatenurgast ning õpime tuvastama linnaruumi probleeme ja võimalusi: kus on mugav liikuda, peatuda või puhata ning millised vajadused võivad inimestel olla. Praktiliste ülesannete käigus õpime märkama ja uurima milline mõju on päikesel, tuulel, vihmal, taimestikul, materjalidel, mõõtmetel, linnamööblil.
Programmi üksikasjalik tutvustus SIIN
Juhendajad: Helmi Marie Langsepp (TalTech), Hannes Praks (TalTech), Maria Pukk (EKA), Marit Saare (EKA)
Väliruumi mooduli kalender:
| Õppepäeva nr | Kuupäev | Teema |
|---|---|---|
| 1 | 26. september | Programmi avapäev. Moodulite tutvustused. Sissejuhatavad teemad. EKA |
| 2 | 3. oktoober | Jalutuskäik - väliruumi analüüs, Kalamaja, Kalarand, Skoone. Koha valik. Kaardistamine, visualiseerimine. Kokkuvõtted. EKA |
| 3 | 14. november | Kohalikud materjalid. Materjali teekond ehitusse. Biopõhised ja mineraalsed ressursid. Praktika TalTech Ehituse Mäemajas. |
| 4 | 28. november | Objekt. Materjalid ja mastaap. Inimmõõtmeline ruum, multifunktsionaalsus ja mängulisus, gabariidid, ergonoomika, konstruktsioon.. Kliima ja planeeritud vananemine. EKA |
| 5 | 16. jaanuar | Loodusjõud. Tuul, vihm, lumi, jää, päike. Loodusjõudude kaasmõju ja koosmõju välikeskkonna loomisel. Praktika TalTech Ehituse Mäemajas. |
| 6 | 30. jaanuar | Eelmiste teemade integreerimine objekti. EKA |
| 7 | 6. märts | Loeng: Ehituse elutsükkel. Rütmid ja tsüklid välikeskkonnas. Lagunemine kui kestliku ressursikasutuse praktika. Praktika TalTech Ehituse Mäemajas |
| 8 | 3. aprill | Välikeskkonna skaalad: mikro-, meso- ja makrotasand. Kolme eelneva tunni jooksul loodud eksperimentide vormistamine. Praktika TalTech Ehituse Mäemajas |
| 9 | 24. aprill | 1:1 prototüübi ehitamine, kohavalik, paigutus. EKA |
| 10 | 8. mai | Programmi lõpupäev, kokkuvõtted, lõputööde esitlused, TalTech |
Varasemad hooajad
2025/2026 hooaeg, moodul: Kuidas kujundada ideaalset sisekeskkonda?
Juhendajad: Kelli Puusepp, Mirell Ülle (EKA); Renate Jaanus, Kätriin Onemar (TalTech)
Külalisjuhendaja: Riina Õun (EKA)
Mooduli tutvustus
Tänapäeva inimene veedab ligikaudu 90% oma elust siseruumides, mistõttu on oluline pöörata tähelepanu, kuidas hoonete sisekliima mõjutab inimese heaolu. Ideaalne sisekliima hõlmab endas soojuslikku mugavust ja head õhukvaliteeti, mida on võimalik tagada hästi planeeritud kütte-, jahutuse- ja ventilatsioonilahendustega ning teadliku siseruumi materjali valikuga. Sünteetilistest ja kemikaalidega töödeldud mööblist ning viimistlusmaterjalidest eralduvad õhku kahjulikud ühendid, mis võivad pikaajalisel kokkupuutel põhjustada terviseprobleeme. Kombineerides teadlikult valitud materjalid tõhusate tehnosüsteemidega, saab luua siseruume, mis ei häiri inimese enesetunnet ja tervist.
Sisekeskkonna mooduli õpilased omandasid ruumiloome baasteadmisi, tutvusid tänapäevaste siseruumi materjalidega ning õppisid, mida tervisliku ruumi loomisel vältida ja milliseid materjale eelistada. Biomaterjalide töötoas said nad katsetada ja ise luua võimalikke tuleviku biomaterjale jäätmetest, näiteks munakoortest, kohvipurust ja saepurust.
Õppepäevade jooksul tutvusid õpilased ka hoone tehnosüsteemide rolliga tervisliku sisekeskkonna kujundamisel. Käsitleti kütte-, jahutus- ja ventilatsioonilahenduste põhimõtteid ning arutleti, kuidas need mõjutavad ruumi temperatuuri, õhu liikumist, õhukvaliteeti ja inimese heaolu. Praktilises osas uuriti ventilatsiooniseadme koostisosi ja tööpõhimõtteid, arvutati ruumile vajalikke õhuhulkasid ning katsetati õhujaotuse toimimist ventilatsiooniplafoonide prototüüpide abil. Lisaks käsitleti ventilatsiooni toimivuse hindamise võimalusi ja mõõtmise põhimõtteid. Õpilastel oli võimalus külastada ka kortermajade uusarenduse objekti ning tutvuda sealsete tehnosüsteemide ja näidiskorteritega.
Kogu hooaja vältel toimus töö gruppides ning tulemuseks on viis loomingulist ja omanäolist ruumilist ideed, kus on läbimõeldud ruumiplaneering, materjalivalik ja tehnosüsteemid.
Tööd ja tiimid
- Kontseptsioon: Meie grupi üldiseks teemaks oli kirjandus, millest kujunes välja raamatu kontseptsioon. Meie töö visualiseerib justkui avatud raamatut, mille igal leheküljel ehk igal ruumil on oma lugu jutustada.
- Materjalid: Meie biomaterjaliks on punakaspruun orgaaniline nahk. Seinade jaoks osutusid valituks kaks keskkonnasõbralikku materjali - korgist seinapaneelid ja lubikrohv. Esimesel on head termilised isolatsiooniomadused ning need vähendavad müra. Lubi on aga hingav materjal ja reguleerib niiskust ruumis.
- Sisekliima lahendused: Meie valisime oma projekti põrandakütte, sest see on kõige tõhusaim viis tubade ühtseks soojendamiseks. Õhujaotajad paigutasime igasse tuppa ning need suunavad õhu nii külgedele kui ka alla, tagades võrdse õhu liikumise. Jahutuseks valisime fancoilid, mis asuvad igas toas lae all.
- Kontseptsioon: Idee projektist sai alguse avapäeval, kui kõik grupi liikmed tegid maketi oma visioonist seoses muusikaga. Sellele järgnes arutluskäik, kus oli korduvalt juttu helilaine kujutamisest ning see pani paika meie kontserdimaja kumera kuju.
- Materjalid: Projektis kasutatavateks biomaterjalideks on munakooreplaadid, mida leidub vetsudes ja aktsentseinana kohvikualal, ning vilt, mis katab kontserdisaalis istmepehmendusi. Mõlemad materjalid on taastuvatest ja taaskasutatavatest materjalidest. Projektis on rakendatud ka täispuitsein ja -põrand, mis aitavad reguleerida õhuniiskust ja vähendada kaja.
- Sisekliima lahendused: Kontserdisaali sisetemperatuuri reguleerivad trepiastmete küljes olevad jahutussüsteemid ja konvektorid, mis on paigutatud seinte äärde. Kuna saalis on kõrged laed ning ruumi kasutatakse perioodiliselt, aitavad konvektorid ruumi hästi kütta, sest need suudavad temperatuuri suhteliselt kiiresti korrigeerida. Ventilatsiooni sisse- ja väljatõmbe asuvad laes.
- Kontseptsioon: Teemast sotsiaalmeedia tegime koha, kus sotsiaalmeediat vaja ei lähe. Ühendades looduse ja erinevad vabaaja tegevused, nagu näiteks muusika, lugemine, saab inimene olla murevabalt ilma telefonita.
- Materjalid: Peamised kasutusel olevad materjalid on orgaaniline põrandakate, kohvi komposiitplaadid ning looduslik tekstiil. Kasutame neid materjale, sest need on looduslikud ja keskkonnasõbralikud ning ei sisalda kahjulikke aineid. Samuti aitavad need hoida õhuniiskust tasakaalus, on tugevad ja vastupidavad ning ei riku siseõhku ega inimese tervist.
- Sisekliima lahendused: Tehnosüsteemidena on kasutusel soojustagastusega sissepuhke-väljatõmbeventilatsioon ja split-tüüpi jahutusseade. Lahendused tagavad pideva õhuvahetuse, stabiilse temperatuuri ning hoiavad ära kuppelhoone ja klaaspindade tõttu tekkivad soojuskaod ja suvise ülekuumenemise. Kasutasime maketis laialivalguvat õhujaotajat, mis aitab ventilatsioonisüsteemist tuleva sissepuhkeõhu ruumis ühtlaselt laiali jaotada ning seeläbi parandada sisekliimat. Valisime seinale paigaldatava lahenduse, kuna meie ruumi lagi on osaliselt klaasist ning lakke paigaldamine ei olnud võimalik. Selline lahendus tagab parema õhuringluse ja aitab hoida ruumis värsket ning meeldivat õhku. Lisaks kujundasime õhujaotaja lillekujuliseks, et see sobituks meie projekti üldise kontseptsiooniga. Lille vorm sümboliseerib meie interneti ja sotsiaalmeedia vaba teemalist “mulli”, samal ajal seob ruumi looduslähedane keskkond, luues visuaalselt meeldiva ja funktsionaalse lahenduse.
- Kontseptsioon: Meie projekt tahab luua laia kasutusega ruumi, kus õpilased erinevatest valdkondadest saaksid õppida ja töötada koos. Ruumi tetrise-taoline vorm vastab funktsioonile ja ühendab endas korrapärasust ja mängulisust.
- Materjalid: Biomaterjaliks on meil valitud agar-agar tellised, millest on tehtud dekoratiivsed siseseinad. Kasutasime ka termopuitu, mis loob hubast atmosfääri. Kõik materjalid on keskkonnasõbralikud ja ei sisalda mürgiseid keemilisi ühendeid.
- Sisekliima lahendused: Meie ruumis on kasutatud radiaatorküte, mis pidevalt hoiab sisetemperatuuri ja takistab kõikumisi. See on ka lihtsasti reguleeritav. Ventilatsioonisüsteem on hoolikalt läbimõeldud, et toetada mugavat keskkonda õppimiseks. Sissepuhke- ja väljatõmbeavad on ka osa sisekujundusest ning on kooskõlas disainiga kui tervega.
- Kontseptsioon: Meie grupp võttis inspiratsiooni Eesti okasmetsadest. Makett kujutab endast pikali kukkunud käbi kujulist loodusmuuseumit, kus on võimalik nautida linnuvaatlust ning erinevaid loodusteemalisi väljapanekuid
- Materjalid: Seinte ja lae katmiseks kasutati Kährsi kolmekihilist parketipaneeli, mis sisaldab 93–94% puitu ning võimaldab tulevikus materjali taaskasutada. Esimese korruse põrand on valmistatud saepuru-alginaadi biomaterjalist (vesi, alginaat, spiruliin, saepuru, munakoor). Mööbliks valiti hele täispuit: kask ja tamm. Looduslikud materjalid reguleerivad niiskust ja toetavad tasakaalustatud sisekliimat.
- Sisekliima lahendused: Muuseumi tehnosüsteemid on kavandatud tagama mugava ja energiatõhusa sisekliima läbi kolme põhilahenduse: küttesüsteem tagab ühtlase soojuse kogu ruumis, ventilatsioon varustab ruumid värske õhuga ning jahutussüsteem hoiab soojadel aastaaegadel ruumid jahedana. Õhu liikumine on lahendatud käbikujust lähtuvalt, mis tähendab, et hoone vorm ise toetab loomulikku õhuringlust.
Suur tänu teile, TID 5. hooaja õpilased!
TalTech-i ja EKA koostöös korraldatava kestlikesse tulevikulahedustesse panustavate noorte koolitusprogrammi „Tuleviku insener-disainer” teemamooduli “Kuidas kujundada ideaalset sisekeskkonda” tegevustest said 2025.-2026. õppeaastal osa 27 õpilast.
Soovime edaspidiseks lennukaid ideid, rõõmutoovaid avastusi ja jätkuvat enesekindlust!
- Aleksander, TKVG
- Andreas, Tallinna Reaalkool
- Anneli ja Elis, Rapla Gümnaasium
- Dina Andrea, Tallinna Kunstigümnaasium
- Eleri ja Henriette, Rakvere Riigigümnaasium
- Elo, Nora ja Loore Johanna, Tallinna Mustamäe Riigigümnaasium
- Emma Mariet, Tallinna Vaba Waldorfkool
- Evelina, Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasium
- Glen Friedrich, Tallinna Tehnikagümnaasium
- Helena, Kehra Gümnaasium
- Isabel ja Tristan-Remi, Viimsi Gümnaasium
- Johanna, Tabasalu Gümnaasium
- Katarina, Liisi ja Mathias, Tallinna 32. keskkool
- Kätriin Emily, Saue Riigigümnaasium
- Kertu, Tallinna Tööstushariduskeskus
- Laur Mattias, Kadrioru Saksa Gümnaasium
- Marianna, Tallinna Humanitaargümnaasium
- Markos-Ilmar, Tallinna Ühisgümnaasium
- Meliisa, Kuusalu keskkool
Oliver, Märjamaa Gümnaasium
