REGISTREERIMINE ON LÕPPENUD!
Tuleviku insener-disaineri 2024/25. hooaeg
Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA) on 9.-12. klasside noortele suunatud Tuleviku insener-disaineri (TID) programmis ühendanud erinevate valdkondade teadmised ja oskused loovuse ning innovatsiooniga, et leida lahendusi tulevikuprobleemidele. 10-ne inspireeriva koolituspäeva jooksul on noortel võimalik läbi praktiliste tegevuste tutvuda nii inseneeria ja loodusteaduste kui ka disaini ja arhitektuuri valdkondadega.
Algaval TID-i 4. hooajal on noortel võimalik valida nelja erineva teemamooduli vahel:
- Kuidas kujundada ideaalset sisekeskkonda?
- Kuidas disainida jätkusuutlikku hübriidrobotit?
- Kuidas mõista materjale?
- Kuidas disainida kestlikku moodi?
Registreerimine 2024/25. hooaja teemamoodulitesse on lõppenud ja kõik õppekohad täitunud. Kohtumiseni järgmisel õppeaastal!
TID-programmi tutvustus
Kliimaneutraalse maailma väljakutsetega hakkama saamiseks vajame täiesti uutmoodi andeid ja uutmoodi loomingulisust. Kui tunned, et Sind puudutab tulevikuprobleemide lahendamine, siis on TID-programm just Sinu jaoks!
- Programmi 4. hooaeg toimub 21. septembrist 2024 kuni 10. maini 2025. Iga mooduli täpsem ajakava on leitav allpool.
- Õppepäevad toimuvad laupäeviti kell 10.00-15.15 1-2 korda kuus.
- Ühe õppepäeva pikkus on 6 akadeemilist tundi, päev sisaldab ka lõunapausi.
- TID-is on oodatud osalema kõik 9.-12. klasside noored üle Eesti.
- Õpilasel tuleb valida üks moodul neljast, milles ta osaleda soovib, ja end valitud moodulisse registreerida.
- Kõik moodulid koosnevad 10-st õppepäevast (v.a moemoodul, mis koosneb 11-st õppepäevast).
- Õppepäevad toimuvad nii TalTechi kui ka EKA ruumides ning laborites. Võimalusel korraldatakse ka väljasõite ettevõtetesse.
- Osalejatele väljastpoolt Harjumaad kompenseeritakse sõidukulud. Selleks on oluline hoida alles bussi- ja rongipiletid.
- Programm viiakse läbi eesti keeles, vajadusel saavad osalejad juhendajatelt tuge kas vene või inglise keeles.
- Mooduli osalustasu kokku on 60 eurot. Arve esitatakse umbes nädal enne programmi algust.
Miks osaleda?
Kahe ülikooli koostööprojektis saavad noored põhjaliku ülevaate inseneri, loodusteadlase, disaineri ja arhitekti elukutsetest. Koos ülikoolide teadlaste ja õppejõududega otsitakse vastuseid küsimustele, milleks on need ametid vajalikud, millised on nende tööpõhimõtted ning kuidas nad tootearenduses üksteist täiendavad.
Integreeritud õppeprogrammile on iseloomulik probleemikesksus, mis tähendab, et õpilased hakkavad koos õppejõududega otsima lahendusi konkreetsetele fookusesse võetud probleemidele. Koostööprogrammi suur rõhk on seatud praktilisele õppele – tegevused viiakse läbi TalTechi ja EKA õppehoonetes ning laborites ja igas moodulis valmib projekti tulemusena õpilaste poolt loodud uuenduslik toode, prototüüp või (audio)visuaalkunstilises vormis esitatud visioon mõne konkreetse probleemi lahendusest.
Programmi Tuleviku insener-disainer läbiviimist rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.
Programmi sisu on ajendatud küsimustest, mis on seotud rohepöörde ning kliimamuutustega. Mida ja kuidas me saame teha, et meie elu oleks kvaliteetne globaalsete kliimamuutuste tingimustes? Millised on erinevate kliimakriisidega seotud väljakutsed ja millised võiksid olla lahendused?
Kõik maailma riigid, Euroopa riikidega eesotsas, on võtnud viimaste aastate jooksul aina enam fookusesse kliimaneutraalsuse poole püüdlemise. See on valdkond, mis pakub aastakümneteks suuri väljakutseid, kuna rahvastiku arv aina suureneb, taastumatud ressursid vähenevad ning inimestel ei jää muud üle, kui arendada järjest uusi ja efektiivsemaid lahendusi. Uued lahendused võimaldavad meil ka tulevikus süüa puhast toitu, juua puhast vett, hingata puhast õhku ning elada igakülgselt kvaliteetset elu. Ellu kutsutud Tuleviku insener-disaineri programmi peateema on "Kliimaneutraalne maailm".
TID-i hooajad kestavad sügisest kevadeni ning hooaja jooksul viiakse läbi neli erinevat teemamoodulit. Õpilasel tuleb valida üks moodul neljast, milles ta osaleda soovib, ning registreerida end vastava mooduli all. Moodulid koosnevad 10-st kuni 11-st inspireerivast õppepäevast, kus praktiliste tegevuste kaudu lahendatakse tõstatatud probleeme jätkusuutlikult. Õppepäevad toimuvad laupäeviti kell 10.00-15.15 (sisaldab lõunapausi) 1-2 korda kuus TalTechi ja EKA ruumides ning laborites.
Kõikide teemamoodulite esimesel õppepäeval tehakse üldine ülevaade käesolevast programmist – selle eesmärkidest seotuna kliimaneutraalsuse poole püüdlemisega. Esimesel kohtumisel püütakse vastata küsimusele, millised on põletavad erialased väljakutsed kliimakriiside tingimustes just käsitletava probleemi vaatest.
Programm lõpeb pidulikult kõiki teemamooduleid koondava esitluste päevaga maikuus. Sellel päeval võtavad sõna õpilased, tutvustades oma valminud projekte, ning arutlevad selle üle, kuidas kulges läbi aasta kestev õppeprotsess.
TID-is on oodatud osalema kõik 9.-12. klasside noored üle Eesti. Õppegrupi suurus olenevalt teemamoodulist on 18-25 õpilast. Kui ühte õppegruppi on soovijaid võrreldes pakutavate kohtadega rohkem, on eelisõigus gruppi pääsemisel kiirematel registreerunutel.
Programmi on oodatud noored, kes lisaks üldhariduskooli õppeprogrammile soovivad saada täiendavaid teadmisi nii inseneeria-, loodusteaduste kui ka disainivaldkondadest. Programmis osalevatelt noortelt oodatakse loovust ja julgust katsetada ka ideid, mis võivad esialgu tunduda ebareaalsed.
Uue hooaja moodulid
Inimene veedab ligi 90% oma ajast siseruumis. Hoonete sisekliimat ja selle mõju inimesele on palju uuritud ning täna proovitakse juba olemasolevaid teadmisi rakendada siseruumi disainis. Sellele vaatamata esineb erinevates hoonetes kaebusi sisekliima osas. Laialdaselt on kasutusel mööbli- ja siseviimistlusmaterjale, mis on sünteetilised või kemikaalidega töödeldud ning mõjutavad inimeste ja koduloomade tervist. Ideaalse ruumi loomiseks on vajalik tuvastada, millised faktorid mõjutavad siseõhu kvaliteeti ja ruumis viibijat, millistest materjalidest ruum koosneb ning millised tehnosüsteemid tagavad ideaalse lahenduse. Sealjuures on oluline kaardistada ka hoone kasutajate teekond, kes ja kuidas ruume kasutavad ning mis on kasutajate vajadused ja eelistused.
Õppemooduli eesmärk on läbi praktiliste ülesannete leida innovaatilisi lahendusi, mis tagaksid siseruumides optimaalse sisekliima ning hoolikalt läbimõeldud materjalivaliku ja disaini, suurendades seeläbi kasutajate mugavust ja heaolu. Mooduli läbinud õpilane tunneb sisearhitektuuri põhialuseid, oskab siseruumi materjale reastada tervislikkuse skaalal ning omab põhjalikku arusaama sisekliima komponentidest ja nende mõjust inimese füüsilisele ning vaimsele heaolule.
Õppetöö lõpus valmib ühiselt loodud makett hoonest, kus tuleb iga meeskonna panus selgelt esile. Kõik õppepäevad on täis nii teoreetilisi kui ka praktilisi teadmisi sisearhitektuurist, hoonete sisekliimast, siseruumi materjalidest ning inimese heaolust ja tervisest sisekeskkonnas.
Moodul koosneb 10-st õppepäevast ajavahemikus 21. september kuni 10. mai. Õppepäevad toimuvad laupäeviti 1-2 korda kuus. Osalustasu kokku on 60 eurot.
Ajakava
| Õppepäeva nr | Kuupäev ja kellaaeg | Asukoht | Teema |
|---|---|---|---|
| 1 | 21. september 10.00-15.15 | EKA | Programmi avapäev |
| 2 | 5. oktoober 10.00-15.15 | EKA | Ruumiloome põhialused |
| 3 | 2. november 11.00-16.15 | TalTech Ehituse Mäemaja | Materjalidest tulenev saaste ja mõju tervisele |
| 4 | 30. november 11.00-16.15 | TalTech Ehituse Mäemaja | Lahendused ideaalsele siseruumile |
| 5 | 7. detsember 10.00-15.15 | Start EKA-st | Ekskursioon 1: tänased lahendused |
| 6 | 15. veebruar | START SELGUMISEL | Ekskursioon 2 ja töötuba: materjalid |
| 7 | 15. märts 10.00-15.15 | EKA | Lahenduste väljatöötamine ja kavandi loomine |
| 8 | 29. märts 10.00-15.15 | EKA | Lõpuülesanne: maketi ehitamine |
| 9 | 12. aprill 10.00-15.15 | EKA | Lõpuülesanne: maketi ehitamine |
| 10 | 10. mai | TalTech Mektory | Programmi lõpupäev, tööde esitlemine |
Inimeste poolt tekitava prügi kogus on aastatega märkimisväärselt kasvanud ning üha suuremaks probleemiks on jäätmed nii looduses kui ka linnakeskkonnas. Inimeste poolt tekitatud prügi ja reostus mõjutavad negatiivselt ka veekogude ning rannikualade elukeskkonda. Suurenev prügihulk ohustab loomi, eriti linde, kes pesitsevad rannas ja söövad jäätmeid, mis on sinna inimeste poolt maha jäetud või triivinud kaugemalt merelt. Prügi ja reostus soodustab kaudselt veekogude, näiteks Läänemere eutrofeerumist ehk rikastumist toitainetega. See on põhjustanud ka vetikate biomassi suurenemist ehk vetikaõitsenguid, mis suurendab hapniku tarbimist merepõhja lähedalt ja võib põhjustada hapnikukadu mere elukeskkonnas.
Õppemooduli eesmärk on arendada ja disainida kaugjuhitavad hübriidrobotid, mis aitaksid kaasa keskkonnahoiule. Autonoomse ja mitmeotstarbelise prügikogumise süsteemiga hübriidrobot aitab efektiivselt puhastada nii randa, tänavaid kui ka veepinda, muutes keskkonna kõigi jaoks puhtamaks ja paremaks. Disaini poolelt on suur rõhk kasutusmugavusel, vee ja maa peal liikuvusel ning sellel, et objekt näeks visuaalselt keskkonda sobituv välja.
Jätkusuutlik hübriidrobot luuakse kliimaneutraalsuse põhimõtteid arvesse võttes ja toimib viisil, mis on keskkonnasõbralik ning ressursitõhus, aidates kaasa pikaajalisele keskkonnahoiule ja säästvale arengule. Roboti loomisel pööratakse olulist tähelepanu ka ohutusele. Tegevuse eesmärk on soodustada tervikliku ja laiapõhjalise insenertehnilise maailmapildi tekkimist ning aidata mõista seoseid erinevate tehniliste ja disainialaste valdkondade vahel.
Moodul koosneb 10-st õppepäevast ajavahemikus 21. september kuni 10. mai. Õppepäevad toimuvad laupäeviti 1-2 korda kuus. Osalustasu kokku on 60 eurot.
Ajakava
| Õppepäeva nr | Kuupäev | Asukoht | Teema |
|---|---|---|---|
| 1 | 21. september | EKA | Programmi avapäev |
| 2 | 12. oktoober | EKA | Lähteülesande formuleerimine. Energiakulu ja säästlikkus |
| 3 | 9. november | EKA | Maketi loomine ja 3D-modelleerimine |
| 4 | 23. november | TalTech Mektory | 3D-disain ja -modelleerimine. 3D-printimine |
| 5 | 7. detsember | TalTech Mektory | Ohutus metalli- ja puidulaborites. Tööde planeerimine. Ehitamise algus |
| 6 | 18. jaanuar | TalTech Mektory | Ehitamine ja disainimine |
| 7 | 8. veebruar | TalTech Mektory | Ehitamine ja disainimine |
| 8 | 15. märts | TalTech Mektory | Ehitamine ja disainimine |
| 9 | 12. aprill | TalTech Mektory | Ehitamine ja disainimine |
| 10 | 10. mai | TalTech Mektory | Programmi lõpupäev, tööde esitlemine |
Materjalid on kaasaegse ühiskonna, kultuuri ja tööstuse toimimiseks hädavajalikud, kuid nende kasutamisega kaasnevad alati keskkonnamõjud. Lisaks on aastakümneid kestnud ületootmise ja -tarbimise tõttu paljud varasemalt looduses laialt levinud materjalid otsa lõppemas. Kestliku maailma tagamiseks on oluline kasutada materjale võimalikult nutikalt ja säästlikult.
Õppemooduli eesmärk on luua isiklik suhe materjalidega (keraamika, klaas, metall jm) ja õppida tundma nende omadusi ning töötlemistehnoloogiaid, et leida materjalide uusi kasutusvõimalusi ja avardada nende väljendusrikkust. Eesmärk on uurida looduses levinud elementide toimimist, mõista nende rolli ning eksperimenteerida materjalide kasutamise võimalustega jätkusuutlikus maailmas.
Osalised näevad eksperimente tehes oma silmaga, mida tähendavad tugevus, kõvadus, plastsus, haprus jm füüsikalised omadused. Noored uurivad, kuidas mõõta materjalide kõvadust ja kuidas muuta nende vastupidavust. Näiteks selgitatakse, kuidas pehmest grafiitpliiatsist saab ülikõva ja vastupidav materjal, millega on võimalik lõigata kõiki ülejäänud materjale.
Mooduli jooksul valmistavad õpilased ise erinevaid esemeid, rakendades saadud teadmisi ja oskusi praktilistes ülesannetes.
Moodul koosneb 10-st õppepäevast ajavahemikus 21. september kuni 10. mai. Õppepäevad toimuvad laupäeviti 1-2 korda kuus. Osalustasu kokku on 60 eurot.
Ajakava
| Õppepäeva nr | Kuupäev | Asukoht | Teema |
|---|---|---|---|
| 1 | 21. september | EKA | Programmi avapäev |
| 2 | 5. oktoober | EKA | Keraamika I |
| 3 | 12. oktoober | EKA | Keraamika II |
| 4 | 2. november | EKA | Klaas I |
| 5 | 9. november | EKA | Klaas II |
| 6 | 8. veebruar | TalTech | Katsed erinevate materjalidega, nutiülesanded I |
| 7 | 15. veebruar | TalTech | Katsed erinevate materjalidega, nutiülesanded II |
| 8 | 22. märts | EKA | Metall I |
| 9 | 5. aprill | EKA | Metall II |
| 10 | 10. mai | TalTech Mektory | Programmi lõpupäev, tööde esitlemine |
Moetööstus on üks keskkonda enim saastavamaid tööstusharusid. Näiteks ainuüksi ühe T-särgi tootmiseks kasutatakse 2 700 m3 magevett, mis on ühe inimese kahe ja poole aasta joogivee tarbimise kogus. Igapäevased tarbimisharjumused, toodete odav hind ja kiiresti vahelduvad moekollektsioonid on meid viinud olukorda, kus me tarbime liiga palju ja tekstiiliprügi on lademetes. Euroopa Parlamendi statistika kohaselt ostab iga eurooplane aastas peaaegu 26 kg ja viskab ära umbes 11 kg tekstiilitooteid. Ainult 1% kasutatud tekstiilitoodetest töödeldakse ümber uuteks riieteks, sest vanadest riietest uute kiudude tootmise tehnoloogia on alles algusjärgus.
Moetööstuse väljakutse täna on kestlik mood – riiete tootmine viisil, mis lihtsustab taaskasutust ja ringlussevõttu (ringmood), ning tarbijate veenmine, et nad ostaksid vähem ja kvaliteetsemaid riideid (kestlik mood).
Õppemooduli eesmärk on läbi praktiliste disainiülesannete leida lahendusi, kuidas disainida tooteid või rõivaid nii, et lahendus oleks jätkusuutlik nii kasutatud materjalide, tootmisviiside kui ka toodete pikema kasutusea osas. Õppemooduli alguses on peamised tegevused seotud probleemi kaardistamisega – kuidas tänane moetööstus toimib ja kui suur on moetööstuse jalajälg. Sellele vastavalt püstitatakse konkreetsem eesmärk – kuidas disainida kestlikku moodi – ja tehakse vastav tööplaan. Edasiste praktiliste (disaini)ülesannete käigus on õpilastel võimalus lahendada moetööstuse probleeme ringdisaini, dekonstruktsiooni, materjaliteaduse jne võtmes. Mooduli lõpuks valmivad noorte enda disainitud riided ja aksessuaarid, mida viimasel õppepäeval näitusel või moedemonstratsioonil esitletakse.
Moodul koosneb 11-st õppepäevast ajavahemikus 21. september kuni 10. mai. Õppepäevad toimuvad laupäeviti 1-2 korda kuus. Osalustasu kokku on 60 eurot.
Ajakava
| Õppepäeva nr | Kuupäev | Asukoht | Teema |
|---|---|---|---|
| 1 | 21. september | EKA | Programmi avapäev |
| 2 | 5. oktoober | EKA | Aksessuaari loomine |
| 3 | 19. oktoober | EKA | Aksessuaari loomine |
| 4 | 9. november | TalTech | Materjaliteadus |
| 5 | 23. november | TalTech | Materjaliteadus |
| 6 | 18. jaanuar | EKA | Mood + tekstiil, moeeseme loomine |
| 7 | 1. veebruar | EKA | Mood + tekstiil, moeeseme loomine |
| 8 | 15. veebruar | EKA | Mood + tekstiil, moeeseme loomine |
| 9 | 8. märts | EKA | Mood + tekstiil, moeeseme loomine |
| 10 | 29. märts | EKA | Fotograafia, moekollektsiooni pildistamine |
| 11 | 10. mai | TalTech Mektory | Programmi lõpupäev, tööde esitlemine |
Osalejate tagasiside
- Programm oli üllatavalt mitmekülgne, igas õppepäevas oli midagi täiesti erinevat. Programm aitas arendada loovust ja oskust näha tervikut.
- Mulle meeldis, kui palju me ise ehitada saime. Õppisin erinevate töövahendite ja masinate kasutamist ning sain palju uut infot materjalide kohta.
- Sain teada, kuidas kasvatada teadlikult toitu ja mida inimesed ootavad healt disainilt.
- Sain teada, et silla tegemine pole üldse nii kerge kui arvasin. Kõik see ehitamine, projekteerimine ja muu võtab päris kaua aega.
- Olen hakkanud rohkem märkama õhukvaliteeti enda ümber, sain teada, kui oluline on õpikeskkonna disain.
- Arhitektuur on kindlasti miski, millega soovin tulevikus tegeleda.
- Sain palju uusi tarku sõpru juurde, kõik juhendajad ja õpetajad olid väga huvitavad ja toredad inimesed, keda oli põnev kuulata.
- Ärevuse tõttu on mul raske teiste inimestega suhelda, aga programmis osaledes sain rohkem julgust endasse.
- Kindlasti arenes ka koostöö- ja suhtlemisoskus ning selgemast selgemaks sai see, et koos ühise eesmärgini liikumine on palju kergem ning nauditavam.
Ülevaade varasematest hooaegadest
3. hooaeg viidi läbi Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli koostöös.
1. Kuidas kustutada tuld?
Teemamoodulis osalejad arendasid ja disainisid robotid, mis suudavad kustutada väikeseid tulekahjusid. Automatiseeritud lahenduste loomise eesmärgiks oli tõsta tuleohutussüsteemide efektiivsust ja mugavust. Valminud robotitest võiks tulevikus olla abi päästjate igapäevatöös.
2. Kuidas disainida keskkonnasõbralikku toidutoodet?
Õppemoodulis osalejad panid end protsessi jooksul toidutootja rolli mõeldes oma toote arendamise tegevustes keskkonnaaspektidele ja tehes teadlikke valikuid nii tooraine, tehnoloogia kui ka pakendamise vallas. Spetsialistide vahetu tagasiside ja juhendamise abiga arendasid noored välja innovaatilised ning keskkonnasõbralikud toidutooted koos atraktiivse pakendiga.
3. Kuidas kasutada vihmavett?
Teemamooduli tulemusena arendati välja kolm pilkupüüdvat vihmavee toimel töötavat muusikainstrumenti, mis koguvad sademevett ja tekitavad seda kasutades heli. Valminud lahenduste eesmärk oli toetada head linnakeskkonda ja jätkusuutlikku veemajandust.
4. Kuidas disainida kestlikku moodi?
Õppemooduli eesmärk oli läbi praktiliste disainiülesannete leida koos õpilastega lahendusi, kuidas disainida tooteid või rõivaid nii, et lahendus oleks jätkusuutlik nii kasutatud materjalide, tootmisviiside kui ka toodete pikema kasutusea osas. Mooduli lõpptulemusena lõid noored kestliku moe põhimõtteid järgiva moekollektsiooni, mis koosnes iga õpilase poolt loodud riideesemest ja jalatsipaarist.
2. hooaeg viidi läbi Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli koostöös.
1. Kuidas ehitada ise keskkonnasõbralikku sõidukit?
Õppemoodulis osalejad disainisid ja ehitasid ise sõiduvahendi, millega oleks mugav liikuda, kuid mis samal ajal oleks ka keskkonnasäästlik. Sõiduvahendi loomisel pöörasid osalised tähelepanu nii funktsionaalsusele (tehniline pool) kui ka sellele, milline see välja näeb ning kui mugav on seda kasutada (disaini pool).
2. Kuidas võita toidusõda?
Õppemooduli eesmärgiks oli vaadata toiduküsimusele läbi erinevate valdkondade prisma. Tulevikutoidule mõeldes käidi mooduli jooksul teoreetiliste ja praktiliste tegevuste käigus läbi teemad nagu: toidu raiskamine, toidu koostis, toidu valmistamine, tuleviku toidualternatiivid, toit ja äri, kliimaprotsesside mõju toidule, toidu säilitamis- ja pakendamisviisid ning toidu tarbimise sotsiaal-psühholoogilised aspektid. Mooduli tulemusena valmistasid noored videod, kus kirjeldavad toitu tarbivaid ja tootvaid tulevikuinimesi oma aja kogukondades.
3. Milline on asjade tulevik?
Õppemooduli eesmärgiks oli tutvuda lähemalt asjadega, mida me oma elus ja ka tulevikus kasutame. Mooduli jooksul lammutasid osalised koos juhendajatega lahti olemasolevaid asju, et aru saada, millest mingid asjad koosnevad. Arutleti selle üle, milliseid asju juba praegu innovatsiooniprojektide raames luuakse, ning millised on plaanid tulevikuks (smart-tehnoloogiad). Mooduli lõputööna sõnastasid noored lahendust vajavaid probleeme ning valmistasid prototüüpe asjadest, mis võiksid kirjeldatud probleemidele vastuseks olla.
4. Milline on ideaalne klassiruum?
Õppemooduli eesmärk oli, et osalejad ise analüüsiksid olemasolevaid õpitingimusi ning mõtleksid lahendusi tulevikuks. Mooduli jooksul õpiti tundma hea õpikeskkonna erinevaid aspekte ning tulemusena valmisid osalejate poolt reaalsed klassiruumide prototüübid/maketid.
TID-i tegevused on toimunud alates 2021. aastast, mil alustati pilootprojektiga. Nimetatud hooajal olid partneriteks Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Kunstiakadeemia. 1. hooajal viidi kahe ülikooli koostöös läbi kolm teemamoodulit, millele lisandus veel kaks moodulit 2022. aasta sügisel.
2021.-2022. hooajal toimusid järgmised teemamoodulid:
1. Kuidas saada toitu?
Teemamooduli tulemusena valmistasid noored koos juhendajatega targa kasvuhoonemudeli, kuhu loodud lahendused aitavad taimedel kasvada ilma inimese sekkumiseta. Valmis ehitatud kasvuhoonesse paigaldati automaatne kastmissüsteem, automatiseeritud valgustus ning päikesepaneelid. Tulevikus võiks antud lahendus aidata linnainimesi, kes soovivad kodus ise toitu kasvatada. Valminud lahendus mahub paneelmaja rõdule ja on ka taaskasutatav.
2. Kuidas õppida muutuvas kliimas?
Selle õppemooduli osalejad said EKA ja TalTechi juhendajate abil hea ülevaate sellest, mida on tarvis mugava õpikeskkonna loomiseks – tähelepanu pöörati nii sisekliimale kui ka ruumi arhitektuurilistele lahendustele. Samuti toote- ja kasutajakogemusele ning nende faktorite omavahelistele seostele. Õpilased jagati gruppidesse ning nad arendasid välja prototüübid sisekliima andmete kohta tagasiside kogumiseks ja rakendused nende kasutamiseks.
3. Kuidas saab teisele kaldale?
Teemamoodulis osalejad disainisid ja ehitasid juhendajate abiga kahe meetri pikkused puitsillad. Kolm valminud silda asetati Mektory maja taguse oja peale ning nende peal viidi läbi tugevuskatsetusi. Kõik kolm silda suutsid kanda ettenähtud 750 kg koormust. Lisaks vastupidavusele oli oluline ka sildade välimus ja kasutusmugavus, mida samuti koos analüüsiti.
2021.-2022. hooaega pikendati 2022. a sügisel veel kahe mooduliga:
1. Kuidas õppida muutuvas kliimas?
Selle mooduli vältel valmistasid osalejad juhendajate abiga klassiruumide makette ning sisekliima lahendusena enda valmistatud õhujagajate prototüüpe.
2. Kuidas saada teisele kaldale?
Tegemist oli analoogse teemamooduliga, mis viidi läbi ka 2022. a kevadel.