Tehnoloogiakool

Inimene veedab ligi 90% oma ajast siseruumis. Hoonete sisekliimat ja selle mõju inimesele on palju uuritud ning täna proovitakse juba olemasolevaid teadmisi rakendada siseruumi disainis. Sellele vaatamata esineb erinevates hoonetes kaebusi sisekliima osas. Laialdaselt on kasutusel mööbli- ja siseviimistlusmaterjale, mis on sünteetilised või kemikaalidega töödeldud ning mõjutavad inimeste ja koduloomade tervist. Ideaalse ruumi loomiseks on vajalik tuvastada, millised faktorid mõjutavad siseõhu kvaliteeti ja ruumis viibijat, millistest materjalidest ruum koosneb ning millised tehnosüsteemid tagavad ideaalse lahenduse. Sealjuures on oluline kaardistada ka hoone kasutajate teekond, kes ja kuidas ruume kasutavad ning mis on kasutajate vajadused ja eelistused.

Õppemooduli eesmärk on läbi praktiliste ülesannete leida innovaatilisi lahendusi, mis tagaksid siseruumides optimaalse sisekliima ning hoolikalt läbimõeldud materjalivaliku ja disaini, suurendades seeläbi kasutajate mugavust ja heaolu. Mooduli läbinud õpilane tunneb sisearhitektuuri põhialuseid, mõistab tuleviku biomaterjalide olulisust ning omab põhjalikku arusaama sisekliima komponentidest ja nende mõjust inimese füüsilisele ning vaimsele heaolule.

Õppetöö lõpuks valmib ühiselt loodud makett, kus tuleb iga meeskonna panus selgelt esile. Kõik õppepäevad on täis nii teoreetilisi kui ka praktilisi teadmisi sisearhitektuurist, hoonete sisekliimast, siseruumi materjalidest ning inimese heaolust ja tervisest sisekeskkonnas.

Moodul koosneb 10-st õppepäevast ajavahemikus 27. september kuni 9. mai. Õppepäevad toimuvad laupäeviti 1-2 korda kuus TalTechi ja EKA ruumides.

Ajakava

Põllumajanduses seistakse silmitsi väljakutsetega, kus tööjõupuudus ja inimeste füüsilise töö suur osakaal muudavad toidutootmise ajamahukaks ning sageli ka ebaefektiivseks. Paljud istutamise, kastmise ja hooldamise etapid tehakse endiselt käsitsi, mis piirab tootlikkust ning suurendab töökoormust. Samal ajal kasvab vajadus kestlike ja nutikate lahenduste järele, mis aitaksid toota toitu kiiremini, säästlikumalt ja väiksema keskkonnajalajäljega.

Õppemooduli eesmärk on arendada ja disainida autonoomsed põllumajandusrobotid, mis suudavad kaevata augu, istutada seemne või taime ja seda kasta, vähendades oluliselt inimese füüsilist pingutust ning suurendades töö efektiivsust. Lisaks igapäevaste põllutööde lihtsustamisele aitavad need robotid kaasa uute ja innovaatiliste toidutootmise viiside kujunemisele, mis on vajalikud tuleviku kestlikuks arenguks. Mooduli lõpuks ehitatakse tiimides valmis kolm erinevat robotit.

Protsessi käigus arendatakse noortes loovust, tehnilist mõtlemist ja meeskonnatööoskusi, rakendades inseneeria ning disaini põhimõtteid reaalse väljakutse lahendamisel. Osalejad õpivad kavandama, ehitama ja programmeerima autonoomset robotit, mis oleks ühtaegu ka kasutajamugav ning oma keskkonda sobituv. Põllumajandusrobotid luuakse kliimaneutraalsuse põhimõtteid arvesse võttes ja need töötavad viisidel, mis on ohutud, keskkonnasõbralikud ning ressursitõhusad. Moodul ühendab teooria ja praktilise tegevuse, andes osalejatele võimaluse kogeda kogu teekonda ideest prototüübini.

Moodul koosneb 10-st õppepäevast ajavahemikus 27. september kuni 9. mai. Õppepäevad toimuvad laupäeviti 1-2 korda kuus TalTechi ja EKA ruumides.

Ajakava

Materjalid on kaasaegse ühiskonna, kultuuri ja tööstuse toimimiseks hädavajalikud, kuid nende kasutamisega kaasnevad alati keskkonnamõjud. Lisaks on aastakümneid kestnud ületootmise ja -tarbimise tõttu paljud varasemalt looduses laialt levinud materjalid otsa lõppemas. Kestliku maailma tagamiseks on oluline kasutada materjale võimalikult nutikalt ja säästlikult.

Õppemooduli eesmärk on luua isiklik suhe materjalidega (keraamika, klaas, metall jm) ja õppida tundma nende omadusi ning töötlemistehnoloogiaid, et leida materjalide uusi kasutusvõimalusi ja avardada nende väljendusrikkust. Eesmärk on uurida looduses levinud elementide toimimist, mõista nende rolli ning eksperimenteerida materjalide kasutamise võimalustega jätkusuutlikus maailmas.

Osalised näevad eksperimente tehes oma silmaga, mida tähendavad tugevus, kõvadus, plastsus, haprus jm füüsikalised omadused. Noored uurivad, kuidas mõõta materjalide kõvadust ja kuidas muuta nende vastupidavust. Näiteks selgitatakse, kuidas pehmest grafiitpliiatsist saab ülikõva ja vastupidav materjal, millega on võimalik lõigata kõiki ülejäänud materjale.

Mooduli jooksul valmistavad õpilased ise erinevaid esemeid, rakendades saadud teadmisi ja oskusi praktilistes ülesannetes.

Moodul koosneb 10-st õppepäevast ajavahemikus 27. september kuni 9. mai. Õppepäevad toimuvad laupäeviti 1-2 korda kuus EKA ja TalTechi ruumides.

Ajakava 

Moetööstus on üks keskkonda enim saastavamaid tööstusharusid. Näiteks ainuüksi ühe T-särgi tootmiseks kasutatakse 2 700 m³ magevett, mis on ühe inimese kahe ja poole aasta joogivee tarbimise kogus. Igapäevased tarbimisharjumused, toodete odav hind ja kiiresti vahelduvad moekollektsioonid on meid viinud olukorda, kus me tarbime liiga palju ja tekstiiliprügi on lademetes. Euroopa Parlamendi statistika kohaselt ostab iga eurooplane aastas peaaegu 26 kg ja viskab ära umbes 11 kg tekstiilitooteid. Ainult 1% kasutatud tekstiilitoodetest töödeldakse ümber uuteks riieteks, sest vanadest riietest uute kiudude tootmise tehnoloogia on alles algusjärgus.

Moetööstuse väljakutse täna on kestlik mood – riiete tootmine viisil, mis lihtsustab taaskasutust ja ringlussevõttu (ringmood), ning tarbijate veenmine, et nad ostaksid vähem ja kvaliteetsemaid riideid (kestlik mood).

Õppemooduli eesmärk on läbi praktiliste disainiülesannete leida lahendusi, kuidas disainida tooteid või rõivaid nii, et lahendus oleks jätkusuutlik nii kasutatud materjalide, tootmisviiside kui ka toodete pikema kasutusea osas. Õppemooduli alguses on peamised tegevused seotud probleemi kaardistamisega – kuidas tänane moetööstus toimib ja kui suur on moetööstuse jalajälg. Sellele vastavalt püstitatakse konkreetsem eesmärk – kuidas disainida kestlikku moodi – ja tehakse vastav tööplaan. Edasiste praktiliste (disaini)ülesannete käigus on õpilastel võimalus lahendada moetööstuse probleeme ringdisaini, dekonstruktsiooni, materjaliteaduse jne võtmes. Mooduli lõpuks valmivad noorte enda disainitud riided ja aksessuaarid, mida viimasel õppepäeval näitusel või moedemonstratsioonil esitletakse.

Moodul koosneb 11-st õppepäevast ajavahemikus 27. september kuni 9. mai. Õppepäevad toimuvad laupäeviti 1-2 korda kuus EKA ja TalTechi ruumides.

Ajakava

4. hooaeg viidi läbi Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia ühise koostööna.

1. Kuidas kujundada ideaalset sisekeskkonda?

Teemamoodulis uuriti sisekliima ja sisearhitektuuri mõju inimese heaolule ning otsiti lahendusi, kuidas luua tervislik ja mugav siseruum. Osalejad õppisid tundma erinevaid materjale, tehnosüsteeme ja kasutajate vajadusi, et kavandada optimaalne sisekeskkond. Hooaja lõpuks valmis ühiselt loodud hoonemakett, kus iga meeskond disainis kindla ruumi läbimõeldud sisekliimalahenduste ja materjalivalikuga.

2. Kuidas disainida jätkusuutlikku hübriidrobotit?

Mooduli eesmärk oli arendada ja disainida kaugjuhitavad prügikogumisrobotid, mis töötaksid nii maismaal kui ka veekogudel ning aitaksid puhastada linnaruumi ja looduskeskkonda. Protsessi käigus pandi rõhku roboti keskkonnasõbralikkusele, kasutusmugavusele, ohutusele ja visuaalsele sobivusele avalikku ruumi. Lõpptulemusena valmis kolm toimivat prügikogumisroboti prototüüpi.

3. Kuidas mõista materjale?

Teemamoodulis süveneti erinevate materjalide – nagu keraamika, klaas ja metall – omadustesse ja töötlemistehnoloogiatesse, eesmärgiga leida nendele materjalidele uusi kasutusvõimalusi. Eksperimentide kaudu õpiti tundma materjalide tugevust, kõvadust, plastsust, haprust jt füüsikalisi omadusi. Osalejad valmistasid ise erinevaid esemeid, rakendades saadud teadmisi ja oskusi loomingulistes praktilistes ülesannetes.

4. Kuidas disainida kestlikku moodi?

Õppemooduli eesmärk oli läbi praktiliste disainiülesannete leida koos õpilastega lahendusi, kuidas disainida tooteid või rõivaid nii, et lahendus oleks jätkusuutlik nii kasutatud materjalide, tootmisviiside kui ka toodete pikema kasutusea osas. Mooduli lõpptulemusena lõid noored kestliku moe põhimõtteid järgiva moekollektsiooni, mis koosnes iga õpilase poolt loodud riideesemest ja aksessuaarist.

Loe uudist - Noorte tulevikulahendused: prügi koristav robot ja kestlik moekollektsioon

3. hooaeg viidi läbi Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli koostöös.

1. Kuidas kustutada tuld?

Teemamoodulis osalejad arendasid ja disainisid robotid, mis suudavad kustutada väikeseid tulekahjusid. Automatiseeritud lahenduste loomise eesmärgiks oli tõsta tuleohutussüsteemide efektiivsust ja mugavust. Valminud robotitest võiks tulevikus olla abi päästjate igapäevatöös.

2. Kuidas disainida keskkonnasõbralikku toidutoodet?

Õppemoodulis osalejad panid end protsessi jooksul toidutootja rolli mõeldes oma toote arendamise tegevustes keskkonnaaspektidele ja tehes teadlikke valikuid nii tooraine, tehnoloogia kui ka pakendamise vallas. Spetsialistide vahetu tagasiside ja juhendamise abiga arendasid noored välja innovaatilised ning keskkonnasõbralikud toidutooted koos atraktiivse pakendiga.

3. Kuidas kasutada vihmavett?

Teemamooduli tulemusena arendati välja kolm pilkupüüdvat vihmavee toimel töötavat muusikainstrumenti, mis koguvad sademevett ja tekitavad seda kasutades heli. Valminud lahenduste eesmärk oli toetada head linnakeskkonda ja jätkusuutlikku veemajandust.

4. Kuidas disainida kestlikku moodi?

Õppemooduli eesmärk oli läbi praktiliste disainiülesannete leida koos õpilastega lahendusi, kuidas disainida tooteid või rõivaid nii, et lahendus oleks jätkusuutlik nii kasutatud materjalide, tootmisviiside kui ka toodete pikema kasutusea osas. Mooduli lõpptulemusena lõid noored kestliku moe põhimõtteid järgiva moekollektsiooni, mis koosnes iga õpilase poolt loodud riideesemest ja jalatsipaarist.

Loe uudist - Noored insener-disainerid lasid fantaasial möllata

2. hooaeg viidi läbi Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli koostöös.

1. Kuidas ehitada ise keskkonnasõbralikku sõidukit?

Õppemoodulis osalejad disainisid ja ehitasid ise sõiduvahendi, millega oleks mugav liikuda, kuid mis samal ajal oleks ka keskkonnasäästlik. Sõiduvahendi loomisel pöörasid osalised tähelepanu nii funktsionaalsusele (tehniline pool) kui ka sellele, milline see välja näeb ning kui mugav on seda kasutada (disaini pool).

2. Kuidas võita toidusõda?

Õppemooduli eesmärgiks oli vaadata toiduküsimusele läbi erinevate valdkondade prisma. Tulevikutoidule mõeldes käidi mooduli jooksul teoreetiliste ja praktiliste tegevuste käigus läbi teemad nagu: toidu raiskamine, toidu koostis, toidu valmistamine, tuleviku toidualternatiivid, toit ja äri, kliimaprotsesside mõju toidule, toidu säilitamis- ja pakendamisviisid ning toidu tarbimise sotsiaal-psühholoogilised aspektid. Mooduli tulemusena valmistasid noored videod, kus kirjeldavad toitu tarbivaid ja tootvaid tulevikuinimesi oma aja kogukondades.

3. Milline on asjade tulevik?

Õppemooduli eesmärgiks oli tutvuda lähemalt asjadega, mida me oma elus ja ka tulevikus kasutame. Mooduli jooksul lammutasid osalised koos juhendajatega lahti olemasolevaid asju, et aru saada, millest mingid asjad koosnevad. Arutleti selle üle, milliseid asju juba praegu innovatsiooniprojektide raames luuakse, ning millised on plaanid tulevikuks (smart-tehnoloogiad). Mooduli lõputööna sõnastasid noored lahendust vajavaid probleeme ning valmistasid prototüüpe asjadest, mis võiksid kirjeldatud probleemidele vastuseks olla. 

4. Milline on ideaalne klassiruum?

Õppemooduli eesmärk oli, et osalejad ise analüüsiksid olemasolevaid õpitingimusi ning mõtleksid lahendusi tulevikuks. Mooduli jooksul õpiti tundma hea õpikeskkonna erinevaid aspekte ning tulemusena valmisid osalejate poolt reaalsed klassiruumide prototüübid/maketid.

TID-i tegevused on toimunud alates 2021. aastast, mil alustati pilootprojektiga. Nimetatud hooajal olid partneriteks Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Kunstiakadeemia. 1. hooajal viidi kahe ülikooli koostöös läbi kolm teemamoodulit, millele lisandus veel kaks moodulit 2022. aasta sügisel.

2021.-2022. hooajal toimusid järgmised teemamoodulid:

1. Kuidas saada toitu?

Teemamooduli tulemusena valmistasid noored koos juhendajatega targa kasvuhoonemudeli, kuhu loodud lahendused aitavad taimedel kasvada ilma inimese sekkumiseta. Valmis ehitatud kasvuhoonesse paigaldati automaatne kastmissüsteem, automatiseeritud valgustus ning päikesepaneelid. Tulevikus võiks antud lahendus aidata linnainimesi, kes soovivad kodus ise toitu kasvatada. Valminud lahendus mahub paneelmaja rõdule ja on ka taaskasutatav.

2. Kuidas õppida muutuvas kliimas?

Selle õppemooduli osalejad said EKA ja TalTechi juhendajate abil hea ülevaate sellest, mida on tarvis mugava õpikeskkonna loomiseks – tähelepanu pöörati nii sisekliimale kui ka ruumi arhitektuurilistele lahendustele. Samuti toote- ja kasutajakogemusele ning nende faktorite omavahelistele seostele. Õpilased jagati gruppidesse ning nad arendasid välja prototüübid sisekliima andmete kohta tagasiside kogumiseks ja rakendused nende kasutamiseks.

3. Kuidas saab teisele kaldale?

Teemamoodulis osalejad disainisid ja ehitasid juhendajate abiga kahe meetri pikkused puitsillad. Kolm valminud silda asetati Mektory maja taguse oja peale ning nende peal viidi läbi tugevuskatsetusi. Kõik kolm silda suutsid kanda ettenähtud 750 kg koormust. Lisaks vastupidavusele oli oluline ka sildade välimus ja kasutusmugavus, mida samuti koos analüüsiti.
 
2021.-2022. hooaega pikendati 2022. a sügisel veel kahe mooduliga:

1. Kuidas õppida muutuvas kliimas?

Selle mooduli vältel valmistasid osalejad juhendajate abiga klassiruumide makette ning sisekliima lahendusena enda valmistatud õhujagajate prototüüpe.

2. Kuidas saada teisele kaldale?

Tegemist oli analoogse teemamooduliga, mis viidi läbi ka 2022. a kevadel.