Kaks aastat tagasi poleks Johanna veel uskunud, et just inseneeria on see tee, mille valib. Nüüd aga jagab ta 7 sammu, mis selleni viisid.

Gümnaasium on aeg katsetada, et õppida tundma, mis sulle meeldib või ei meeldi. 

Õppisin Gustav Adolfi Gümnaasiumis reaal-loodus klassis, kuid hingelt olin pigem reaali ja humanitaaria segu. Seetõttu oli üks minu eesmärk gümnaasiumis võtta võimalikult palju kõiksugu valikaineid, alustades juhtimisest ja õiguse alustest, lõpetades programmeerimise ja meditsiiniga. Nii sain aru, et koodimine, inimese prepareerimine või sildade ehitamine ei ole minu suured lemmikud. Ühtlasi aitas eriala valikule kaasa kõiksugu üritustel osalemine ja ise organiseerimine, näiteks korraldasime gümnaasiumis loodud MTÜ Noorte Keskkonnaühisusega erinevaid sündmusi, et vahetult ekspertidega arutleda ja võrgustikku luua.

NB! Juba põhikooli lõpus on üks oluline otsusekoht! Tuleviku tarbeks on oluline keskkoolis valida lai matemaatika, et mitte sulgeda uksi reaalainete valdkonnas. 

Ülikooli valides ei otsusta sa ainult eriala. Sa valid ka inimesed enda ümber, õpikeskkonna ning tulevase töö ja sissetuleku võimalused.

Sellest lähtudes tahtsin teha läbimõeldud otsuse – joonistasin enne 12. klassi algust suure tabeli, panin tabelisse kõik erialad, mis mind vähegigi huvitasid, ja hakkasin plusse-miinuseid kirjutama. Minu „inseneri põhjalikkus” utsitas lõpuks portsu õppekavasid välja printima, et kogu elutoa vaip nendega katta ja aru saada, mille alusel otsust langetada. Valikusse jäid psühholoogia, ajakirjandus, majandus, riigiteadused ja inseneeria. Viimase plussideks olid eriala selge väljund keskkonnateemadesse panustamisel, kindel karjääritee ja hästi tasustatud töö. Teisalt hoidis mind tagasi mõte, kas ma saan ikka hakkama. Nüüd tean, et meie erialal on olnud tudengeid, kel keemia tunde sisuliselt ei toimunudki või on füüsikas suured lüngad, ent huvi ja soovi korral on võimalik teemad endale selgeks teha.

Mine kindlasti tudengivarjutama! 

Suure tõenäosusega ei õpiks ma inseneeriat, kui poleks käinud tudengivarjutamas. Kokku käisin tudengivarjuks neljal õppekaval, mis andis realistlikuma ülevaate, milline minu tulevik võiks olla. Keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogia tundus raske, aga inimesed ja tuleviku väljavaated väga inspireerivad – äkki saan mina ka hakkama?
Mulle meeldis mõte, et saan keskkonnaprobleemidele otsida reaalseid lahendusi kokkuhoidvas instituudis, kus poiste-tüdrukute suhe on 50/50. Lisaks meeldis mulle, et sel erialal toimub palju praktikaid ning instituudi vilistlased on täna juhtivatel positsioonidel erinevates ettevõtetes, laborites või annavad nõu Brüsselis energiapoliitika kujundamisel. 

Inseneeria on nii palju enamat kui arvutis projektide joonestamine või pipetiga laboris katsete tegemine. 

Eelmisel aastal korraldasime koostöös TalTechi ja Energia Avastuskeskusega esimese gümnasistidele mõeldud energeetikateemalise häkatoni, kus noored said koos oma ala ekspertidega päriselu probleeme lahendades inseneeriaga tutvust teha. Inseneri tööelu võib tähendada kanalisatsiooniaukudesse ronimist, suurte projektide juhtimist ja inimestega töötamist, välislähetustes käimist, avaliku sektori tippjuhtidele nõuandmist ja palju muud. Minu õpitav eriala annab väga laiapõhjalise hariduse ning instituut julgustab enda õpiteed ise kujundama - valikainete abil saab õppida vastavalt huvidele rohkem keemiat, majandust, matemaatikat, keskkonnateemasid vms.

Bakalaureuse aastad on vundamendi ladumiseks. Millist „maja” sina ehitada tahad? 

Kahekümnendad eluaastad on aeg, millal leiab aset 80% meie elu kõige defineerivamatest sündmustest: ülikooliaastad mängivad seal olulist rolli kontaktide, oskuste ja võimaluste näol. Meie eriala pluss on tihe koostöö ettevõtetega – käime igal aastal erinevatel organisatsioonidel külas ja teeme projektiõpet potentsiaalsete tuleviku tööandjatega. Suur osa õppest toimub praktikumides. Seal uuritakse erinevaid tehnoloogiaid – alates keevkihist ja soojuse levikust torudes kuni mullaproovide analüüsi ja vee puhastamise etappideni.

Rohkem vabadust tähendab ka rohkem vastutust. 

Ülikooli tulekuga tekib korraga palju vabadust ja valikuvariante. Saame ise oma õppekava ja õpiteed kujundada, osaleda kõiksugu üritustel ja organisatsioonides, loengutes kohalkäimine ei ole tihtilugu kohustuslik jne. Teisalt võib tekitada suurem vabadus ka vahel ängistust, sest valikuid on liiga palju ja keegi teine ei saa vastutada minu elu ja valikute eest. Senise kogemuse põhjal võin öelda, et oluline on leida endale sõbrad ja ehitada võrgustik inimestest, kellel on sarnased eesmärgid. Mida selgem on visioon, mida tahad ülikoolist endaga kaasa võtta, seda lihtsam ja ka põnevam on õppimise protsess.

Iga uus algus on raske, ükskõik kui klišeelikult see ka ei kõlaks. 

Matemaatikud teevad inseneridega vahel sellist nalja, et alustavad esimese semestri avaloengut repliigiga: „Vaadake enda paremale, vaadake enda vasakule. Üks teie sõpradest seda semestrit ei lõpeta.” Päris nii hull see õnneks siiski ei ole ja „kuiv tuupimine“ vaheldub praktilise õppimisega. Meie erialal hakkavad erialaained kohe esimese aasta sügisel ja see annab perspektiivi ka (vähempõnevate) üldainete läbimiseks. Näiteks käisime sissejuhatava kursuse raames ekskursioonil erinevates ettevõtetes (nt Tallinna Vesi) ja saime vestelda külalisesinejatega (nt Enefit Power). 
Valikute küsimus

Inseneeria ei ole kindlasti kõige lihtsam tee, mida valida. Aga lõpuks jäävad kõige eredamalt meelde just need „heureka“ hetked, mil näiteks termodünaamika äkitselt loogiliseks muutub. Nagu ka mõni pauguga lõppenud laborikatse või sõpradega tundide viisi koos eksamiks valmistumine — see on vundamendi ladumine oma tuleviku ja laiemate võimaluste tarvis. Kui sind köidab see, kuidas maailm toimib ja kuidas seda paremaks teha, oled keskkonna-, keemia- ja energiatehnoloogia erialale väga oodatud. Tulevaste kohtumisteni!
 

Antud õppekava on Inseneriakadeemia fookusõppekava. Inseneriakadeemia on Eesti riigi, õppeasutuste, ettevõtete ja erialaliitude koostööalgatus inseneeria valdkonnas hariduse kvaliteedi tõstmiseks ja inseneride järelkasvu kindlustamiseks ning valdkonna populaarsuse suurendamiseks. Arendustegevusi viiakse ellu kuni 2029. aastani, täpsemalt saab lugeda inseneriteaduskonna lehelt.