Tallinna Tehnikaülikool

TalTechi Tartu kolledži ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise eriala üliõpilane Eeva Vitsut leiab, et elus tuleb ette võtta ka neid asju, mis alguses hirmutavad. Erialavalikul tuleks aga lähtuda endast, jätta kõrvale surve, mis tuleb kusagilt mujalt.  

Endast tuleb lähtuda ka tuleviku-unistustes. Sest need võiksid olla parajalt suured. “Sellele on veidi etteruttav mõelda, kuid oleks päris äge, kui saaksin tulevikus teha mõne hoone, kus on minu ideid ja mõtteid sees,” ütleb Eeva. 

Viljandist pärit tudengi jaoks oli tehnikaülikool ainus ja kindel valik. Ta käis juba kümnendas klassis õppides TalTechi avatud uste päeval. Sisukas päev aitas langetada otsuse, et selles koolis soovib ta kindlasti õppida.  

Õige eriala leidus tema jaoks Tallinna tehnikaülikooli Tartu kolledžis. Jah, see on väike, aga suur väärtus on Tartus see, et nii üliõpilased kui õppejõud tunnevad üksteist nimepidi, kõik on kodune ja personaalne. 

Inseneeria on kombineeritud arhitektuuriga 

“Joonestamine ja arhitektuur on mulle alati meeldinud. Kui mul tekkis ka tunne, et tahaksin õppida midagi laiahaardelisemat,” sõnab Eeva. Ta toob välja, et ehitusinseneri eriala on hästi matemaatiline, mis tema jaoks jaoks tundub väga põnev. “Tunnen, et mida semester edasi, seda lähemale ma ehitusinseneri ametile jõuan,” ütleb ta.  

Näiteks õpivad tudengid ehitusmehhaanika õppeaines, kuidas arvutada konstruktsioonide tugevust. Seda tehakse käsitsi, et asja põhimõtetest paremini aru saada. Päris insenerid seda muidugi enam niiviisi ei arvuta, seda teevad programmid. “Õppides on eesmärk põhitõed selgeks saada. Selle hõlbustamiseks toovad meie väga heal tasemel õppejõud muidugi ka päriselulisi näiteid,” selgitab ta.  

Meelemuutus tänu praktikale 

Ehituse valdkonnas annavad võimaluse teooria pinnalt edasi areneda nn päris kogemused. “Sel suvel läbisin praktika ehitusfirmas Rand & Tuulberg, sain olla viis kuud NET spordihalli valmimise juures,” sõnab Eeva. Enne praktikat oli ta veendunud, et projektijuhtimine on asi, mida ta kindlasti teha ei taha. “Kuid pärast seda kogemust sain aru, et see väga meeldib mulle,” räägib Eeva.  

Talle usaldati kahe kuu jooksul need tegevused, mida objektijuhid päriselt teevad. “Kontrollisin plaatijate ja maalrite töid. Sain ülevaate, milliseid materjale on näiteks juurde vaja,” ütleb ta. Mida kauem ta platsil oli, seda rohkem enesekindlus kasvas. “Viimastel kuudel ma ei tundnudki end tänu toetavale meeskonnale enam algajana,” nendib ta. 

Laiem vaade erialale 

Üks oluline erialavaliku põhjus oli ka võimalus ühiskonda panustada. “Kui ei oleks insenere, ei oleks meil ka hooneid, kus inimesed saaksid oma võimeid rakendada või ka lihtsalt aega veeta,” räägib Eeva. Kuid miski ei sünni koostööta – insener võib ju luua arvutis hooneid, mille püsti püsimine ei tundu võimalik, kuid tänu inseneri tehnilistele teadmistele oskustele seisavad need probleemideta. 

Eeva selgitab, et järjest olulisem on ehituses jätkusuutlik mõtteviis. Ning inseneril on oma roll ka materjalide valimisel. “Meie hooned peaksid olema ilusad ja funktsionaalsed, aga sealjuures ka planeedi jaoks kestlikud,” ütleb ta. “Minu unistus on olla üks neist, tänu kellele on Eestis juures üks keskkonnasäästlik ja uuenduslik hoone. Või siis hoopis midagi veelgi vingemat, näiteks uus materjal,” sõnab Eeva lõpetuseks. 

Otsusta oma tulevik siin: taltech.ee/tulevik 

Laeb infot...