Miks otsustasid  Erasmus+ programmiga välismaale õppima minna?

Mulle meeldib seiklus ja kui pakutakse võimalust uuteks kogemusteks, ütlen alati „jah“.  Teisel semestril läksin Hispaaniasse Universidad de Valencia ülikooli. Valisin seal keemia eriala ja võtsin juurde anatoomia kursuse loenguid.

Mõte välisriiki õppima minekust käis mul juba varasemalt peast läbi. Peale keskkooli lõppu kandideerisin ka välismaa ülikooli. Seega see polnud minu jaoks üldse raske otsus, kas minna või mitte. Olin välisriigis õppimisele juba varasemalt palju mõelnud.  

Arvan, et peale keskkooli välismaa ülikooli kõrgharidust omandama minna oleks kindlasti olnud palju keerulisem. Nüüd sain esimese semestri TalTechis sisse elatud, ülikooli elu ja erialaga kohaneda ning teisel semestril Erasmusega Valencia ülikooli minnes olin kindlasti natuke kogenum juba. Välisriigis õpingutel tuli olla kõigest pool aastat.  

Välisõppe ajal nägin, et kõik ülikoolid ei ole võib-olla päris valmis välisüliõpilaste vastuvõtuks. Eriti oli seda näha siin Valencias keemia erialal. Välisüliõpilasi sellel erialal ei olnud, õpe oli hispaaniakeelne ja kõike tuli läbi teha praktiliselt üksinda. Seega palju koormust hakkama saamisel langeb välisüliõpilasele. Õnneks Erasmuse perioodil ei ole koormus ainete ja õppimise osas nii suur ning sain ilusti hakkama.  

Miks valisid Hispaania ja Valencia ülikooli?

Vaatasin üle kõik partnerülikoolid, kellega TalTech vahetusõpingute osas koostöö teeb. Kahjuks minu jaoks oli soovitud sihtriikidesse keemia erialale valikuid vähe. Otsinguid kitsendas ka see, et paljud ülikoolid ei võta esimese aasta tudengeid. Oluline on ka õppe keel. Minu valikus olid ainult inglise keeles õpet pakkuvad ülikoolid. Valisin Valencia ülikooli, mille kodulehel oli kirjas, et saab õppida inglise keeles. Näiteks Saksamaale ma ei saanud minna, sest seal nõutakse saksa keele oskust. Keemia eriala üheks plussiks oli kindlasti ka see, et välisõppe programmi on vähem soovijaid ja seega konkurents väiksem.

Õpingud välisülikoolis – kas kerge või keeruline?

Välisõpingud on hea võimalus uute kogemuste saamiseks ja enda proovile panekuks. Mina sain väga positiivse kogemuse osaliseks. Kõik eksamid said edukalt sooritatud ning kindlasti see sotsiaalne pool ja kogemus, mis Erasmus mulle juurde andis, oli üliedukas. Olen väga rahul selle valikuga, et läksin. Sain palju uusi tutvusi ja Hispaanias olles hakkasin tegelema asjadega, millega tegelemisele ei ole varem isegi mõelnud. Teine keskkond ja uued tutvused tõid palju uusi mõtteid mulle pähe.  

Algul oli keeruline õppetöö korraldus. Ülikooli kodulehel oli kirjas, et õpe on inglise keeles. Aga kohale jõudes selgus, et olin ainus välisüliõpilane kursusel ja pidin hakkama saama hispaania keelega. Kui oled ainus välistudeng, siis nad viivad loenguid läbi ikkagi hispaania keeles. Töid saab teha inglise keeles. Hispaaniasse minnes oleks olnud palju kergem, kui oled varem hispaania keelt ka õppinud. Ma kahjuks ei olnud, aga sain kuidagi hakkama. Valenciasse jõudes hakkasin kursusi valima koos sealse programmijuhatajaga. Otsustasime, et võtan enamus kursusi laborites, kuna keemia on väga praktiline õppeaine. Kui on praktiline töö, siis ei ole vaja niipalju õpikuid lugeda ja hispaaniakeelsetes loengutes istuda. Kuna keemia teaduskeel on universaalne, siis sain hakkama. Näiteks anatoomias loengud olid hispaania keeles, käisin kohal ja proovisin võimalikult palju aru saada. Ja mida väga ei mõistnud, arutasime eraldi koos õppejõuga üle või õppisin ise juurde. Õnneks eksamid said edukalt sooritatud. Nii anatoomias kui keemias võimaldasid nad mul eraldi inglise keeles eksameid teha.

Mis erines võrreldes Eestis õppimisega?

Valenci ülikool oli pigem rohkem Eesti keskkooli kui ülikooli moodi. Seal olid väiksemad õpperuumid ja tudengeid loengus oli vähem kui meil. Näiteks suurtes auditooriumites neil keemia loenguid ei toimunud.  

Hispaania õppejõud olid väga avatud ja alati kättesaadavad. Nad olid valmis kohe kohtuma, kui mul oli abi vaja. Laborid ja töö laborites oli võrreldes Eestiga väga sarnane. Ja tuntud stereotüübid hispaanlaste kohta pigem peavad paika. Õhkkond loengus on vaba - suheldakse ja arutletakse teemade üle koos lektoriga aktiivselt. Kui meil TalTechis laboris tudengid pigem vaikselt tegelevad protokolli järgi oma eksperimendiga, siis Hispaanias oli laboris hästi elav õhkkond. Õppejõud käis ringi, suheldi omavahel, tihti isegi lobiseti tunnivälistel teemadel.

Kas oli midagi, mida enne välisõpingule minekut ei osanud ette näha?

Välisõpe andis kindlasti palju juurde iseseisvust, nii kohanemisel kui ka õppimisel. Välisriiki jõudes peab algul eluolu jm õppekorraldusega ise hakkama saama. Kui võis arvata, et vahetusõpilasena tuleb ette palju suhtlemist ja väga aktiivset elu, siis pigem on selle juures ka palju omaette olemist ja ise endale tegevuse leidmist peale õppimise.

Mida Sulle välisõpingud juurde andsid?

Erialaselt sain juurde väga palju praktilisi oskusi, kuna võtsin palju tunde laboris. Ja välisõpingul olles jõudsin selgusele, mis suunas oma erialal spetsialiseeruda. TalTechi keemia ja geenitehnoloogia erialale õppima astudes oli mul kohe alguses suurem huvi geenitehnoloogia osas. Valenciasse tulles mõtlesin, et annan keemiale lisavõimaluse ja õpin seda siin rohkem juurde. Kohal olles sain aru, et keemia ikkagi pole väga minu teema ja rohkem huvitab mind anatoomia ja geneetika. Kui tulevikus pean spetsialiseeruma, siis valin kindlasti geenitehnoloogia.

Kindlasti saab välisõppe kaudu ka palju uusi tutvusi. Näiteks Erasmuse tudengitele korraldataks ühepäevaseid väljasõite, kus saab tutvuda teiste valdkondade erasmuslastega. Sellest kogukonnast leidsin endale uusi sõpru. Kahjuks kohalike hispaania tudengitega oli raskem sõbraks saada, kuna nad hoiavad rohkem omaette. Paljudel on juba omad sõpruskonnad ülikooli ajal ja nad pigem eelistavad suhelda hispaania keeles.

Mõni meenutus välisõppest, mida tahad teistega jagada  

Kui Eestis oleme harjunud, et päike loojub merre, siis siin Valencias saab nautida päikse tõusu merest. Avastasin siin olles enda jaoks rannale minekud väga varajastel hommikutundidel. Täiesti tavaline oli nautida kell 6.30 sõpradega või kasvõi üksinda päikesetõusu merest. See on kindlasti üks asi, mida Eestisse tagasi jõudes hakkan igatsema. Valencia kliima on väga mõnus. Näiteks välistudengi jaoks pole mingi probleem aprillis randa minna ja isegi ujuda. Rand ja meri jäid minu kodukohast ainult pooletunnise tee kaugusele.  

Hispaanlastel on palju tähtpäevi, mille puhul suurejooneliselt pidustusi peetakse. Kindlasti üks meeldejäävamaid hetki oli Valencias märtsikuus toimuv Las Fallas festival, kus kerkivad tohutud fallero skulptuurid, mis põletatakse pidulikult leekides. Lisaks ülisuured ilutulestikud õhtuti ja muu peomelu. Sel ajal ülikoolis loenguid ei toimunud ja oli vaheaeg.

Soovitused tulevastele Erasmus+ programmi tudengitele?

Välisõppesse minnes tuleks kindlasti olla kõigele avatud ja tunda soovi otsida uusi seiklusi.  

Kui ülikooli tulles on sul pigem fookus ainult õpingutel ja akadeemiliselt tugevaks saada, siis pigem Erasmust ei soovita. TalTech annab juba ise selle tugeva baasi. Kes on aga avatud seiklustele ja tahavad näha elu mujal, neil kindlasti soovitan Erasmusega välismaale minna. Kindlasti minge väga avatult. Ette mõelda on väga keeruline, mis tulemas on. Alguses võib olla raske ja läheb aega, mil uusi tutvusi leida. Kasuks tuleb hea suhtlemisoskus, kui ka oskus olla iseseisev. Ise tuleb pingutada, et avastada välisõpingute kõik võimalused ja panna kokku oma õppekava. Ise tuleb otsida ja uurida. Keegi ei tule appi, kui ise ei oska abi paluda.

Ma ei välista, et tulevikus proovin vahetusüliõpilase elu veel. Kindlasti eelnevalt kaaluks seda veel põhjalikult, kuna välisõppesse minek on üsna pikk ja ajamahuks protsess, mis nõuab palju energiat. Aga vähemalt teist korda minna oleks natuke juba lihtsam.

Kui kõik eelnev Sind kõnetab, on Erasmus+ programm just Sinu jaoks!

Vaata lisainfot siit! 

Välisõppe lisakonkurss kevadsemestriks 2026 on avatud alates 25. augustist kuni 15. septembrini 2025.

Lisainfo:

Maarja Märss 
Loodusteaduskonna Erasmus+ koordinaator 
maarja.marss@taltech.ee