Eesti Elektroonikatööstuse Liidu tegevjuhi Arno Kolgi sõnul on magistritasemel elektroonikainseneride saadavus tööturul olnud seni ebapiisav ning edukad elektroonikafirmad vajavad neid, et laiendada nii arendus- kui ka tootmismeeskondi. „Loodan, et tänu TalTechi uutele kavadele hakkab olukord paranema, kuna kogu kaasaegne digitaliseeritud maailm põhineb elektroonikal ning sellise erialavalikuga inimestele on pärast ülikooli lõpetamist paljud uksed valla,“  rääkis Kolk. Ta märkis, et liidul oli võimalus uute õppekavade kujundamisel kaasa rääkida ning tagada seeläbi tihe side ülikoolis pakutava hariduse ja ettevõtete vajaduste vahel.

Võrgutehnoloogiate ja -teenuste õppekava juhi Andres Eegi hinnangul kasvab OSKA tööjõuturu analüüsi kohaselt nõudlus nii kommunikatsioonitehnoloogia spetsialistide kui ka tarkade tellijate järele, kes oskavad kavandada ja IKT sektori arendajatelt tellida innovaatilisi kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid lahendusi. „Täna vajavad pädevaid insenere nii IKT kui teised majandussektorid, kus tuleb lahendada digitaliseerimisega seotud ülesandeid ja probleeme,“ nentis Eek lisades, et Eesti tööstussektoril on vaja konkurentsieelise saavutamiseks ja hoidmiseks rakendada sobivaid digitehnoloogiaid, mis toetavad ettevõtte arengut.

Võrgutehnoloogiate ja -teenuste magistrikavale on õppima oodatud bakalaureuseõppe lõpetanud IKT erialadelt või muude erialade lõpetajad, kel on vähemalt üheaastane tööstaaž IKT valdkonnas.

Mõlemal õppekaval õppijad saavad valikainete abil koostada erinevaid õpiradasid vastavalt soovitud kompetentside profiilile. Näiteks saab valida aineid teistelt IT-teaduskonna kavadelt, küberturvalisuse, tarkvara arenduse ja andmeteaduse valdkondadest. Erialaseid teadmisi saab täiendada sobivate valikutega inseneri- ja majandusteaduskonnast.

Riistvara arenduse ja programmeerimise magistrikava programmijuht Peeter Ellervee ütles, et uus õppekava on Eestis ainulaadne, sest katab nii riistvara kui tarkvaraga seotud teemad, õpetatakse arvutipõhiste sard-, elektroonika- ja automaatikasüsteemide loomist, käitamist ja haldamist. „Sealjuures on õppimise käigus võimalik kitsamalt keskenduda ühele või teisele temaatikale“ rääkis Ellervee. „Oluline lisaväärtus õppekavas on interdistsiplinaarsed projektiained teiste õppekavadega nii IT teaduskonnas kui tehnikaülikoolis laiemalt“.

Riistvara arenduse ja programmeerimise süvitsi õppimine magistrantuuris annab tudengile oskused uute tehnoloogiate loomiseks ja ellu rakendamiseks väga erinevates eluvaldkondades. Alustades meditsiinist ja lõpetades pangandusega, hõlmates riistvara- ja tarkvaraarendusi, automaatjuhtimissüsteemide projekteerimist ning palju muud.