Tallinna Tehnikaülikool

Kui programmeerimisest jääb Sulle väheks ja tunned, et tahad IT ja elektroonika valdkonnas palju rohkem ära teha, siis on riistvara arenduse ja programmeerimise magistrikava just Sulle!

Siin saab Sinust laia silmaringiga tippspetsialist, kes suudab mõista, formuleerida ja lahendada erinevate arvutitel põhinevate elektroonika- ja automaatikasüsteemide loomise, arendamise ja haldamisega seotud keerukaid ülesandeid.

Seda just sellepärast, et tänased tõeliselt head arvutipõhised süsteemid on ammu kolinud internetti, selleks et sinna jääda ja kasutada toimimiseks muuhulgas laialdaselt näiteks 5G jm superkaasaegseid platvorme. Eriotstarbelise arvutipõhise süsteemi suurepärased näited on ju ka meie ülikooli Iseauto ja tudengisatelliit! Meie lõpetajad töötavad kõige suuremat väljakutset pakkuvatel IT-aladel!

Eriala sisu

Riistvara arenduse ja programmeerimise süvitsi õppimine magistrantuuris annab Sulle oskused uute tehnoloogiate loomiseks ja ellu rakendamiseks väga erinevates eluvaldkondades. Alustades meditsiinist ja lõpetades pangandusega, hõlmates riistvara- ja tarkvaraarendusi, automaatjuhtimissüsteemide projekteerimist ning palju muud. Õppima on oodatud bakalaureuseõppe lõpetanud nii infotehnoloogia kui ka lähedastelt inseneeria erialadelt.

Õppekavas on kaks omavahel tihedalt seotud peaeriala - arvutitehnika ja elektroonika ning automaatikasüsteemid. Õppijad saavad valikainete abil koostada paindliku õpiplaani, mille toetamiseks on olemas kuus näidisõpirada:

  1. Sardelektroonika, lisaks ka mikro-, side- ja jõuelektroonika.
  2. Sardsüsteemid - komponendid ja platvormid, nende tootmine ja kasutamine süsteemide loomiseks.
  3. Tarkvara loomine - eelkõige reaalaja- ja sardtarkvara teemad.
  4. Süsteemide usaldusväärsus, pluss töökindlus ja turvalisus.
  5. Targad süsteemid - automaatika-algoritmide, tehisintellektiga, nutisüsteemidega jne seotud teemad.
  6. Hooneautomaatika - konkreetsemalt siis nutisüsteemide ja hoonete taristuga seotud teemad.

Selliste soovituslike õpiradade abil saavad tudengid paremini häälestada oma spetsialiseerumist ühele või ka mõnele kitsamale teemale. Lisaks on õppekavas oluline osa projektiainetel, mis võivad olla aluseks magistritööle.

Riistvara arenduse ja programmeerimise magistrikava on välja kasvanud varasematest arvutisüsteemide ning elektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogiate magistrikavadest, millele on lisandud uus ja arenev hooneautomaatika temaatika. Õppekava sisu ja materjalide valmimist on toetanud Haridus- ja Noorteameti IT Akadeemia programm.

Tutvu riistvara arenduse ja programmeerimise õppekava täisversiooniga

MIKS ÕPPIDA RIISTVARA ARENDUST JA PROGRAMMEERIMIST JUST TALTECHIS?

Riistvara arenduse ja programmeerimise magistriõppekava TalTechis on Eestis ainulaadne, sest ainult meil õpetatakse arvutipõhiste sard-, elektroonika- ja automaatikasüsteemide loomist, käitamist ja haldamist, kattes nii tarkvara, riistvara kui ka elektroonikaga seotud teemad. Sealjuures on õppimise käigus võimalik kitsamalt keskenduda ühele või teisele temaatikale.

Riistvara arendus ja programmeerimine

Tulevik

Magistrikraadiga lõpetajatele pakutavad töökohad on vastutusrikkad ja kõrgepalgalised. Tööd leiad arvutipõhiste seadmete ja süsteemide projekteerimise, realiseerimise, rakendamise ja haldamise spetsialistina. Selliste tehniliste süsteemide tüüpilisteks esindajateks on juhtimis- ja seiresüsteemid erinevates valdkondades, diagnostikasüsteemid, tehnoloogiliste seadmete ja protsesside automaatikasüsteemid, hoonete automaatika-, turva- ja tehnosüsteemid.

Magistrikava lõpetajad leiavad tööd tippspetsialistidena ettevõtetes, mis tegelevad automaatika-, elektroonika- ja arvutipõhiste terviksüsteemide projekteerimise ja haldamisega, aga ka vastavate komponentide projekteerimise ja tootmisega. Põhjalik teoreetiline ettevalmistus loob head eeldused õpingute jätkamiseks doktorantuuris.

Põnevat lisainfot

Jürgen Soomi foto, kes on IT-teaduskonna doktorant-nooremteadur
Jürgen Soomsardtehisintellekti labori (Embedded AI Research Lab) nooremteadur

Riistvara arenduse ja programmeerimise magistrikava on küll uus, kuid ka selle aluseks olevate varasemate õppekavade lõpetanute arvamused on informatiivsed.

Jürgen Soom: suurimad ohud on enesedistsipliini ja teadmistejanu puudumine

Loe intervjuud siit

Kristina Vassiljeva: kõige lahedam on, kui vilistlased tulevad tagasi ülikooli koostööd otsima

Loe intervjuud siit

Jaan Hendrik Murumets, elektroonikaettevõtte noor tippjuht: rõõm on näha enda kätega loodud lahendusi maailma edasi viimas

Loe intervjuud siit

Laeb infot...