Juba magistri teise aasta alguses asus säilenõtkusest ja keskkonnahoiust sütitatud Karin tööle Eesti piloodi koordinaatorina CENTRINNO innovatsiooni- ja arendusprojektis, mille eesmärgiks on muuta vanad tööstusalad uuteks kestlikeks loovklastriteks, tootmislaboriteks ja kogukonnakeskusteks. Ka täna, poolteist aastat hiljem, usub Karin, et tegutseb selles valdkonnas veel palju aastaid.

Miks otsustasid asuda õppima Tehnoloogia valitsemise ja digitaalsete muutuste õppekavale?

Gümnaasiumi lõpetamise järgselt läksin Tartu Ülikooli informaatikat õppima, kuid esimese aastaga sai mulle selgeks, et inimesed, projektid ja juhtimine on rohkem minu jaoks, misjärel vahetasin eriala majanduse vastu jättes informaatika kõrvalerialaks. Bakalaureuseõpingute ajal ja paar aastat pärast seda töötasin peamiselt infotehnolooga startuppide jaoks. Igas tegevuses läks aga minu fookus ja mõte suuremate ühiskondlike ja majandusprobleemide juurde ning nii olin otsimas eriala, mis aitaks mul laiendada perspektiivi kogu ühiskonnale, tehnoloogiale, majandusele ning ajaloole. 

Soovisin eelkõige arendada süsteemset mõtlemist, et lahendada suuri ja keerulisi probleeme nagu näiteks kliimakriis. Esialgu tundus, et sellist eriala pean hakkama otsima erinevatest maailma soppidest, kuid sõbra soovitusel jõudsid minu otsingud omaenda tagahoovi, Tallinna Tehnikaülikooli. Nii võtsingi korraks aja maha ning asusin õppima Tehnoloogia valitsemise ja digitaalsete muutuste (lühidalt TG&DT, lühend pärineb kava ingliskeelsest nimest Technology Governance and Digital Transformation) magistrikavale.

Ma ei olnud seda eriala pikalt märganud või uskunud, et see võiks olla midagi mulle, sest arvasin, et eriala nimetus on veidike eksitav. Aga eks olegi raske kõigehõlmavale ühiskondlikule silmaringi erialale nime panna. Nüüd ma tean, et tehnoloogia valitsemine on väga lai teema, mis õpingud hästi kokku võtab: eriala õppides avardub teemadering erinevatele ühiskondlikele ja majanduslikele narratiividele, mis ongi suuremalt jaolt mõjutatud tehnoloogia arengust.

Milliseid maailma põletavaid probleeme saavad selle eriala lõpetajad lahendada?

Selle eriala lõpetajad omandavad väärtusliku perspektiivi ühiskondlike muutuste ning tehnoloogiliste arengute põhjustele ja tagajärgedele. Kui näiteks informaatika ja majanduse erialal õppisin lahendama probleeme peamiselt organisatsiooni, toote või konkreetse turu ja sihtgrupi tasandil, siis magistriõppes tuli skoopi laiendada kogu ühiskonnale. 

Eriala lõpetaja suurimaks tööpõlluks on suured organisatsioonid ja institutsioonid nagu riik, omavalitsused, suured ettevõtted ning rahvusvahelised ja muud organisatsioonid, kes seisavad silmitsi ühiskondlike probleemide lahendamisega. Suurteks probleemideks on näiteks kliimakriis, ebavõrdsus, ökoloogiline kriis. Tehnoloogia valitseja suudab kaevuda probleemide juureni ning neid süsteemselt lahendada. 

Lahenduste poole pealt saavad selle eriala lõpetajad olla kahtlemata kasulikud rohepööret puudutavates väljakutsetes ning selle all mõtlen ma just seda kõige keerulisemat ülesannet - inimeste käitumise, keskkonna ning sellega seonduvate poliitikate kujundamist ja ühiskondlikku organiseerumist. Rohepööre on nii lai termin, et võimalusi tegutsemiseks on väga palju. Indiviidi enda ülesanne on leida üles huvipakkuv valdkond, kus kestlikkust ja säilenõtkust juurutada.

Iga valdkonda saab ja tuleb muuta säilenõtkemaks ja kestlikumaks (kohalikumaks, paindlikumaks, vähem ressurssi nõudvamaks), olgu see siis meditsiin, avalik haldus, toomine, või meelelahutus. Tehnoloogia valitseja võib olla nii poliitik, ettevõtja, aktivist, juht, spetsialist, teadlane kui ka konsultant. See sõltub inimesest ja tema huvidest. Heal tasemel mõtlemisoskus tuleb kasuks igas ametis.

Milliseid ühiskondlikke väljakutseid Sina oma igapäevatöös lahendad? 

Ma läksin tehnoloogia valitsemise ja digitaalsete muutuste erialale, et leida tee enda jaoks kõige tähtsamate murettekitavate probleemide lahendamiseni, milleks on kliima- ja ökoloogiline kriis. Me kõik kuuleme keskkonnateemalisi jutte ning rohepesu uksest ja aknast, kuid eneselegi üllatuseks ma avastasin, et suurt pilti kokku panna vaevuvad või oskavad vaid vähesed. Väga paljud ei teagi, mis keskkonda aitab, ning ma leian, et see on miski, mis mind minu praeguse tööni juhatas. 

Oma töös TalTechi Nurkse instituudis koordineerin EL-i rahastatud innovatsiooni ja arendusprojekti CENTRINNO Tallinna pilooti. Piloodi raames käivitame ühes Tallinna linnaga Kopli 93 kogukonnakeskust, mis on meie enda kohalik säilenõtkuse katselabor. Kogukonda muudab säilenõtkemaks  kui inimeste oskused, omavahelised suhted ning teadmised on mitmekesisemad hõlmates kõiki eluks vajalikke valdkondi, seal hulgas toidu kasvatamist, ehitamist, meisterdamist ja parandamisoskust, iseorganiseerumist jne. Mitmekesisemad inimesed loovad ka terviklikuma majanduse, kus eluks vajalikke teenuseid ja tooteid suudetakse pakkuda rohkem kohalikul tasandil. 

Milliste teemadega KOPLI 93 kogukonnakeskuses säilenõtkust silmas pidades tegelete?
Algatasime Kopli 93 keskuses kogukonnaaia selleks, et kasvatada toitu ja teha katsetusi linnaaianduses. Alanud on ka ehitustöö, et avada kogukonna parandustöökoda, kus saab vanadele asjadele ja materjalidele anda uue elu, luua toodete prototüüpe, tegeleda käeliste hobidega ning hoida läbi ühistegevuste paremat sidet kogukonnaga. 

Samuti tegeleme aktiivselt sellega, et luua pinnas kogukonna iseorganiseerumiseks. Omandame ja anname läbi praktiliste ühistegevuste ja koolituste inimestele oskusi selleks, et suuta kogukonnaga isekeskis otsuseid langetada ja asju korda ajada ilma riigi või omavalitsuse abita. Pikas plaanis aitab isemajandamine ja -organiseerumine tagada heaolu, sest siis ei olda enam nii mõjutatud ülemaailmselt aset leidvatest sündmustest. Boonusena aitab see juba praegu elu ja olu paremaks muuta. See on kaasava valitsemise kõige otsejoonelisem vorm. 

Kuidas selle eriala lõpetamine on Sulle elus laiemalt kasuks tulnud?

Ilma õppekavale astumata ei oleks ma tõenäoliselt oma tänase tööni jõudnud. Ma sain eriala omandades hulgaliselt teadmisi ja oskusi alternatiivsetest organiseerumisviisidest, jätkusuutlikest majanduslikest praktikatest ja tootmisviisidest ning erinevate majandussektorite arengutrendidest. Need teadmised ja saadud inspiratsioon aitavad mind töös igapäevaselt. Ma ausalt öeldes ei teaksi, mida Kopli 93 piloodiga peale hakata, kui mul neid teadmisi poleks.

Samuti mõistan pärast eriala lõpetamist maailma väga palju paremini. Kui varasemad ühiskondlikud kriisid, ootamatused või niisama muutused võisid minus tekitada peavalu või vahel lausa ka hirmu, siis nüüd ma mõistan piisavalt suurt ampluaad protsesse, et need muutused on minu jaoks loogilisemad ja mõistetavad ning ootamatused on saanud ootuspärasemaks. 

Näitena võin tuua pandeemia ning viimaste aastate majanduslikud nähtused (ressursside, logistika või poliitikaga seotud väljakutsed), milles suudan paremini orienteeruda ning adekvaatselt eilse ja homse päeva stsenaariumeid analüüsida. See annab võimaluse nii oma isiklikus kui ka tööelus teha palju paremaid otsuseid. TG&DT lõpetaja suudab integraalselt mõelda nii lühi- kui pikaajalistest arengutrendidest.

Tegemist on ingliskeelse õppekavaga, kus õpib rahvusvaheline seltskond ning õpetavad ülemaailmselt juhtivad teadlased. Miks soovitaksid teistel Eesti tudengitel asuda Eestis õppima ingliskeelsele õppekavale ja seda veel tehnoloogia ja digitaalsete muutuste vallas?

Eriala on rahvusvaheline eelkõige põhjusel, et antud valdkonna ja teadmiste edasiandmiseks ja arendamiseks napib Eestis hetkel veel nii talenti kui ka kogukonda. Meil on vedanud, et just siia on kokku aetud nii rahvusvaheline ja pädev seltskond. Samuti on selle eriala suureks boonuseks rahvusvaheline õpiseltskond üle kogu maailma, kel kõigil oli ühine huvi selle valdkonna vastu. Kui õppida niivõrd globaalseid teemasid siis iga kaastudengi jagatud kogemus või vaade probleemidele rikastas õpinguid sama palju kui loengutes ja seminarides antud sisu. Põnevateks vestlusteks oli pinnas väga viljakas.

Ingliskeelsel õppekaval oli veel üks lisaboonus. Kuna kõik minu varasemad õpingud on olnud eesti keeles ja ainult meie kohalikus kontekstis, siis igatsesin ühte võimast välismaakogemust, kus saaks inglise keele lugemise ja kirjutamise oskuse viimase peale lihvida. Kuid kui oled Eestis juba oma koha, kodu ja kogukonna loonud, oma karjääri alustanud, siis ei kipu nii väga välismaale kolima. Tehnoloogia valitsemise ja digitaalsete muutuste ingliskeelsel õppekaval sain ma aga eheda välismaakogemuse kodust lahkumata. Kuna paljud kaastudengid on Eesti näol kolinud uude riiki, siis tekkis nendega kambavaim ja rahvusvaheline kogukond, kellega koos õppida ja niisama vaba aega veeta.

Mis Sulle ainekursustest eredamalt on meelde jäänud?

Siiralt võin öelda, et nii mõnigi õppeaine sellelt erialalt oli elu kõige põnevamate ja kvaliteetsemate kursuste seas, mida kunagi kogenud olen. Mitmed õppeained keskendusid sellele, et reflekteerida ja vahel ka kritiseerida tehnoloogiaid, lahendusi ja põhimõtteid, mis on tänapäeva ühiskonnas status quo. 

Meid suunati mõtlema kastist välja, mängima alternatiivsete ideedega, lahustama võib-olla ka iseendale külge juurdunud pimedaid uskumusi ühiskonna, inimese või majanduse kohta. Mul on rõõm, et sellised õpetajad ja mõtlejad on nüüd mu kolleegid, kellega koos jätkub teadmiste omandamine ka pärast kraadi kätte saamist.

Millised on Sinu professionaalsed tulevikuplaanid? 

Minu edasine professionaalne plaan sisaldab ponnistusi toetada ühiskonda loodusläheduse tranformatsioonis. Olen oma eelnevates mõtetes kasutanud mitmeid kordi sõna säilenõtkus. Loodus on täiuslikult säilenõtke. Inimene ja ühiskond on see, mis peab liikuma looduse poole, mitte loodus ei pea tegema lõputult ajutisi järeleandmisi selleks, et inimene ja ühiskond saaks veidi kauem oma mugavustsoonis kükitada. 

Kuna viimasest taipamisest  on meie ühiskonnas vajaka, on minu missiooniks seda teadmist edasi viia ja maksimaalselt rakendada. Olen teinud algust juba mõne väiksema algatuse ja projektiga nagu näiteks Kopli 93, ühismeedia grupi “Keskkonnasäästjad” loomine ning oma kodu ja küla säilenõtkeks muutmise kallal töötamine. Ma usun, et võimekus juhtida keerulisemaid ja suuremaid projekte samas vallas ajas ainult kasvab.

Vajadus professionaalsete innovatsiooni ja muutuste eestvedajate ja juhtide järele on tulevikus ainult kasvamas. Loe Tehnoloogia valitsemise ja digitaalsete muutuste õppekava kohta lisa: https://taltech.ee/tehnoloogia-valitsemine-ja-digitaalsed-muutused