Kõik sai alguse siis, kui Karlis oli 4.-5. klassis ja talle meeldis väga arvutimäng RuneScape. Ühel hetkel õnnestus tal mängu koodi koopiale ligi saada. Java kood oli tal ees nagu suur ja arusaamatu mägi, aga siiski hakkas ennast sellest läbi närima. Kui õnnestus paar rida koodi omalt poolt lisada, hakkasid tegevused mängus natuke muutuma. Sealt edasi oli Karlisel plaan paigas – ka temast pidi saama programmeerija.  

Tollal õppis ta Hiiumaal Käina koolis. Peale põhikooli läks ta ühes nelja klassikaaslasega Nõo Reaalgümnaasiumisse, sealt edasi aastaks kaitseväkke. Ja seejärel tuligi TalTechi. Ent miks just siia? „Tahtsin uut linna näha. Tallinnas on rohkem võimalusi, siin on väga palju asju, mida teha. Väga paljud tuttavad on samuti Tallinna kogunenud,“ selgitab Karlis. 

IT-süsteemide arendus tähendab esmajoones tarkvaraga tegelemist, riistvaraga Karlis palju kokku ei puutu. Talle meeldib, et õpingutel saab tihti käed külge panna. Ülesanded eeldavad nuputamist, mitte juhendi järgi tegemist. Koolitusi viivad läbi oma ala spetsialistid, näiteks käisid Microsofti töötajad rääkimas pilveteenustest, millest Karlis varem midagi ei teadnud. 

IT-tudengid kipuvad väga varakult tööle. Ka Karlis nendib, et juba tõmbab teda tööd tegema. Aga natuke võiks veel oodata. „Tahaks ikka üliõpilane ka olla. Elu on vahva, üritusi palju, kogu aeg toimub midagi. Tööl teeksin üheksast viieni sama asja, praegu saan erinevaid tegevusi teha,“ arvab Karlis.  

Kas kunagi võiks minna ka magistrantuuri, Karlis veel öelda ei oska. Ta hoiab selle tarvis ka hinded piisavalt kõrgel. Samas pole IT-tööturul tema sõnul magistrikraadi üldiselt vaja, kogemust hinnatakse rohkem.  

Armastus mängude vastu pole aga noorel mehel kuhugi kadunud. Ta on korduvalt osalenud GameJamil, kus tehakse lühikese aja, tihti isegi 48 tunni jooksul, nullist oma mäng. Karlise jutust käib korduvalt läbi mõte, et ta võiks teha oma firma mängude loomiseks. Jah, mänge on väga palju ja silma paistmine raske, aga isegi kui kümme mängu järjest ebaõnnestuvad, on alati võimalus, et üheteistkümnes on järgmine mängude hitt. 

Karlis hindab end pigem rahutuks tüübiks. „Ma pole suur tööloom, laisklen palju, aga hästi palju võtan ette huviprojekte. Vahel on hea ka istuda ja mängida, aga siis tekib idee, see hakkab väga meeldima ja nii hakkadki uurima, kuidas seda teoks teha. Väike idee, aga rabelemist on palju,“ räägib Karlis.  

Samas ühines Karlis ka IT-teaduskonna üliõpilaskoguga. See on vabatahtlik organisatsioon, kus inimesed saavad tutvuda oma ala tudengitega ning iganädalaselt osaleda erinevatel üritustel või neid ise korraldada. 

Otsusta oma tulevik siin: taltech.ee/tulevik