Lisaks põnevatele minikatsetele ja mängudele oli sel aastal loodusteaduskonnal pakkuda mitmeid erinevaid töötube ja loenguid, mis osutusid väga menukaks. Kohal olid ka tublid loodusteaduskonna üliõpilased kellega koos, sai teha lõbusaid katseid ning tutvuda uurimisrühmade tööga.

Loengus „Tudengi elektroonika hobiprojektist ettevõtteni“ rääkis Kaarel Paal sellest, kuidas ta proovis tehnoloogia abil lahendada purjetamise valdkonna probleemi, kuidas sellest on välja kasvanud alustav ettevõte ja kuidas on teda aidanud füüsikaõpingud TalTechis.

Liisi Raudvälja rääkis loengus „Kuidas ma ühildasin oma bakalaureusetöös muusika ja füüsika?“, kuidas matemaatilisest kaosest muusika välja võluda või milliseks kujunesid ülikooliaastad füüsikust rahvusvahelise organisatsiooni tudengiaktivistil.

Kai Salmi töötoas „Maa kui süsteem“ tutvustati õppekava “Maa süsteemid, kliima ja tehnoloogiad” okeanograafia ja meteoroloogia vaatenurgast. Mis roll on atmosfääri ja maailmamere vastastikel suhetel kliima kujunemisel ning kuidas kliima soojenemine neid mõjutab? Samuti räägiti vee omadustest segunemise katse käigus.

Jan-Erik Vaher viis läbi töötoa-mängu“ Kust tuleb kahvel?“ mille käigus tutvustati õpilastele, et meid ümbritsev maailm koosneb erinevatest toodetest, mis meie elu lihtsamaks ja mugavamaks muudavad. Tehnoloogia ja teaduse arenguga on need tooted muutunud palju keerukamateks, sisaldades aina rohkem erinevaid toormaterjale. Kuigi kõik teavad kust neid eluks vajalikke tooteid soetada, ei pruugi tarbijad alati teada, mida need tooted sisaldavad.

Mihhail Klopovi töötoas „Füüsikaliste protsesside modelleerimine“ said õpilased tunda ennast kosmose avastajatena. Modelleeriti keha liikumist erinevate planeetide atmosfääris (Maa, Marsi ja Veenuse pinnal), satelliidi või maanduri liikumist Maa gravitatsiooniväljas ning molekulide liikumist inertgaasis.

Estelle Silm tutvustas enda loengus „Teekond keemiatudengist teadlaseni“ erinevaid keemiavaldkondi ning seda kuidas entusiastlikust tudengist ühel päeval teadlane sirgub.

Loengus „Muinasjutust tegelikkuseks – kuidas toidutehnoloogid kontrollivad jääd“ tutvustas Õnnela Luhila, kuidas toidu- ja biotehnoloogia on andnud meile muinasjutulise võime kontrollida jääkristalle kasutades looduses leiduvaid jääga seonduvaid valke.

Annela Avarlaid loengus „Geenitehnoloogia - mis? miks? kellele?“ arutati: miks tulla geenitehnoloogiat õppima ning kuidas geenitehnoloogia maailma parandab.

Kohti jätkus vaid kiirematele kuid kõik, kes sooviksid loodusteaduskonnas õpingutest rohkem teada on oodatud loodusteaduste päevale, mis toimub 28.04.2023. Kavas on mitmed põnevad laborikatsed, loengud ja töötoad. Rohkem infot leiad SIIT.