Õppereisil osales Maapõueressursside (praegune nimetus Maa süsteemid ja geotehnoloogia) eriala magistrant Henri Olavi Suomalainen koos TalTechi geoloogia instituudi mäenduse ja maavaratehnoloogia osakonna lektor Sander Kanteriga. Foto: Geoloogia instituut.

Nüüd juba Maapõueressursside eriala magister toob välja, et Rootsi on üks Euroopa Liidu suurimaid vasemaagi kaevandajaid ja külastatud Aitiku kaevandus on riigi suurim vasekaevandus. Lisaks on Rootsi suurim rauamaagi kaevandaja ning üks olulistest mitteväärismetallide ja väärismetallide tootjatest Euroopa Liidus. Külastatud Malmbergeti kaevandus on omakorda üks suurimaid rauamaagikaevandusi Rootsis.

"Kuigi kaks kaevandust asuvad üksteisest ainult 15 kilomeetri kaugusel, on need vägagi erinevad – esimene neist on erakätes ja teine riigiettevõte, üks pealmaa- ja teine allmaakaevandus. Kummaski on kasutusel erinevad kaevandamismeetodid: Boliden Aitikus lõhkamine ja kaevandamine ning LKAB Malmbergetis allkorruste varistamisega kaevandamine," kirjeldab Henri külastust, kus osaleti  koos TalTechi geoloogia instituudi mäenduse ja maavaratehnoloogia osakonna lektor Sander Kanteriga.

Rohepööre läbi püriidi kaevandamise

Boliden Aitiku vasekaevanduses andis seal tootmise planeerijana töötav Tallinna Tehnikaülikooli vilistlane Epp Kuslap põhjaliku ülevaate ettevõttest. Tutvuti kaevanduse eri osade ning masinapargiga, kus on kasutusel ühed suurimad kaevandusmasinad Euroopas. "Põhilised mineraalid, mida antud kaevanduse maagist võib leida, on kalkopüriit ja püriit. Ilma neis sisalduva kulla ja vaseta ei saaks toimida ka rohepööre ning üleminek rohelistele energiatehnoloogiatele," märgib Henri.

Maapõueressursside eriala magistri sõnul on Malmberget kompleksne allmaakaevandus, kus peamised kaevandatavad mineraalid on magnetiit ja hematiit. Kaevandusest saadavat rauamaaki on tarvis terase ehk raua ja süsiniku sulami tootmiseks.

"Päev algas umbes kümneminutilise autosõiduga pea 800 meetri ja siis edasi üle kilomeetri sügavusele. Nägime maa-alust puurimist ning värskelt puuritud puursüdamikke, mille magnetilisi omadusi saime kohe ka katsetada. Magnet jäigi värskelt puuritud kivimi külge kinni! Nägime maa-alust masinaparki, masinate hooldusruume ning ka ettevõtte maa-alust geoloogiaosakonda, kus puursüdamike ja muude kaevandamisega kaasnevate kivimite omadusi analüüsiti," lausub Henri, kelle sõnul jäi mõlemas kaevanduses sel korral veel palju ka nägemata, näiteks, kuidas kaevandatud maaki edasi töödeldakse ja väärindatakse.
 
Kõige üllatavam on tema hinnangul see, et kui Aitiku pealmaakaevandus on kolm kilomeetrit pikk, 1,1 kilomeetrit lai ja 0,5 kilomeetrit sügav, siis Malmbergeti allmaakaevanduse sügavus ulatub üle ühe kilomeetri. Eesti sügavaima kaevanduse ehk Estonia kaevanduse sügavus on maksimaalselt 70 meetrit. Võrdluseks: Tallinna teletorn on 314 meetrit kõrge, Viru hotell Tallinnas 68,5 meetri kõrgune ning maailma kõrgeim hoone, Burj Khalifa, 828 meetri kõrgune.

Insenerioskused ja loodusteaduslik maailmapilt

Henri kirjeldab, kuidas tööpäev kaevanduses võib välja näha väga erinev, olenedes suuresti töökohast ning tööülesannetest. Osal töölistest võib olla palju arvutiga töötamist, modelleerimist ja kalkuleerimist. Samas teistel, näiteks kallurijuhtidel, koosneb päev suuresti kaevandatud kivimite vedamisest.

"Tänapäeva insener- ja mäendusettevõte vajab väga laia ja interdistsiplinaarse taustaga töötajaid, kelles põimuvad insenerioskused ja loodusteaduslik maailmapilt. Üha enam muutuvad oluliseks rahvusvaheline koostööoskus, teadmised maapõuest ja oskused maavarasid jätkusuutlikult kasutada," leiab ta lisades, et ilma mineraaltoormete ja tasemel insenerihariduseta ei ole võimalik saavutada ei rohepööret ega kliimaneutraalsust.

Praegused suuremad arengusuunad on Maapõueressursside eriala  magistri hinnangul mõlemas kaevanduses automatiseerimine, näiteks ilma juhita sõitvad autonoomsed masinad, ja tehisaru rakendamine kaevandamise eri etappides. Väljakutsena toob ta esile motiveeritud tööjõu leidmise, mis tuleneb kvalifitseeritud tööjõu puudusest ja kaevanduste küllaltki eraldatud asukohast Põhja-Rootsis.

Henri hinnangul avardas külastus tema silmaringi ja andis juurde inspiratsiooni ning julgust geoloogia valdkonnas edasi tegutsemiseks. "Kuna külastasime Aitiku kaevanduses just TalTechi vilistlast, kes aitas meil Rootsis kohapeal mõlemas kaevanduses kõike organiseerida, siis see näitas väga hästi, et TalTechi haridus avab tõepoolest ukse maailma," lisab Henri.

Otsusta oma tulevik siin: taltech.ee/tulevik

Boliden Aitiku vasekaevandus. "Saime näha maagi kaevandamist ja masinatele laadimist vägagi lähedalt ning teha paar tiiru kaevanduses ka kalluri kõrvalistmel, mille rehvi läbimõõt on 4 meetrit ja masina kõrgus 7,5 meetrit," kirjeldab Henri. Foto: Geoloogia instituut.

LKAB Malmberget rauamaagi allmaakaevandus. Peamised kaevandatavad mineraalid on magnetiit (magnetiline) ja hematiit (mittemagnetiline). Foto: Geoloogia instituut.