Majandusanalüüsi magistriprogrammi magistrandid kaitsesid mai lõpus oma lõputöid. Pauline Kommeri magistritöö eesmärk oli hinnata mittesobituvust töötute ja vabade töökohtade vahel Eesti tööturul, uurides mittesobituvust erinevatel tasemetel: regionaalsel, ametialade ja tegevusalade tasemel. Pauline Kommer sai oma töö eest Eesti majandusteadlase ja pankuri Rein Otsasoni nimelise stipendiumi.
Mittesobituvuse ulatuse uurimine võimaldab paremini mõista töötuse võimalikke põhjuseid ning kujundada sobivaid tööturumeetmeid töötuse vähendamiseks. Mittesobituvuse hindamiseks kasutas Pauline uut metoodilist lähenemist mittesobituvuse indeksite kujul, mida varasemalt Eesti tööturu uurimisel pole rakendatud.
Uurisime Paulinelt, kuidas ta oma lõputöö teema valis ja kuidas selle läbi viis.
Kuidas valisid oma magistritöö teema?
Uurisin enda magistritöös töötute ja vabade töökohtade mittesobituvust Eesti tööturul. Mind on bakalauruseõpingutest saati paelunud tööturu temaatika ning olen soovinud uurida, miks tööturg mõnikord nii efektiivselt ei toimi, ning miks esineb töötust. Magistritöö raames oli mul suurepärane võimalus arendada edasi enda bakalaureusetööd, et uurida süvitsi, kui palju Eesti tööturul mittesobituvust töötute ja vabade töökohtade vahel esineb.
Miks on see teema oluline/asjakohane?
Kõrgem töötus ja tööjõupuudus viitavad sellele, et tööturg ei toimi efektiivselt, mis omakorda võib põhjustada erinevaid sotsiaalmajanduslikke probleeme ning vähendada ühiskonna heaolu. Selleks, et kujundada ja rakendada sobivaid tööturu poliitika meetmeid, eesmärgiga vähendada töötust või tööjõupuudust, on oluline mõista, mis neid põhjustab.
Mis andmeid sa kasutasid?
Kasutasin magistritöös Eesti Töötukassa andmeid ning selleks, et saaksin analüüsi koostada detailsemal tasemel, esitasin ma Töötukassale andmetaotluse. Samas õppisin, et andmete saamise protsess võib kujuneda algselt planeeritust pikemaks.
Millist meetodit sa kasutasid, kuidas jõudsid sobiva meetodini?
Mittesobituvuse uurimiseks kasutasin magistritöös uudset meetodit, mida Eesti tööturu analüüsimisel varem rakendatud ei ole. Magistriõppe käigus sain põhiteadmised peamistest majandusanalüüsis kasutatavatest meetoditest. Kuigi kasutasin töös meetodit, mida ma otseselt ühegi kursuse raames ei õppinud, siis õpingute käigus saadud teadmiste pagas julgustas mind uurima ja kasutama metoodikat, millega ma varem tuttav ei olnud.
Mis tulemusteni jõudsid? Mis on järeldused?
Magistritöös jõudsin tulemuseni, et Eesti tööturul eksisteerib mittesobituvust töötute ja vabade töökohtade vahel nii regionaalsel, ametialade kui ka tegevusalade tasemel. Jõudsin ka järelduseni, et mõnes maakonnas, ameti- ja tegevusalal toimib tööturg teistega võrreldes vähem efektiivsemalt ning antud metoodikat edasi arendades on mul võimalik mittesobituvuse põhjuste uurimist jätkata doktoriõppes.
Mida sa magistritöö kirjutamise käigus uut õppisid?
Magistritöö koostamise protsess andis mulle väga hea kogemuse, kuidas akadeemilist teadustööd koostada ning arendas oluliselt argumenteerimis- ja analüüsioskusi.
Tagasivaatavalt kogu magistriprogrammile, milliseid saadud oskusi/teadmisi hindad kõige rohkem?
Kõige rohkem hindan ma majandusanalüüsi õppekaval õppimise juures seda, et see annab väga head teadmised majanduses toimuvate protsesside mõistmiseks ja nende analüüsimiseks, sest ühendab omavahel nii teadmised majandusteooriast kui ka praktilised ökonomeetrilised oskused.
Majandusanalüüsi magistrikava eesmärk on anda põhjalik majandusteaduslik haridus koos praktiliste oskustega. Meil on väga tihe koostöö nii era- kui avaliku sektoriga, õppeainete väljaarendamisesse ja õpetamisesse on kaasatud Eesti Panga, Rahandusministeeriumi, Praxise, Swedpanga ja SEB esindajad. Enamik õppejõududest on noorema põlvkonna doktorikraadiga teadlased, kellel lisaks tugevatele teoreetilistele teadmistele on olemas ka praktiline töökogemus erinevates majandusvaldkonna ettevõtetes. Tutvu õppekavaga: taltech.ee/majandusanaluus