„Kui meri kutsub, kui sa seda kutset südames tunned, ei saa sellele vastamata jätta. Tuleb minna.” Sellisele veendumusele on Mark-Mihkel Eiche õpingute ajal jõudnud. 

Tahtis teada, kuidas vee all hingata 

Gümnaasiumi ajal mõtles Mark-Mihkel arstiteaduskonda astumise peale, käis haiglas isegi ühe anestesioloogi juures töövarjuks. Aja edenedes need plaanid aga hääbusid ja 12. klassis hakkas üha enam kummitama mõte, et üks õige amet ja kutsumus võiks tema jaoks olla laevamehaanika.  

Lapsepõlves Koplis elanud Mark-Mihkel oli juba toona merega n-ö sina peal, käis palju rannas ja armastas mõelda müstilisest suurest vetevallast. Kui enamik inimesi unistas eas lendamisest, siis tema vee all hingamisest. 

Laevamehaanikul on avar tööpõld 

Õpinguaastad on lennanud linnutiivul. Üha lähemale jõuab tööle asumise aeg. Võiks ju arvata, et Eestil pole ju kuigi palju laevu, kuhu mehaanikuid vajatakse, aga tegelikult Mark eesootava tööpõllu pärast ei muretse. Häid spetsialiste vajatakse nii Eesti saarte vahel kurseerivatele parvlaevadele, Tallinki laevadele kui ka välismaa alustele. Kõik sõltub tööle pürgija südikusest! 

Eriala, mida ta õpib, on inseneri oma. Amet, mille ta õppides omandab, eeldab ennekõike tööd laeval, sest ei õpita otseselt ehitamist, vaid hooldust ja remonti. „Aga kui sa oled juba kord kõrgharidusega mehaanik, leiad tööd põhimõtteliselt kõigis mehaanikafirmades. Kui lisandub veel elektrimehaanika eriala, siis neid spetsialiste vajavad kõik elektrotehnika ettevõtted,” kirjeldab ta oma eriala laiaulatuslikku kasutust. „On raudpolt-kindel, et laevad ei kao tulevikus kuhugi. Elektrit tuleb tehnoloogiasse küll juurde, aga enamikku laevadest viib edasi ikkagi diiselmootor, millele praegu võrdset alternatiivi pole.” 

Laevanduses on tulevik täis uusi avastusi  

Laevamehaaniku töö pole enam ammu õlise mutrivõtmega kusagil laeva kõhus askeldamine, vaid kõrgemal tasemel täppistöö. Lisaks mehaaniku oskustele kuluvad siin marjaks ära teadmised IT, elektroonika, elektrotehnika ja viimasel ajal ka üha rohkem programmeerimise vallast. 

„Näpud saavad vahepeal õliseks ikka. Laev on kui suur töökoda, mis on 300 meetrit pikk, 60 meetrit lai ja veel omakorda 20 meetrit kõrge. Igasuguseid süsteeme on siin mitme kortermaja jagu ning nende korrashoidmiseks on vaja väga mitmekülgseid teadmisi ja oskusi,” iseloomustab Mark-Mihkel laevamehaaniku töö köögipoolt. „See on otsast otsani täppisteadus, mis algab juba sellest, et tuleb leida põhjus, miks kuskil mõni lamp läbi põles. Kui sa aga laeva toimimise loogikat insenerina adud, ei võta sa seda enam kui raketiteadust, vaid suudad läheneda ratsionaalselt. Ja see on ääretult huvitav.” 

Otsusta oma tulevik siin: taltech.ee/tulevik