2025/2026 õ-a pakkus TalTech 101 valikainet 28 üldhariduskoolis, sh on esimest korda neli mereakadeemia kureeritud valikainet – laevajuhtimine, meri ja elukeskkond, meretehnika ja vesiniku tehnoloogia ning mereveondus – Mustamäe Riigigümnaasiumis (MURG). Lisaks pakkus mereakadeemia väljaspool ülikooli süsteemi eelmisel aastal samu valikaineid Paldiski Ühisgümnaasiumis.

MURGis pakuti õpilastele valikuks merenduse moodul, mis koosnes kolmest valikainest, mis tuli täies mahus läbida. Need olid meretehnika ja vesiniku tehnoloogia, laevajuhtimine ning meri ja elukeskkond. MURGis valis selle mooduli 20 õpilast, Paldiskis valis merenduse valikaineid 15 õppurit. MURGi logistikamooduli osa mereveonduse algursuse valis 20 õpilast, kellest sooritas aine 19. Paldiskis valis aine 12 õpilast, kellest sooritas aine 10

Paldiski õpilaste tagasiside oli väga positiivne: ligi 77% vastanuist jäi kursusega rahule või väga rahule, õpetajate tööd hindas väga heaks või heaks 90% vastanuist. Üle 90% õpilastest ütles, et kursus aitas neil mereteemasid paremini mõista.

Õpilaste tagasisides toodi tabavalt välja, et kursusel on väga suur päriseluline väärtus rannikupiirkonnas nagu Paldiski, mistõttu võiks programm tulevikus veelgi teadlikumalt ühendada kohalikku merekultuuri, praktilisi oskusi ja nüüdisaegset tehnoloogiat. Õpilased tegid ettepanekuid tulevikuks: suurendada kontakttundide mahtu, rohkem praktilisi harjutusi (füüsilist tegevust, simulaatoriõppusi), pikendada valikaine kestust.

Meretehnika ja vesinikutehnoloogia valikaine

Valikaine eestvedaja Valentin Bratkov tõdeb, et kui reaalainetes on baas tugevam, saab tehniliste teemadega kiiremini süvitsi minna. Kui see on aga nõrgem, tuleb rohkem kasutada praktilisi näiteid, demonstratsioone ja käed-külge-ülesandeid.

„Tugevam reaalainete baas, osalemisdistsipliin ja õpimotivatsioon annab paremaid tulemusi, see on selge,“ nendib ta.

Bratkovil on eriti hea meel selle üle, et kaks kursusel osalenud õpilast astusid sel aastal mereakadeemiasse laevamehaanika erialale. „Olen mõlemaga ka ise rääkinud ning nende puhul võib öelda, et kursus aitas neil erialavalikut teha ja andis kindlust, et see on suund, millega nad soovivad edasi minna. Minu jaoks on see esimese aasta üks konkreetsemaid tulemusi.“

Ta lisas, et 35 tunni jooksul õnnestus käsitleda palju eri teemasid. „Laeva jõuseadmeid, elektrisüsteeme, jahutus- ja teisi tehnosüsteeme, energiaefektiivsust ja digitaliseerimist, vesiniku omadusi ja tootmist, ohutust, Eesti ja Euroopa vesinikusuundi ning uute kütuste kasutamise võimalusi merenduses. Oluline osa oli praktilisel õppel, laboritel ja partnerikülastustel. Vesiniku teema ei sattunud programmi juhuslikult. Laevamehaanika on tänapäeval palju laiem kui klassikaline mehaanika, sellesse kuuluvad järjest rohkem elektrotehnika, automaatika, digitaliseerimine, energiajuhtimine ja uued kütused,“ kirjeldab ta. „Kindlasti näen võimalust kursusega jätkata ning võimalusel laiendada seda ka teistesse koolidesse.“

Laevajuhtimise valikaine

Laevajuhtimise eriala programmijuht Marlen Pärjala ütles, et käsitleti selliseid teemasid nagu navigatsioon, püstivus, meresõiduohutus, laeva juhtimine, keskkonnareostuse vältimine, isiklik ohutus, meteoroloogia, mereotsingud ja -pääste. Teadmisi kinnistati mereakadeemia simulaatoris. Järgmisel aastal võiks valikainele lisada päris väljasõidu merele.

Meri ja elukeskkond valikainena

Aine eest vastutav Loreida Timberg ütleb, et see, kuidas noored mõtestavad mere olulisust ning kui vähe merendusest tegelikult tavalisse gümnaasiumi õppekavva mahub, oli väga silmiavavav. „Õpilaste tagasiside põhjal hinnati kõige huvitavamateks ja kaasahaaravamateks tegevusteks praktilisi välitöid ning Eesti Mereakadeemias toimunud töötube.

Eriti meeldisid ülesanded, mis suunasid õpilasi oma kodukoha rannikut ja merekeskkonda vaatlema ning seostama õpitut reaalse eluga. Positiivset vastukaja said ka digitaalsed tööriistad, näiteks laevaliikluse jälgimine MarineTrafficu abil ja mereteemaliste videote loomine. Merendustehnoloogia uuenduslikud teemad, nagu tehisintellektil põhinevad autonoomsed laevad, vesinikumootorid ja automaatsed sildumissüsteemid, tekitasid õpilastes nii suurt huvi kui ka kriitilist arutelu nende ohutuse ja usaldusväärsuse üle,“ kirjeldab ta.

„Kursusetöö videote koostamisel kasutas enamik õpilasi tehisintellekti tööriistu, kuid osa eelistas teha videoid PowerPointi abil või filmida ise lühifilme. Mitmed õpilased tõid välja, et nad ei tunne end AI-tööriistade kasutamisel piisavalt kindlalt, kahtlevad nende usaldusväärsuses või ei oska veel tõhusaid juhiseid (prompte) koostada. Samuti selgus, et eeldus noorte laialdasest ja iseseisvast AI-oskuste omandamisest ei pruugi alati paika pidada. Osa õpilasi eelistas traditsioonilisemaid õppemeetodeid, sest nad tunnevad end kindlamalt õpetaja selgete juhiste järgi tegutsedes.“

Ta kinnitab, et kursuse jooksul muutus märgatavalt õpilaste arusaam merendusest. Kui alguses nähti merd peamiselt puhke- ja vaba aja veetmise keskkonnana, siis kursuse lõpuks mõisteti paremini meretranspordi, üleilmsete tarneahelate ja sadamate infrastruktuuri tähtsust. Samuti suurenes teadlikkus julgeoleku- ja geopoliitilistest küsimustest. Kaasõpilaste videod ning juhtumiuuringud mereturvalisuse, varilaevastike ja GPS-signaali häirete kohta aitasid mõista mereühenduste haavatavust ning riigipiiride ja julgeoleku olulisust.

Mereveonduse algkursus valikainena

Programmijuht Tõnis Hunt kinnitab, et kindlasti on sellised valdkonda tutvustavad kursused vajalikud, sest nii on võimalik kasvatada noorte teadlikkust merendusest, avardada nende sellesuunalist maailmapilti.

Mahtu võiks suurendada

Mereakadeemia õppedirektor Katre Koit ütleb, et need valikurused on olulised, tutvustamaks merendusvaldkonda juba keskkoolis. „35 akadeemilist tundi on küll lühike aeg, aga midagi ikka, kas tekib suurem huvi või mitte.“ Koit ütleb, et mereakadeemia sooviks tulevikus merendusvaldkonna valikkursuste pakkumist laiendada, aga piirid seab see, et piiratud on ressurss kursuste läbiviimiseks, eelkõige aeg ja inimesed. „Oleme mõelnud ka analoogsele variandile, nagu toimib merendusklassides Kuusalus ja Orisaares, kus kursuse viivad läbi kogukonnas kohapeal olevad vastava eriala pädevad inimesed. Akadeemia tagab omal poolt õppekava ja koolitajale vajaliku koolituse. Valikkursused on kindlasti oluline merendusvaldkonda tutvustav võimalus. Püüame leida võimalusi, jätkamaks nende pakkumist ka tulevikus.“

Artikkel ilmus ajakirja meremees 2026 sügisnumbris

TalTech pakub kooliõpilastele tasuta valikaineid, mida on võimalik läbida endale sobivas tempos. Valikaine lõpus väljastatakse kursuse lõpetanuile TalTechi digitunnistus. Ülikoolis on kolm avatud valikainet, millest kaks on mereakadeemias – merenduse digikursus ja merenduse praktiline valikkursus. Kursuste koordinaator Loreida Timberg selgitab lähemalt.

Merenduse digikursus on toimunud kaks viimast aastat ning praktiline merenduse valikkursus ühe aasta, eelmine õppeaasta jäi vahele.

„Mõlemal kursusel kokku on õppinud noori pea kõigist maakondadest. Neil kursustel on osalenud 94 noort, kellest 55 on läbinud terve kursuse. Nad on saanud selle eest ka TalTechi tunnistuse ning võimaluse lisada kursus gümnaasiumis oma valikainete nimekirja.“

Timberg kirjeldab, et merenduse digikursus on korraldatud iseseisva e-õppena ning kursuse saab õpilane läbida endale sobivas tempos kas sügis- või kevadsemestril. Merenduse praktilist kursust on mereakadeemia seni pakkunud ainult ühe korra, sest noortel üle Eesti on keeruline tulla mereakadeemiasse praktikatele.

Tavaliselt valivad kursuseid 15-19-aastased noored, kuid osalenud on ka täiskasvanud õppijad, näiteks gümnaasiumite ja kutsekoolide õpetajad, kes tunnevad, et merendusteemad on nende õpetajatöös olulised

TalTechi avatud valikained