Alina Lerner-Vilu soovis pärast gümnaasiumi lõpetamist õppida midagi põnevat. Erinevaid võimalusi uurides langes valik Tallinna Tehnikaülikooli kasuks ning ta asus õppima maateaduste ja geotehnoloogia erialale, mille edasiarendus on praegune TalTechi “Maa süsteemide, kliima ja tehnoloogiate” õppekava. Spetsialiseerudes valis ta meteoroloogia ja okeanograafia suuna.
Valitud eriala hakkas Lerner-Vilule nii väga meeldima, et õpingud ei piirdunud vaid bakalaureusega. Praeguseks on ta omandanud rakendusfüüsika magistridiplomi ning juba on tegemisel ka doktorikraad.
Miks me näeme virmalisi?
Virmaliste nägemiseks peab olema pime ja taevas pilvitu. Viimasel ajal on Eestis nähtud virmalisi sagedamini kui varem. Lerner-Vilu ütleb, et see on tingitud päikese suurenenud aktiivsusest. “Päikesel on 11-aastased tsüklid. Kolm aastat tagasi algas uus tsükkel ning sellest tulenevalt võib ka lähima paari aasta jooksul virmalisi rohkem näha.”
Aga mis need kaunid valguskiired taevas ikkagi on? Lerner-Vilu selgitab, et kui päikese aktiivsus on kõrge, siis sellest purskavad välja laetud osakesed. Need liiguvad Maa suunas ning Maa magnetväli tõmbab neid päikese osakesi enda poole. Osakesed põrkavad kokku atmosfääri osakestega, hapniku ja lämmastiku molekulidega. Nii tekibki valguse kiirgus, mida me näeme virmalistena. Kui kiirgab hapnik, siis on värv roheline, kui aga lämmastik, siis lilla.
“Virmaliste nägemiseks on vaja pilvevaba taevast ning isegi talvel on see Eestis pigem harv nähtus,” toonitab Lerner-Viru.
Kuidas mõjutab meid kliima soojenemine?
Lerner-Vilu räägib, et kliima soojenemise probleem on aasta-aastalt suurenenud ning eriti märkavad seda inimesed, kes töötavad meditsiinis, ehituses või põllumajanduses. See toob kaasa ka ekstreemseid ilmastikunähtuseid, nagu näiteks torme.
“Ehituses peab sellega väga arvestama. Tuleb arvestada, et tugevaid tuulehooge võib olla aina rohkem ning pankrannikule maju ehitada ei tohiks,” viitab Lerner-Vilu.
Ta toob välja ka pikemad kuumalained, mil plusskraadid küünivad üle 27. “Suvel võivad tekkida perioodid, kus on väga kuiv ja palav. See on ohtlik tervisele ning võib põhjustab ka südamerabandusi.”
Lerner-Vilu ütleb, et tumedaid pindu, mis kuumavad, võiks olla vähem. Näiteks Tallinnas populaarsust kogunud musta värvi klaasist hooned ei ole kuumalainetest rääkides üldse hea variant. Need neelavad soojust ning selliseid hooneid on vaja palju jahutada. “Linnadesse tuleks luua ka rohkem haljastust,” rõhutab ta.
Maa süsteemide, kliima ja tehnoloogia õppekava kohta saad lähemalt lugeda Digigeeniuse artiklist SIIT ning TalTechi veebilehelt SIIT.
Tasub kõrva taha panna, et TalTechi vilistlasena on elu pööraselt huvitav, sest alati vajab keegi just sind enda tiimi tööle! Suurte probleemide lahendamine toob ka väärilise töötasu ja mine tea – ehk sa ei lähegi kellegi juurde tööle, vaid teed hoopis enda ettevõtte koos sõprade või kaastudengitega.
Vastuvõtt TalTechi on juba avatud! Avaldusi saab esitada 4. juuli keskpäevani. Vaata lähemalt www.taltech.ee/sisseastujale.