Bakalaureuseõpingute ajal käis Nele praktikal Põhja-Eesti regionaalhaiglas ja suvel CERNis (Euroopa Tuumauuringute Keskus) ning sai aru, kui väga huvitab teda teadus. Nii läkski ta kohe rakendusfüüsika magistriõppesse ning praegu töötab ja teeb füüsika doktorantuuri Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis (KBFI), kuhu jõudis magistriõpingute käigus.  

Mis on kõige erilisem valdkond, kuhu rakendusfüüsika vilistlased võiksid tööle või edasi õppima minna? 

Kõige erilisem ja uuenduslikum valdkond on teadus. See ei tähenda, et peab ilmtingimata doktoriõppesse minema, magistrikraadiga spetsialiste oodatakse igale poole. On nii avalikke kui ka eraettevõtteid, kus tegeletakse toodete või teenuste arendamisega, uute lahenduste genereerimisega, põnevate meetodite väljatöötamisega. Igal juhul on teaduses töötamine alati põnev ja uudne.  

Mis on järgmisel 5-10 aastal planeedil suurimad väljakutsed, mille lahendamiseks on vaja rakendusfüüsikuid? 

Moodne ühiskond on harjunud mugavustega, millest tulenevalt vajavad erilist tähelepanu ja arendust sellised valdkonnad nagu energeetika, vesi ja tervishoid. Lähiajal on oodata nii Eestis kui ka ülemaailmselt suuri muudatusi ja senise ressursikasutuse ümberhindamist.  

Millise probleemi lahendamise kallal sa ise praegu töötad või töötada tahaksid? 

Minu doktoritöö on seotud meditsiinivaldkonnaga – arendan tuuma-magnet-resonants-spektroskoopia (TMR, inglise keeles NMR) metoodikat, et seda kasutada diagnostikas ja keeruliste bioloogiliste vedelike analüüsimises, millega tavaline TMR toime ei tule. 

Millised asjad oleks maailmas olemata, kui poleks sinusuguseid rakendusfüüsikuid? 

Minu valdkonnaga haakub kõige paremini magnet-resonants-tomograafia (MRT, inglise keeles MRI), radioloogia diagnostika aparatuur, mis võimaldab hinnata kudede muutusi ilma kahjustava kiirguseta. Kui füüsikas ei toimuks arenguid, oleks jätkuvalt ainsaks radioloogilise uuringu aparatuuriks kiiritav röntgen.  

Üks lõbus seik, mis on sel erialal töötades ette tulnud. 

Teaduses töötades on kõige toredam käia erinevatel konverentsidel üle maailma. Eriti meeldiv on kokku saada sõprade ja kolleegidega, keda tead juba varasematelt konverentsidelt, ning mõnel õhtul ühiselt bowlingut veeretada või piljardit mängida. Kõige lõbusam on seni olnud Ampere’i TMR suvekoolis Poolas, kus oli bassein ja veeliumägi. Kõige põnevama ja karjäärile väga olulise kogemuse olen saanud CERNis töötades. 

Rakendusfüüsika bakalaureusekava on suurepärane valik, kui huvitud uute ja innovatiivsete lahenduste loomisest. Siit saad interdistsiplinaarse hariduse, mis annab sulle analüütilise mõtlemise ja probleemilahendamise oskuse, mida hindavad väga erinevate valdkondade tööandjad. Rakendusfüüsika on hea valik ka siis, kui tahad õppida mõnd inseneriala, kuid sa pole veel päris kindel, millist täpsemalt. Rakendusfüüsika erialal, saad kolme aasta jooksul sedavõrd universaalsed teadmised, et sinu edasiõppimisvõimalustel pole sisuliselt piire – meteoroloogiast materjaliteaduseni, biofüüsikast okeanograafiani, majandusfüüsikast osakestefüüsikani. Tutvu rakendusfüüsika bakalaureusekavaga: taltech.ee/rakendusfuusika

Rakendusfüüsika magistrikava on mõeldud neile, kes on huvitatud innovatiivsete lahenduste loomisest teadusmahukates ettevõtetes ja projektides. Programm pakub interdistsiplinaarset haridust, mis sisaldab inseneriteadust, füüsikat, matemaatikat, füüsikalist okeanograafiat ja atmosfäärifüüsikat. Õpe ühendab seega teoreetilise teaduse praktiliste väljunditega. Valida saab kahe peaeriala vahel: matemaatika ja füüsika ning okeanograafia ja meteoroloogia. Õpe toimub inglise keeles. Tutvu rakendusfüüsika magistrikavaga: taltech.ee/rakendusfuusika-magistriope