Novella Uiga ja Andres Nöps on TalTechi vilistlased, kes spetsialiseerusid arukate süsteemide ja rakendusinfotehnoloogia õppekava läbides küberfüüsikalistele süsteemidele.
Nöps sõnab, et ehkki eriala nimi võib kõlada üsnagi keeruliselt, ei ole selles tegelikult midagi kontimurdvat. Uiga aga rõhutab, et tegemist on erialaga, mis sobib ideaalselt ka naistele ning mille lõpetanutele on valla paljud uksed.
Uurisime, millega vilistlased igapäevaselt tegelevad ning kuidas on TalTechi diplom olnud abiks karjääri ülesehitamisel? Mõlemal noorel on muuseas seos ka Solaride’iga, mis ehitab iga kahe aasta tagant uue päikeseauto, millega käiakse ka võistlemas – eelmisel aastal näiteks Marokos ja käesoleva aasta sügisel on plaan minna Austraaliasse.
Üks asi viis teiseni
Andres Nöps ütleb, et kui ta osales gümnaasiumis õppides ühel Tartu Ülikooli teaduskooli programmeerimise kursusel, siis üks osalenu teadis rääkida, et TalTechi Tartu kolledžisse on tulemas selline põnev eriala nagu küberfüüsikalised süsteemid ning see tekitas suurt huvi. Klassikaaslane, kellega koos Nöps kursustel osales, arvas aga, et tegemist on väga keerulise erialaga ning pole mõtet katsetelegi minna, kuna nagunii sisse ei saa.
“Mulle keerulised asjad meeldivad ja mõtlesin, et teeme ära,” meenutab Nöps ja tegelikult õnnestus nii Nöpsil kui ka tema klassikaaslasel õppekavale õppima saada.
Tegemist oli selle kava esimese lennuga ning Nöps märgib, et ta on valikuga igati rahul. Lõputööna valmis päikeseauto, täpsemalt öeldes golfiauto.
“Lõputöö eesmärk oli arendada selline golfiväljakusõiduk, mida ei peaks laadima – nii see idee sündiski.”
Lisaks golfiautole on Nöps päikseenergiaga olnud seotud veelgi. Nimelt lõi ta kaasa päikeseautosid ehitavas Solaride’is, kus esimesel hooajal oli tiimijuht, kuid uuel hooajal ta kaasa ei tee, sest käsil on uued projektid.
MTÜ ja start-up käivad käsikäes
Nöps on iduettevõtte MTÜ Teadusklubi looja. See on koht, kus noored saavad ohutus keskkonnas, mentorite juhendamisel, oma lennukaid ideid realiseerida. “Tõstame noorte huvi teaduse ja tehnoloogia vastu. Viime läbi teaduse- ja inseneeriaalaseid töötube. Motiveerime ja valmistame neid ette tööturule sisenemiseks,” räägib ta ja lisab, et tegemist on turvalise keskkonnaga, kus on hea energia ja kõigil tore olla.
Teadusklubis on lisaks tudengitele ka pädevad mentorid, kes aitavad nii kuidas oskavad. “Eesmärk on pakkuda keskkonda, kus saab end vabalt tunda ja julgelt katsetada. Kui eksid millegagi, siis pole hullu – teeme edasi!” ütleb Nöps.
MTÜ Teadusklubi teeb koostööd ka TalTechi Tartu kolledžiga. Tehnikahuvilised tudengid saavad osaleda tehnikaringis, kus üheskoos luuakse põnevaid projekte. Selle raames leiutati näiteks robot PÖÖP, millega võideti robolahingul kolmas koht.
Lisaks on Teadusklubil käsil üks huvitav projekt nimega Ray Foil. Tegemist on maailma kergeima efoiliga, mis mahub isegi seljakotti. Praeguseks on valmis saanud ka toimiv prototüüp.
Ray Foiliga on surfamist õppida oluliselt lihtsam, kui tavalise surfilauaga. “Projektiga osalesime ka EAS toetusprogrammis, kus olime edukad. Käesoleval aastal osaleme ka Ajujahil,” räägib Nöps, kes usub, et tegemist võiks olla ägeda start-upiga. Kaasa teeb 25 noort.
Kel Ray Foili kohta suurem huvi, on oodatud 26. mail avamispeole Tallinnas Noblessneris asuvas Wambola Surfis kell 18:00
Novella Uiga: “Tundsin, et tahan õppida midagi tehnilist.”
Võiks ehk arvata, et nii keeruline eriala, nagu on seda küberfüüsikaliste süsteemide peaeriala, on vaid meeste pärusmaa, kuid tegelikult see nii ei ole.
TalTechi Tartu kolledži programmijuht Aime Ruus möönab, et aina enam jõuab inseneeria valdkonda ka naisi. Novella Uiga märgib, et talle tegi suurt rõõmu, et tema kursusel olid ligi pooled lõpetajatest naised. Mis aga pani noort neiut sellist eriala valima?
“Õppisin aasta aega majandust ning mõistsin, et soovin midagi tehnilisemat õppida ning lisaks Tartusse jääda. Avastasin Tartu TalTechi kolledžist sellise ägeda õppekava nagu “Arukad süsteemid ja rakendusinfotehnoloogia” ning see tundus täitsa sobivat,” meenutab Uiga. “Teadsin, et tahan midagi sellist, mis on natuke seotud arvutitega, kuid mitte päris IT. Tahtsin midagi oma kätega teha ning eks natuke mõtlesin, et sooviksin ka maailma muuta!”
Uiga sõnul on tegemist erialaga, mis avab uksi ning mille lõpetanute seast võib maailmamuutjaid tulla küll. Teda ennast huvitavad sõidukid ning sellest tulenevalt jõudis ta ka Solaride’i. Aasta jagu oli ta seal elektroonikainsener ning edasi juba üks tiimijuhtidest.
Põhitöö on Uigal aga Glia’s, kus koolist saadud teadmistest on väga palju kasu. Tegemist on Eesti kümnenda ükssarvikuga, mis pakub peamiselt USA finantsturule klienditeeninduse lahendusi.
“Kui muidu pakutakse klienditoe teenust telefoni teel, siis tänu Glia lahendusele toimub kõik veebipõhiselt. See on väga vajalik teenus,” täpsustab Uiga.
Kooliteadmised on aidanud palju
Uiga leiab, et bakalaureusekraad avardab maailmavaadet ning paneb elust teisiti aru saama. Ta lisas, et kool pakkus talle palju uut ja suurt arengut. Näiteks puutus ta programmeerimisega esimest korda kokku alles õpingutega alustades.
Uiga märgib, et tal on plaan ka edasi õppida. “Ma ei saa end inseneriks kutsuda, kui mul pole magistrikraadi,” sõnab ta. “Olen vaadanud, et saan nii Eestis kui välismaal põhimõtteliselt ükskõik millisele inseneeria erialale õppima minna. Kvalifitseerun oma haridusega nii IT, elektroonika kui ka mehhaanika erialale. Kõik teed on valla!”
Kooli lõputöö sündis Uigal aga iseenda vajadustest. “Mõtlesin, et millest mul puudus on ja avastasin, et korralikust meigipeeglist!” meenutab ta lõputöö “Nutikas peegel” algust. “Arendasin peegli, mis lisaks korralikule valgusele kuvab kõike, mida kuvaks telefon – näiteks saab vaadata ka aktsiahindu ja ilma.”
Peeglilt saab küsida ka seda, milline näeb välja auto, või kui palju on 2+2. Ehk kõike, mida saab näiteks Iphone Siri abil teha, saab teha ka nutika peegliga. Ärilist huvi Uiga peegliga seoses ei ole, kuid ta lisas, et soovi korral saab seda ideed lihtsalt järele teha. Tegemist on leiutisega, mis on skaleeritav ja lõputöö baasil on seda suhteliselt kerge kopeerida.
Kui tunned huvi arukate süsteemide ja rakendusinfotehnoloogia õppimise vastu ning sul on kihk midagi leiutada või luua süsteeme, mis hõlbustavad millegi toimimist, siis TalTechi Tartu kolledž ootab sind!
Vastuvõtt TalTechi on juba avatud! Avaldusi saab esitada 4. juuli keskpäevani. Vaata lähemalt www.taltech.ee/sisseastujale.
Erialast lähemalt
- Arukate süsteemide ja rakendusinfotehnoloogia õppekava lõpetanuid on värvanud näiteks Elering, Eesti Energia, Telegrupp AS, Swedbank, Tele 2, Meditsiinigrupp Hooldus OÜ, Teleprojekt OÜ.
- Eriala lõpetamine võimaldab jätkata magistriõpinguid nii IT- kui tehnikavaldkonnas.
- Eriala lõpetanud saavad rakendusliku kõrghariduse ja bakalaureusediplomi, mis hõlmab esmavajalikke teadmisi tehnilise lahenduse kavandamiseks, programmeerimiseks ja vajadusel ka prototüüpimiseks.
- Eriala sobib inimesele, kel on tehnilist ja IT-alast taipu ning palju püsivust.
- Eriala lõpetanute hulgas on ka ettevõtjaid.
Allikas: TalTechi Tartu kolledži programmijuht Aime Ruus