Tallinna Tehnikaülikool

Täna, 4. detsembril tähistatav püha Barbara päev on üle maailma pühendatud plahvatusohtlikele ametitele alates suurtükiväelastest ja tuletõrjujatest kuni kaevuriteni. Püha Barbara päeval on kohane meelde tuletada, et mäendus on olnud tsivilisatsiooni alustala – ilma selleta ei oleks meil ehitusmaterjale, energiat ega kriitilisi toormeid, mis on vajalikud nii rohepöörde kui ka uute tehnoloogiate arenguks.

a group of young people in orange helmets holdig up a sign

Mäering. Kõige tagumises reas, vasakult esimene praegune Mäeringi juhatuse esimees Hanna Brigita Kört. Foto: Geoloogia instituut

Legendi järgi olevat Barbara salaja ristiusu vastu võtnud, mistõttu ta lõpuks hukati – tema oma isa olevat tütrel pea maha raiunud, misjärel tabas isa pikselöök. Seetõttu seostatakse Püha Barbarat ametitega, mille puhul tule- või plahvatusoht on töö lahutamatu osa ning see pani aluse tema austamisele kaevurite ja teiste ohtlike elukutsete kaitsepühakuna.

„Püha Barbara päev sümboliseerib austust kõigi nende vastu, kes on ajalooliselt töötanud nii maa peal kui ka maa all ja riskinud oma eluga,“ selgitab TalTechi geoloogia instituudi mäenduse ja maavaratehnoloogia osakonna juhataja Erik Väli. „See tuletab meelde, et mäendus on ühiskonna arengu vundament. Ilma selleta ei oleks meil ehitusmaterjale, energiat ega kriitilisi maavarasid, mis on hädavajalikud rohepöörde ja uute tehnoloogiate arenguks.“

Mäendust ja geoloogiat õppivate tudengite kogukonna süda

Väli sõnul on Tallinna Tehnikaülikooli mäenduse ja geoloogia tudengite kogukonna nooruslik süda aastaid olnud Mäering, kelle korraldatud püha Barbara päevast on saanud oodatud üritus. „See on pidulik hetk, kus saavad kokku tudengid, vilistlased ja õppejõud, jagatakse mälestusi ning räägitakse mäenduse tulevikust,“ ütleb Väli. Talle on eriliselt meelde jäänud 2009. aasta kaevandusoksjon, kust ta soetas särava mäekristalli. „See on tänaseni minu jaoks väärtuslik mälestus.“

Traditsioonide tähendus ja kogukonna toetus on olulised ka tänastele tudengitele. „See kannab edasi järjepidevust ja annab võimaluse õppida kogenenumatelt,“ ütleb Maa süsteemide, kliima ja tehnoloogiate eriala tudeng ning Mäeringi juhatuse esimees Hanna Brigita Kört. Tema jaoks oli üks meeldejäävamaid hetki koos Mäeringi juhatusega ametisse õnnistamine: „See oli eriline ja tähenduslik moment, mis rõhutas nii vastutust kui ka ühtekuuluvust meie tudengite kogukonnas ning andis tugeva tunde osalusest eriala traditsioonide jätkamises.”

Rohepööre toob geoloogia noorte huviorbiiti tagasi

Nii Väli kui ka Kört rõhutavad, et geoloogia ja mäenduse roll tänapäeva maailmas on muutumas ja see muudab valdkonna veelgi olulisemaks. „Kui klassikaline mäendus ei ole täna ehk nii populaarne, siis rohepööre ja kriitiliste toorainete vajadus on toonud selle taas fookusesse,“ selgitab Väli. „Noored mõistavad üha enam, et just geoloogia ja mäendus on võtmetähtsusega kestliku arengu tagamisel.“

Hanna Brigita lisab, et vajalike loodusvarade tagamine nõuab teaduspõhist lähenemist: „Seda eriala on vaja õppida, sest maailm vajab üha enam spetsialiste, kes suudavad tasakaalustada loodusvarade kasutamist ja keskkonnakaitset. Mäeinseneeria ei tähenda üksnes kaevandamist, vaid ka kaasaegsete tehnoloogiate arendamist, tööohutuse tagamist ning taastamise ja planeerimise kavandamist.“

TalTechi Maa süsteemide, kliima ja tehnoloogiate õppekava pakub tema sõnul tugevat inseneribaasi, mis avab tulevikus palju võimalusi. „Tulin ülikooli üsna kindla plaaniga õppida mäeinseneriks, aga õpingute käigus olen mõistnud, et inseneriharidus ei tähenda ainult ühe konkreetse elukutse omandamist. Pigem õpetab see lähenema probleemidele loovalt, süsteemselt ja praktiliselt – lahendusi leides piiratud aja, raha ja muude ressurssidega,“ selgitab Kört.
See arusaam on avardanud tema vaadet tulevikule. „Inseneriks õppimine ei valmista ette vaid ühte kindlat ametikohta, vaid kujundab mõtteviisi, mida saab rakendada väga erinevates valdkondades. Nagu üks tuttav ehitusinsener kord tabavalt ütles: „Insenerist pankuriks võib saada, kuid pankurist inseneriksi mitte kunagi”. See ütlus peegeldab hästi, et inseneriharidus avab uksi, mitte ei sulge neid.“

Hanna Brigita hoiabki teadlikult oma tulevikuvõimalused avatud. Ta kaalub jätkamist mäeinsenerina, aga näeb end potentsiaalselt töötamas ka geotehnoloogias, keskkonnalahenduste arendamises või mõnes täiesti uues valdkonnas, kus insenerlik analüüsivõime ja probleemilahendusoskus on hinnatud. „Tänu laiapõhjalisele haridusele tean, et mul on võimalus kujundada enda jaoks mitmekülgne ja huvitav karjäär,“ võtab Kört teema kokku.

Geoloogia instituut vastutab Tallinna Tehnikaülikoolis Maa süsteemid, kliima ja tehnoloogiad ning Maa süsteemid ja geotehnoloogia õppekavade eest.

Lisainfo:
TalTechi geoloogia instituut
+372 5691 3430
geo@taltech.ee