Eriala valik

Tudengid jõudsid füüsikaõpinguteni erinevaid teid pidi, kuid mõlemal on see valik osutunud arendavaks ja põnevaks.

Kevin meenutab, et tema puhul oli ülikooli minek üsna iseenesestmõistetav. „Vanemad on alati rõhutanud hariduse tähtsust, nii et see oli minu jaoks loomulik samm. Eriala valikul lähtusin sellest, mis mind tegelikult huvitab, mitte niivõrd selle praktilistest väljunditest.“ Gümnaasiumis oli tal keeruline füüsikaõpetaja, mistõttu tuli tal paljusid asju ise õppida. See sundis teda süvitsi minema ja tekitas suurema huvi selle aine vastu. „Rakendusfüüsika tundus hea valik – see arendab loogilist mõtlemist ja laiendab silmaringi, isegi kui ma tulevikus sellega otseselt ei tegeleks.“

Artur, kelle haridustee algas hoopis muusika ja balleti maailmas, jõudis füüsikani pärast põhjalikku kaalumist. „Lõpetasin esmalt muusika- ja balletikooli (MUBA), kuid pandeemia ajal sain aru, et Eestis on võimalik tasuta kõrgharidust omandada, ja otsustasin selle võimaluse ära kasutada.“ Kuna ta oli keskkoolis reaalklassis, oli füüsika juba varasemast tuttav ja huvipakkuv. „Algselt kaalusin akustika õppimist, kuid see eriala on saadaval alles magistriõppes. Kuna mulle meeldis füüsika ja mul oli keskkoolis väga hea õpetaja, otsustasin rakendusfüüsika kasuks.“

Mis rakendusfüüsika juures enim köidab?

Mõlemad tudengid tunnistavad, et eriala pakub neile pidevalt intellektuaalseid väljakutseid.

Artur tunneb suurt huvi matemaatika ja statistika vastu, eriti andmeteaduse osas. „Eriala valmistab ette nii teadustööks kui ka andmeteadlaseks saamiseks. Samas, isegi kui ma tulevikus otseselt sellega ei tegele, on see andnud mulle väga hea arusaama maailma toimimisest ja probleemide analüüsimise oskuse.“

Kevini jaoks on oluline just mõtlemise areng. „Rakendusfüüsika õpetab analüütilist lähenemist ja loogilist mõtlemist. Need on oskused, mis tulevad kasuks olenemata sellest, millise elukutse valin tulevikus.“

Kuidas otsustati välismaale minna?

Rahvusvahelised õpingud ei olnud kummagi tudengi jaoks esialgne plaan, kuid mõlemad leidsid lõpuks, et see on väärtuslik kogemus.

Artur räägib, et Erasmus-programmi idee tuli temalt. „Mu õde õppis TalTechi Tartu kolledžis ja osales Erasmus-programmis, käies õppimas Berliinis. Ta rääkis sellest nii positiivselt, et hakkasin juba esimesel kursusel uurima, millised on võimalused välismaale minekuks. Teisel õppeaastal otsustasin kandideerida ja viisin selle plaani ellu.“

Kevin seevastu ei olnud algul kindel, kas soovib välismaale minna, kuid lõpuks otsustas sõbraga kaasa minna. „See tundus huvitava väljakutsena ja võimalusena kogeda midagi täiesti uut. Lõppkokkuvõttes oli see suurepärane otsus, sest see pakkus mulle nii akadeemilist kasu kui ka isiklikku arengut.“

Esimene kogemus Hispaanias

Välismaale jõudes pidid tudengid harjuma nii uue elukeskkonna kui ka kultuuriliste erinevustega.

Artur kirjeldab oma esmamuljeid järgmiselt: „Kõik oli uus – linn, inimesed, kultuur, isegi poed ja igapäevased toimingud. Näiteks iseteeninduskassad, millega Eestis oleme harjunud, seal puudusid. Samuti tuli harjuda kohaliku paberimajanduse ja elukorraldusega, mis oli teistsugune kui Eestis.“

Kevin tundis pigem põnevust kui hirmu, kuid teda üllatas, et kuigi ametlikult pidid õpingud toimuma inglise keeles, eeldati tegelikkuses siiski tugevat hispaania keele oskust.

Õpingud Zaragozas – kas kerge või keeruline?

Kuigi õppematerjalid ja ülesanded olid inglise keeles, selgus peagi, et loengud toimusid hoopis hispaania keeles.

„See nõudis palju iseseisvust ja kohanemist, sest alguses ei saanud me loengutest suurt aru,“ ütleb Artur. Kuid ajapikku arenes keeleoskus ja lõpuks olid nad võimelised hispaania keeles suhtlema.

Kevin lisab, et see kogemus aitas oluliselt parandada tema keeleoskust ning õpetas iseseisvalt õppima. „Akadeemiliselt oli see väga nõudlik, kuid samas äärmiselt rahuldust pakkuv.“

Meeldejäävaimad hetked 

Kui küsida, mis oli kõige meeldejäävam kogemus, meenutab Kevin kohe reisi Eestist Hispaaniasse autoga. „See kestis terve nädala ja oli omaette seiklus – tegime peatuseid Berliinis ja Prantsusmaal. See oli kindlasti üks meeldejäävamaid hetki kogu perioodist.“ Lisaks on talle väga tähtsad sõprussuhted, mis ta seal lõi: „Need inimesed on siiani minu elus ja see on hindamatu väärtusega.“

Artur rõhutab, et kõige suurem väljakutse ja samas ka kõige suurem võit oli kohanemine täiesti uues keeleruumis ja keskkonnas. „Tuli õppida toime tulema ja luua sotsiaalne võrgustik nullist, mis polnud alati lihtne, kuid õpetas palju.“

Millised oskused Erasmus tudengitele andis?

Mõlemad tudengid leiavad, et Erasmus-programm andis neile väärtuslikke oskusi, mida nad saavad kasutada kogu elu.

Artur: „Sain juurde enesekindlust, oskust lahendada probleeme ning iseseisvust. Näiteks pidime ise auto korda tegema olukorras, kus valikud olid piiratud – see õpetas leidlikkust ja praktilist probleemilahendust.“

Kevin: „Erasmus-programm aitas mul kasvada iseseisvamaks ja enesekindlamaks. Samuti õppisin paremini toime tulema keerulistes akadeemilistes olukordades, kus tuli palju ise õppida ja otsustada.“

Soovitus tulevastele Erasmus-tudengitele

Mõlemad tudengid soovitavad Erasmus-programmi soojalt. See on kogemus, mis avardab silmaringi, õpetab iseseisvust ning võimaldab leida sõpru ja kasulikke tutvusi kogu eluks.

Kui kõik eelnev Sind kõnetab, on Erasmus+ programm just Sinu jaoks!

Vaata lisainfot siit. Põhikonkurss sügissemestriks või terveks õppeaastaks on avatud kuni 28. veebruar 2025.

Lisainfo:

Maarja Märss
Loodusteaduskonna Erasmus+ koordinaator
maarja.marss@taltech.ee.