Ettevõtlusprorektor Sven Illing | Foto: Karl-Kristjan Nigesen

Tallinna Tehnikaülikooli missioon on olla juhtiv tehnika- ja majandushariduse andja, tehnikateaduse ning nutikate tehnoloogiate eestvedaja. Eesti ainukese tehnikaülikoolina oleme kõige uuendusmeelsem ja ettevõtlikum ülikool.

Ettevõtlikud lõpetajad panustavad Eesti majanduse nutikaks ja jätkusuutlikuks muutmisse. Suurendame ettevõtluskoostööd. Oleme eestvedajaks kliimaneutraalse digiühiskonna loomisel, panustame Eesti riigi julgeolekusse, tervisetehnoloogiatesse ning energiasõltumatusesse.

Samuti panustame intellektuaalomandi loomisse ja rakendamisse. Ülikoolist hargnevad ettevõtted, mis on rahvusvaheliselt kõrgelt väärtustatud. Teeme koostööd ka maailma teadusmahukate ettevõtetega.

Nii oleme kirjutanud ülikooli arengukavasse. Need sõnastused peegeldavad nii ülikoolisisest visiooni kui ka Eesti ühiskonna ootust, et Tehnikaülikool panustab väga oluliselt Eesti majanduse käekäiku. Kuidas me seda siis teeme?

Ettevõtliku ülikooli arengut iseloomustavateks võtmenäitajateks oleme seadnud ette­võtluslepingute (teadus- ja arenduslepingute ja teenustööde) tulu aastas, asutatud harg- ja muude iduettevõtete arvu, litsentsilepingute arvu, samuti aasta jooksul esitatud patenditaotluste ja saadud patentide arvu.

Ettevõtluslepingute tulu kasv 13 miljoni euroni aastaks 2025

Kui 2012–2017 oli ettevõtluslepingute tulu 4–5 miljonit eurot, siis 2019–2021 juba üle 10 miljoni euro aastas. Kasv tuli aastatel 2016–2020 taotlemiseks avatud Archimedese Nutikas toetusmeetmest, kust Tehnikaülikool koos oma partneritega sai üle 12 miljoni euro arendustööde finantseerimiseks. Tunnustan kõiki meie teadlasi, kes ettevõtete ja avaliku sektoriga teadus- ja arenduskoostööd teevad.

Seoses määramatusega sobivate toetusmeetmete osas järgnevatel aastatel seadis ülikool ettevõtlustulude sihiks keskmiselt ambitsioonika eesmärgi. 2025 eelarve tulude prognoos on 150 miljonit. 13 miljonit ettevõtlustulu moodustaks 8,7% kogutuludest.

Ettevõtluslepingute tulu ise ei ole muidugi lõppeesmärk, vaid ainult näitaja, kuidas teadlaste tehtud arendustööd panustavad Eesti ettevõtete konkurentsivõimesse ja tootlikuse kasvu. Võtame edaspidi kasutusele mõõdiku, mis hindab ka mõju Eesti majandusele. Näiteks oleme aastate jooksul teinud arendusprojekte Ragn-Sellsi tütarfirmale, mis arendab tehnoloogiat põlevkivituhast kaltsiumkarbonaadi tootmiseks. Ettevõtte loodab jõuda lähiaastatel tööstusliku tootmiseni ja ehitada Narva 250 miljonit eurot maksva tehase, mis hakkaks ümber töötlema üle miljoni tonni tuhka aastas süsinikneutraalse protsessi abil. Mõju Eesti majandusele saaks olema märkimisväärne.

Nõustame teadlasi ja partnereid toetusmeetmete osas

Selleks et aidata ettevõtetel arendustööd finantseerida, plaanime veelgi paremini tundma õppida siseriiklikke ja Euroopa toetusmeetmeid. Otsime ettevõtluslepinguid ka välisettevõtetega ja soovime olla aktiivsemad suurtes Euroopa (teadus)projektides, kus partneriteks on nii ülikoolid kui ka Euroopa (suur)firmad. Loodud suhteid ja usaldust kasutades on võimalik jõuda jätkulepinguteni. Kaasame ka Eesti ettevõtteid üleeuroopalistesse projektidesse.

Ülikool annab aktiivselt sisendit ministeeriumitele uute toetusmeetmete väljatöötamisel. Oluline uus abinõu on alates 2020. aastast EASi rakendusuuringute programm (edaspidi RUP), milles erinevalt programmist Nutikas ei pea ettevõtted võtma partneriks ülikooli. Tehnikaülikool on sellegipoolest hulgale edukatele taotlejatest ettevõtetele teadus- ja arenduspartneriks. Arvestades RUPi olulisust, pakkusime EASile abi ja aitasime koostada antava toetuse tüüplepingu vormi. Ettevõtlusosakond on koostanud RUPi tutvustava infomaterjali teadlastele ning koos instituutides töötavate ettevõtlusspetsialistidega nõustame ja aitame ülikooli väärtuspakkumisi ette valmistada.

Toetuste kasutamine on ettevõtetele finantsiliselt mõistlik, aga toovad siiski kaasa bürokraatiat. Loomulikult ülikool väärtustab lepinguid, kus toetusi ei kasutata, ning püüdleb selle poole, et selliste lepingute mahtu kasvatada.

Suurendame rakendusuuringute võimekust

Ettevõtluskoostööd on piiranud ka ülikooli ja ettevõtete erinevad vajadused: peamise takistava tegurina tuuakse peaaegu alati tõsiasi, et ettevõte ootab kindlaid tulemusi kiiresti, ülikool tahab aga rahulikult uurida, analüüsida ja teadusartikleid kirjutada.

Ettevõtlusliidud ja juhtivad ettevõtted saavad väga hästi aru, et vaja on tõsta arendusvõimekust ja rohkem investeerida innovatsiooni, ning otsivad üha rohkem ise koostööd ülikoolidega. Tööandjate Keskliiduga oleme kokku leppinud, et tutvustame nende uuendusmahukate ettevõtete klubile koostöövõimalusi ülikooliga, sh tööstusdoktorantuuri.

Ülikoolis peame olema valmis võtma vastu kiireid otsuseid ja investeerima teadussuundadesse, mis vastavad majanduses üleskerkinud vajadustele, nt vesiniku uurimisrühma loomine. Tugevdame ülikooli võimekust kiiresti tegeleda ettevõtte arendustööga. Selleks on vaja instituutidel juurde võtta rohkem insenere ja praktik-professoreid, kes saavad koos tippteadlastega pakkuda ettevõtetele sobivaid lahendusi.

Oluline muudatus akadeemilises karjäärikorralduses eelmisel aastal oligi praktik-professori ametikoha loomine. See võimaldab tööstusest kaasata professoriks doktorikraadiga praktikuid, neil on oluline roll tehnosiirdes ja rakendusuuringute läbiviimisel.

Riik on kaalunud eraldiseisva rakendusuuringute keskuse loomist. Ülikooli seisukoht on, et dubleerimist ei ole vaja – ülikoolid juba lahendavad läbi ettevõtluslepingute väga praktilisi ettevõtjate probleeme ning täiendava rahastamise korral saaksime oma võimekust veelgi tõsta.

Ülikoolil on 74 laborit, sh 11 akrediteeritud laborit, kus pakume paljudele ettevõtetele laboriteenuseid. Laboriteenuste tulu on olnud viimastel aastatel miljoni euro ringis aastas ja näeme võimalusi seda kahekordistada, aga olulisem on teenustest saadav kasu ettevõtetele. 2022. aasta lõpuks uuendame ja korrastame laborite andmed ja teenused nii, et ettevõtetel oleks neid lihtsam ja mugavam ülikooli kodulehelt üles leida.

Ettevõtluskoostööd tööstusettevõtetega robootikavaldkonnas arendab järgnevatel aastatel väga hoogsalt TalTechi juhitav tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE, mis koondab TalTechi, TÜ, EMÜ, teadusparkide ja IMECC OÜ ettevõtlusspetsialistid, tehisintellekti- ja andmehalduseksperdid, insenerid, robootikaeksperdid, teadlased ja turundajad. AIRE kliendiks on Eesti tööstusettevõtted (seni 75 klienti), mille digitaliseerituse tase on piisav, et juurutada tehisintellekti lahendusi ja võtta kasutusele roboteid. AIRE toel ei tehta teadustööd, küll aga rakendatakse teadustulemusi tööstusesse ideede, tehnoloogiate ja lahenduste testimise ja valideerimise kaudu.

Eesti ülikoolid, sh Tehnikaülikool, on välja töötamas ühist koostööplatvormi ettevõtluskoostöö arendamiseks ka rohetehnoloogiate vallas. See peaks koondama kogu Eesti teadlaskonna kompetentsi rohetehnoloogiate vallas ning pakkuma tuge nii riigile rohepöörde läbiviimisel kui ka ettevõtetele nende töö- ja tootmisprotsesside rohelisemaks muutmisel.

Ettevõtluskoostöö protsesside arendamine

Analüüsime pidevalt, kuidas ettevõtluskoostöö protsessi ülikoolis süsteemsemaks muuta ning teadlasi ettevõtluskoostöös paremini toetada. Ettevõtlusosakond, ettevõtlusspetsialistid instituutides ja teadusosakond (eriti projekti kirjutamise üksus) teevad tihedat koostööd.

Ettevõtluskoostöö mahu suurendamiseks teeme jõupingutusi n-ö müügiprotsessi mõlemas otsas: ühel pool on teadlased, kellel on teadmus, tehnoloogia või leiutis, mida müüa, ning teisel pool on turg ja ettevõtted, kellele müüa. Loome süsteemid, mille kaudu jõuab ettevõtlusalane info teadlasteni ning vastupidi – et teadlastelt jõuaks info ettevõtlusosakonda, kui tekib mõte või võimalus teha mõne ettevõttega koostööd või tuua turule mõni teadussaavutus. Töötame selle nimel, et see suhtlus muutuks vastastikku usalduslikuks ja regulaarseks.

Otsime võimalusi, kuidas teadlasi ja ettevõtteid rohkem kokku viia. Ettevõtlusosakond korraldab ise suuremate ettevõtetega seminare ja kutsume neid laboreid külastama, samuti suuname teadlasi ja ettevõtlusspetsialiste ettevõttekülastustele, võrgustumisüritustele, ettevõtluskonverentsidele nii Eestis kui ka välismaal. Ettevõtjad on väga oodatud ülikooliga ühendust võtma: kõige lihtsam on kirjutada aadressile partner@taltech.ee.

Koostöö ülikooli ja ettevõtete vahel ei tähenda aga ainult ühist teadus- ja arendustegevust. Sageli saab koostöö alguse näiteks stipendiumidest üliõpilastele, praktikakohtadest, lõputööde teemadest, laboriteenustest; saab ka „vahetada“ inimesi ehk viia ajutiselt teadlasi ettevõttesse ja tuua tippspetsialiste ülikooli (sektoraalne mobiilsus); saata doktorandi või magistrandi osaliselt ettevõttesse tööle doktori- või magistritöö tegemise ajaks (tööstusdoktorantuur ja -magistrantuur); ettevõtete esindajad on kaasatud ka Tehnikaülikooli õppeprogrammide nõukodadesse.

Patentimine – rõhk kvaliteedil, aga suurendame ka kvantiteeti

Tugev patendiportfell tekitab ülikoolile võimaluse teenida tulevikus täiendavat tulu patentide müügist, litsentsimisest ja hargettevõtte osalusest.

Kvaliteetne patentimine on aluseks litsentsimisele ja hargettevõtetele. Oleme võtnud eesmärgiks rohkem patentida. Seetõttu tugevdasime 2021. aastal oluliselt ülikooli patentimise kompetentsi: ettevõtlusosakonnaga liitus tunnustatud patendivolinik. Võtsime kasutusele ka professionaalse patendiinfo andmebaasi Patsnap.

Intellektuaalomandi alase õiguskaitse teadmised ülikooli liikmeskonna hulgas on kriitilise tähtsusega kvaliteetse intellektuaalomandi portfelli loomisel ning hädavajalik edukaks tehnoloogiasiirdeks.

Meie eesmärk on jõuda 2025. aastal litsentsitulude osas vähemalt 50 000 euroni, see kataks ära patentimisega seotud jooksvad kulud. Targalt tegutsedes ja hea õnne korral on võimalik edaspidi kasvatada litsentsitulu miljonitesse. Selleks on vaja ühte-kahte täistabamust. USA ülikoolide statistika põhjal toovad ülikooli kaks edukaimat patenti sisse 80% litsentsitulust. Teadlastel on hea meeles pidada, et ülikooli litsentsituludest vähemalt 40% jagatakse autoritega. Litsentsimise juures on olulisem ülikooli tulust aga see, et anname tehnoloogiad ühiskonna kasutusse.

Harg- ja muud iduettevõtted

Vähesed teadusavastused on kohe litsentsimiseks valmis, enamasti vajavad tehnoloogiad edasiarendamist ja turul katsetamist. Uute tehnoloogiate ühiskonda viimiseks on hargettevõtte loomine (ingl k spin-off või spin-out) teinekord parim moodus, et teadmus ei jääks n-ö ülikooli riiulile seisma. Viimastel aastatel on tekkinud kuni üks hargettevõte aastas, muid iduettevõtteid on tekkinud tudengite ettevõtlusprogrammidest aastas mõned. Eesmärk on kasvatada asutatud iduettevõtete arv aastas vähemalt kümneni.

Selleks, et suurendada ülikoolist hargnevate teadusmahukate ettevõtete hulka, võtsime tööle tehnosiirde eksperdid, kellel on hargettevõtte alustamise kogemus ja võimekus konsulteerida teadlasi kommertsialiseerimisel. Töötame välja hargettevõtete asutamisega seotud dokumentide ja lepingute näidised. Pakume juriidilist tuge, nõustamist ja abi hargettevõtte asutamisel, hargettevõtte meeskonna moodustamisel ning ülikooli huvide esindamisel hargettevõtete juures. Kõige olulisem algatus on aga TalTech DeepEST arenguprogramm teadlastele, mida plaanime korraldada igal sügisel. Kolmekuulise programmi eesmärk on soodustada ülikoolist võrsuvate uute süvatehnoloogiliste ettevõtete sündi ning aidata neil kiiremini jõuda turu- ja investorvalmiduseni. 2021. aasta sügisel toimunud programmis avanes 20 meeskonnal võimalus osaleda praktilistel koolitustel oma ala tippspetsialistidelt ning saada nõu ja tagasisidet nii mentoritelt kui ka investoritelt.

Paljud ülikoolid on kasutanud teadusavastuste tehnoloogilise valmiduse taseme tõstmiseks ja kommertsialiseerimiseks ülikoolisisest rahastust. Oleme TalTechis võtnud grandiprogrammi algatamisel eeskuju EuroTeQi projekti partneritelt. Näiteks Lausanne’is paiknev tuntud tehnikaülikool EPFL on alates 2005. aastast andnud 148 meeskonnale toetusi, mille tulemusena on tekkinud üle 100 iduettevõtte. 2014. aastal algatas Taani Tehnikaülikool sarnase grandiprogrammi, kus antakse aastas ca 50 granti ja tekkinud on kümneid hargettevõtteid.

2022. aastal käivitame sarnase ülikoolisisese toetusmeetme teadustöö baasil tekkinud rakenduslike ideede edasiarendamiseks Tallinna Tehnikaülikoolis. Grantide eesmärk on soodustada olemasolevate teadustulemuste edasiarendamist moel, mis viiks väljatöötatud lahenduse kasutuselevõtuni ja positiivse mõjuni ühiskonnas. Parimad toetatud projektid jõuavad tulevikus hargettevõtte loomise, litsentsilepingu sõlmimise või intellektuaalomandi müügini. Arendusgrante on kahte tüüpi: stardigrant suurusega 10 000 eurot ja kommertsialiseerimisgrant kuni 75 000 eurot. Toetusmeetme esimesel aastal on nendeks toetusteks eelarves 300 000 eurot.

Lisaks oleme koos Tartu Ülikooli ja teadusparkidega asunud looma tervisetehnoloogiate teaduskiirendit, kus pakume 15 alustavale meeskonnale mentorlustuge ja äriarenduse nõustamist, aga samuti katame prototüüpimise kulud ligi 20 000 euro ulatuses.

Ettevõtlikkuse toetamine ülikoolis läbivalt

Ettevõtlikkuse väärtustamine loob avatud ja positiivse fooni tegelemaks ettevõtlusega ja olemaks ettevõtlik ning seda nii teadlaste, tudengite kui töötajate seas. Meie ettevõtlike teadlaste esiletoomiseks oleme alustanud „Kuula teadlast“ taskuhäälingut. Innovatsioonikeskuses Mektory on ruumid ja prototüüpimise laborid, mida nii tudengid kui teadlased saavad tasuta kasutada.

Lisaks hargettevõtete tekke toetamisele on väga oluline tudengite ettevõtlikkuse arendamine ja toetamine. Kõige rohkem ettevõtteid loovad arusaadavalt ka maailma tippülikoolides mitte ülikoolide töötajad, vaid tudengid ja vilistlased. Näiteks MIT on hinnanud, et vilistlased loovad igal aastal sadu firmasid, kokku on MIT vilistlased loonud vähemalt 30 000 ettevõtet kogukäibega 1,9 triljonit dollarit.

Pean väga oluliseks, et TalTechis on kõigile tudengitele võimaldatud ettevõtlusõpe. Kui küsisin ETH Zürichi tehnoloogiasiirde üksuse endiselt töötajalt, mis on nende edu saladus – alates 1996. aastast on sealt tulnud umbes 500 iduettevõtet –, siis ütles ta, et kõige olulisem on olnud aastaid tagasi sisse viidud ettevõtlusõpe. Ettevõtlusosakond on toetanud ettevõtlusõppe arendamist ja teeb seda ka edaspidi. Ühe tulemusena on majandusteaduskond koostöös Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooniga loonud Eestis esmakordse era- ja riskikapitali õppeaine. Oleme aktiivselt jätkamas tudengitele suunatud ettevõtlusprogrammiga STARTERtallinn ja korraldame häkatone.

Lõpetuseks tsiteerin veel kord meie arengukava: „Ettevõtlikud lõpetajad panustavad Eesti majanduse nutikaks ning jätkusuutlikuks muutmisse.“ Eesti majanduse mootor saab Tehnikaülikool olla eelkõige läbi oma lõpetajate, andes neile kvaliteetse tehnika- ja majandushariduse ning ettevõtliku ellusuhtumise.