Õppeprorektorina vaatan ülikooli haridustsüklit kui tervikut, fookuses on tegevused, mis on suunatud nii tulevastele tudengitele enne ülikooli astumist, tudengitele ülikooli ajal kui ka vilistlastele ja teistele huvigruppidele pärast ülikooli.

Et saada motiveeritud üliõpilasi, suuname tähelepanu gümnaasiumiõpilastele. Avatud ülikooli kaudu pakume oma fookuskoolidele järjest rohkem valikaineid, mille kaudu tutvustame gümnasistidele ühtlasi ülikooli õppekavasid. Hea näide on Pärnu Koidula Gümnaasium, mille lõpetajatest igal aastal 40–50% astub TalTechi. Teine näide: meie õppejõud ja teadlased juhendavad üle Eesti gümnaasiumiõpilaste uurimistöid, sellist koostööd plaanime laiendada. Peame aktiivselt kaasa lööma ka aastal 2023 avatava Mustamäe riigigümnaasiumi õppetöös, seal alustab õpet kümme paralleelklassi, loodetavasti Tehnikaülikooli valdkondadele spetsialiseeruvalt. Kuigi abituuriumi jõuavad järjest arvukamad põlvkonnad, on teadmised reaalainetes üha langemas: viie aastaga on jäänud 20% vähemaks neid, kes sooritavad laia matemaatika vähemalt 50 punktile. Lisaks ei konkureeri me parimate üliõpilaste pärast ainult teiste Eesti ülikoolidega, konkurents on muutunud rahvusvaheliseks.

Tehnikaülikooli vilistlased on tööturul äärmiselt kõrgelt hinnatud, neid ootavad atraktiivsed ja tasuvad töökohad. Kuid ülikooli kõrge taseme näitajana on järjest tähtsam see, kuidas me siin tudengeid õpetame, kui üliõpilassõbraliku keskkonna luua suudame. Tugevates ülikoolides, kellega end võrdleme, on ennekuulmatu, et keegi asub õpetama ja on kohe vastutav õppejõud. Nüüd on meil välja töötatud ja pidevas arenduses õppejõu meistriklass, mille raames käsitletakse mitmesuguseid õpetamisega seotud aspekte. Meistriklass on suunatud nii alustavatele kui ka juba kogenud õppejõududele. Õppejõu jaoks peab saama oluliseks see, kuidas ta õpetab, kuidas õppeaine ja -materjalid üles ehitab. Eraldi tähelepanu peab pöörama sellele, kuidas ta suudab kaasata üliõpilasi, panna neid meeskonnatööd tegema. Eelmise aasta lõpus lõime teaduskondadesse didaktikakeskused, et edaspidi oleks võimalik õpetamises paremaks saada „kõrvaltoas“ ja oma heade kolleegide kaasabil. Lähiajal asuvad didaktikakeskused pakkuma laiemalt teaduskondade vajadustest lähtuvaid regulaarseid koolitusi.

Seni on aga olnud mureks, et head õpetamist ei väärtustata. Õppetöö head läbiviimist pole peetud võrdseks hea teadlasetööga ja seni oli ka karjäärimudelis tugevalt õpetamisele pühendunud õppejõududel lagi ees. Selle muutmiseks lõime õpperaja kaasprofessori ametikoha, mille täitja on õppevaldkonna tippude tipp: kõrgelt hinnatud ja tuntud nii üliõpilaste, kolleegide kui ka oma eriala ekspertide poolt, alati oodatud esineja, tuntud kõneisik ja täiendkoolituste läbiviija. Ta juhendab nii kvaliteedis kui kvantiteedis eeskätt I ja II astme lõputöid ning on edukalt juhendanud vähemalt ühe doktoritöö.

Lisaks silmapaistvale personaalsele õppetegevusele on õpperaja kaasprofessorile ootus, et ta panustab õppevaldkonna arengusse näiteks läbi oma teaduskonna didaktikakeskuste, programmijuhina ja ka ülikoolis tervikuna. Just õpperaja kaasprofessorid peavad kujundama Tehnikaülikooli õppe kuvandi. Esimesed kaheksa õpperaja kaasprofessorit kinnitati veebruarikuu senatis, jaanipäevaks võiks lisanduda veel kolm-neli kaasprofessorit.

Üsna levinud on eksiarvamus, et ülikooli eelarves on õpperaha ca kümnendik, järelikult õpetamise eest palka ei saa ning ehk polegi mõtet ka enda õpetamismeisterlikkust arendada. Tegelikult on õpperaha osakaal eelarves üle 50%, aga finantseeskirjaga on kokku lepitud, et üldised ülalpidamiskulud – elekter, küte, ventilatsioon – ning haldus- ja tugistruktuuri kulud tulevad valdavalt õpperahadest.

Üks võimalus, et õpetamise tasustamine paremini välja paistaks ja õpetamise raha otse pangakontole jõuaks, on käituda nagu mitmed ülikoolid ka teevad – tõsta teadusprojektide üldkululõivu ligi 50%-le, et selle eest ülikooli keskkonda ülal pidada. Meil on see praegu ca 15%. Selline muudatus oleks ilmselt ekstreemne, kuid sama ekstreemne on fakt, et hetkel on õppetegevuse raha osakaal üldfondis üle 80%. Minu soov on, et üldfondis jagunevad õppe- ja teadustegevuse tulud võrdselt ning seal peab suurenema ka ettevõtlustulude osakaal. Alternatiiv on anda teaduskondadele õigus projektidelt enda kulude katteks suuremat üldkululõivu küsida.

Ülikooli arengukavas on üks eesmärk pakkuda meie üliõpilastele teaduspõhist õpet. Meie võrdlusülikoolides on vastutav õppejõud tihti tippteadlane, kes viib ise läbi ka suures ulatuses õppetööd, sh harjutustunnid ja praktikumid. Doktorandid on pigem toetav taustajõud, aidates ette valmistada slaide, parandada kontrolltöid, projektitöid, konsulteerida tudengeid. Praegu käib ka meil arutelu, kuidas suurendada tippteadlaste ja doktorikraadiga õppejõudude panust õppetöösse.

Õppeprorektorina toetan kindlasti sellist varianti, kus doktorikraadiga vastutaval õppejõul on õppeaines kandev roll ning meie tippteadlased on üliõpilastele nähtavad alates bakalaureuseõppe esimesest semestrist. Sama meelt on teadusprorektor Maarja Kruusmaa. Nähes oma ala tippe juba õpingute ajal, on suurem tõenäosus, et üliõpilased astuvad magistrantuuri, sealt edasi doktorantuuri ja jätkavad oma karjääri ülikoolis õpetades või teadust tehes. Doktorikraadiga õppejõudude õppetöös osalemise olulisust tõsteti esile ka institutsionaalse akrediteerimise raportis.

Kurdetakse akadeemiliste töötajate suurt töökoormust. Seda saab vähendada läbimõeldud ja targalt ettevalmistatud õppetööga. Traditsioonilist loengut, et lähed ja räägid 90 minutit, polegi alati vaja teha. Näiteks on ülikoolis loodud kõik võimalused, et õppejõud saaksid nn baasloengud ette salvestada ja rohkem kasutusele võtta nn pööratud klassiruumi meetodit, kus kogunetakse praktikumideks ja harjutustundideks ning loengute kuulamine jääb üliõpilase iseseisvaks kodutööks. Eesrindlikumad sellist õppetöö ülesehitust juba kasutavad.

Olen kindel, et ka peale pandeemia lõppu ei naase me sellise loenguformaadi juurde, kus õppejõud peab üksi tundide kaupa monoloogi. Võimalik, et juba lähiajal on Tehnikaülikooli tunniplaanis kontaktõpe esmaspäevast neljapäevani, reedel on aga iseseisva töö, distantsõppe vms päev. Linnaku täidavad aga sellel ajal nt koostöökoolidest pärit abituriendid, kes kuulavad loenguid ja uudistavad laboratooriumides.

Valdkondadevahelise koostöö soodustamiseks oleme loonud õppearendusfondi. See fond saab lõhkuda ka nähtamatuid seinu struktuuriüksuste vahel, mis kahetsusväärselt ikka veel esinevad. Fondist toetame mõtteid, mis muudavad meid valdkondi sidudes ühtsemaks ülikooliks. Märtsi lõpuks jagame õppearendusfondist projektidele pool miljonit eurot. Esimesse taotlusvooru esitati 17 väga erinevat ja interdistsiplinaarset projekti, otsustamine saab olema äärmiselt keeruline. Teine voor lõpeb märtsi keskel ning uusi projekte ootame sügisel.

Tehnikaülikool soovib tõsta lõpetamise tõhusust. Me oleme järjekindlalt õppekavadel vastuvõtu lävendit kergitanud, et võtta õppima ainult need, kelle puhul usume, et nad on võimelised ka lõpetama. Pöörame senisest enam tähelepanu üliõpilaskesksele lähenemisele, et üliõpilased võtaksid vastutuse oma õpingute eest ja oleksid aktiivsed partnerid õppeprotsessis. Näiteks toetame tänavu kokku 100 000 euroga õppejõude, kes arendavad probleem- ja projektõpet.

Tehnikaülikooli viimasest õppekavade reformist on möödas mitu aastat. Maailm areneb väga kiiresti ja meeldib see või ei meeldi, konkurentsis püsimiseks peavad ka õppekavad pidevalt arenema. Bakalaureuseõppes laob tudeng alusmüüri, õpib õppima, omandama teadmisi muutuvast maailmast. Seetõttu peavad bakalareusekavad olema laiapõhjalisemad ja siin näen, et kavade arv võiks väheneda. Magistriõppes valitakse kitsam spetsialiseerumine, kuid paljud erialased teadmised aeguvad kiiresti muutuvas maailmas 3–5 aastaga. Üha vajalikumaks muutub erialaste teadmiste täiendamine kogu eluaja jooksul, lahendus võiks peituda mikrokraadides ehk õpiampsudes. Seetõttu käivitasime ka meie eelmise aasta sügisel esimesed mikrokraadikavad.

Tallinna Tehnikaülikooli õppetulude maht oli 56 miljonit eurot, arengukava perioodi lõpuks ehk 2025. aastaks on sihiks seatud 70 miljonit. Et siht täituks, tuleb riigieelarve strateegiasse juba sel aastal sisse kirjutada 15-protsendine kõrghariduse tegevustoetuse tõus igal järgneval viiel aastal ning selle nimel käivad meil tihedad läbirääkimised poliitikutega.

Selle aasta sügisel avanevad täiendavad EL-i struktuurifondid, kust Eesti taotleb rahastust inseneriakadeemiale. Rahastuse tase on küll kokku leppimata, aga vähemalt 10 miljonit eurot lubaks tuua rohkem andekaid noori inseneeriasse ja tagada õppejõududele konkurentsivõimeline rahastus. Praegu käib selle plaani sisustamine tihedas koostöös erasektori ja erialaliitudega. Jätkuma peaks ka IT Akadeemia rahastus, lisaks taotleb ülikool täiendavaid vahendeid teistest struktuuritoetustega seotud fondidest, näiteks Õiglase Ülemineku Fond jt.

Alates 2023. aastast ei ole välisüliõpilaste osakaal enam Eesti ülikoolide tulemusrahastuse komponent. Seni oleme välisüliõpilaste õpetamise eest saanud riigilt igal aastal ligi miljon eurot, järgmisest aastast enam mitte. Välisüliõpilaste tulemusrahastuse komponent asendatakse haridusalasest tegevusest saadava tulu suhtega kõrghariduse tegevustoetusesse. Teisisõnu: riik ei tähtsusta enam seda, kui palju õpib ülikoolis välistudengeid, vaid seda, kui palju eraraha suudab ülikool õppevaldkonnast koguda. Õppeteenustasu välisüliõpilastelt on siin üks peamisi komponente. Suure tõenäosusega toob see kaasa ingliskeelsete õppekavade arvu vähenemise. Jäävad Eesti tööturu jaoks äärmiselt vajalikud kavad või sellised, mis on atraktiivsed ja suudavad end ise majandada.

Rahvusvahelise õpikogemuse pakkumiseks soovime senisest enam lisada ka eestikeelsetesse õppekavadesse ingliskeelseid õppeaineid (seda tohib teha kuni 40% ulatuses). Sellega arendame üliõpilaste võimekust osaleda erialastes aruteludes ka ingliskeelses keeleruumis ja soodustame mobiilsust nii EuroTeQ-i kui ka Erasmuse partnerülikoolide vahel.

EuroteQ-i ülikoolides õpib kokku 115 000 tudengit. Konsortsiumi ambitsioon on, et 25% nendest oleks igal aastal mobiilsuses, mis tähendaks sadu külalisüliõpilasi meie õppeainetes, seda nii füüsiliselt kui ka virtuaalselt. Statistika näitab, et 5% nendest, kes tulevad vahetustudengina üheks semestriks, jäävad sihtriiki pikemalt elama. Kui meie mobiilsuse numbrid tulevikus mitmekordistuvad ja 5% reegel jääb kehtima, ei maksa karta ka ingliskeelsete tasemeõppeprogrammide vähenemise tõttu tekkivat auku tööturul. Peame läbi mõtlema, kuidas muutunud rahastustingimustes anda meie üliõpilastele väärt rahvusvaheline õpikogemus ja meelitada tugevate partnerülikoolide tudengeid meile õppima.

Viimastel aastatel on ülikoolis olnud mitmeid reforme ja see on meile kõigile olnud väga pingeline aeg. Aga akrediteerimise tulemusi vaadates võime tõdeda, et reformid on aidanud tagada kvaliteetse kõrghariduse pakkumise. Institutsionaalne akrediteerimine on ülikoolile kui eksam ja see sai sooritatud hindele viis pluss.

Mina aga rõõmustan lisaks kõigele selle üle, et mul on fantastiline tiim: õppedirektor Betra Leesment, nõunik Laura Mere ja avatud ülikooli juhataja Hanno Tomberg. Suur tänu teile, suur tänu kõigile, tänu kellele toimib meie õppevaldkond kõrgel tasemel.