Saatejuht Kristjan Hirmol olid külas TalTechi meresüsteemide instituudi direktor Rivo Uiboupin ja geoloogia instituudi direktor Olle Hints.

„Õppekava eesmärk on koolitada spetsialiste, kellel on laiad teadmised nii loodusteadustest, sealhulgas kliimast, ning samas ka tehnoloogiast ja tänapäeval äärmiselt vajalikest digi- ja andmetöötlusoskustest,” ütles Uiboupin loodusteaduskonna uue õppekava kohta.

Saatejuhil tekkis seepeale küsimus, et kas õppekava oma väga suure ja mitmekihilise teemade valiku tõttu liiga pealiskaudseks ei jää. „Eesmärk ongi anda lai baasharidus ning projektõppe ja praktikate kaudu keskenduda juba konkreetsetele suundadele, olgu need siis seotud geoloogia, mere, kliima või bioloogiaga. Ehk õpingute lõppstaadiumis saab keskenduda kõige huvitavamale erialale,” ütles Uiboupin.

Hints lisas, et õppekavas on integreeritud loodusteadused, inseneeria ja tehnoloogia praktilisse paketti ning inseneride koolitamise perspektiivis on magistriõpe bakalaureuseõppe loogiliseks jätkuks.

Kas ja kui palju loodusteaduskond ja geoloogia instituut oma olemuselt inseneeriast erinevad? Saates tõdeti, et mitte palju. „Praktilisi oskusi ja tehnoloogiat on päriselu probleemide lahendamisel vaja igas valdkonnas, olgu tegemist maapõue või merega. Palju on sarnast ka baasainete, nagu matemaatika, füüsika ja keemia, õppimisel. Neid aineid vajavad inseneeria ja loodusteadused täpselt ühtemoodi,” ütles Hints.

Millega aga tegeleb meresüsteemide instituut? „Tegeleme mere ja atmosfääri uuringutega, mida võib jagada alusuuringuteks ja rakendusuuringuteks, ning arendame välja operatiivseid seiresüsteeme ja prognoosmudeleid, millest tuntum on veetaseme prognoosisüsteem, mida läbi ilmateenistuse ka avalikkusele kuvatakse. Samamoodi ka jääolude seiresüsteem, mis põhineb suurandmetel ja satelliidipiltidel,” kirjeldas Uiboupin.

Tehnikaülikooli kõige „Maa-lähedasemale” õppekavale on oodatud kõik, kellel huvi nii looduse kui ka tehnoloogia vastu, kes ei karda välipraktikume merel ega mägedes ning tahavad kaasa lüüa nutikama ja rohelisema tuleviku ehitamisel.

Juhul kui antud õppekava valinud tudeng tunneb lisaks huvi ka IT-valdkonna või majanduse vastu, siis kuidas tehnikaülikooli teaduskondade vaheline elu ja integratsioon toimib? Kui suur osa on õppekavas vabaõppe moodulil?