Tiit Land, rektor | Foto: Heiki Laan

Miks meile rohepööre korda läheb? Vastus on lihtne: ülikooli üks rolle on tegeleda globaalsete väljakutsetega ning Tehnikaülikoolis on lai kompetents ja palju teadmisi, mida väljapoole jagada. Me ei hakka rohepöörde teemadega tegelema üleöö, meie teadlased on tegelenud nendega pikka aega. Näiteks uurib ja modelleerib akadeemik Tarmo Soomere lainetuse dünaamikat Eesti rannikuvetes ning selgitab kliimamuutuste mõjusid. Materjaliteadlane professor Maarja Grossberg oma uurimisrühmaga tegeleb uudsete keskkonnasõbralike materjalide väljatöötamisega päikesepaneelide jaoks. Professor Jarek Kurnitski uurib hoonete sisekliimat ja on sel teemal ühiskonnas igapäevane ekspert. Need on vaid mõned näited.

See, et rohepööre on ühtäkki muutunud kõige tähtsamaks tuleviku teemaks, ei ole juhus. Teadlased on pikka aega juhtinud tähelepanu kliimamuutustele ja nende mõjudele, vajadusele vähendada fossiilsete kütuste kasutamist ning võtta keskkonnasäästlikkuse teemasid tõsiselt. Julgen öelda, et probleemid, mille sügavust ei olnud poliitikud ja ühiskond piisavalt tähtsustanud, kuhjusid aja jooksul ning nüüd oleme jõudnud murdepunkti.

Uue tõuke andis Euroopa Komisjoni rohelepe, mis seab eesmärgiks muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks ning kaitsta keskkonda viisil, mis ei sea ohtu ühenduse majandust ega kahjusta ühiskonna erinevaid gruppe. Esimest korda on Euroopa Komisjon kavandanud roheleppe rahastamiseks märkimisväärseid vahendeid eelarveperioodis, samuti luuakse finantsvõimendus läbi investeerimisprogrammide ja soodsate laenude Euroopa Liidu pankadelt. Üks osa investeerimiskavast puudutab selliste piirkondade toetamist, mida muudatused kõige enam puudutavad, läbi õiglase ülemineku mehhanismi loomise. Aastatel 2021–2027 eraldab Euroopa Liit selleks 100 miljardit eurot. Eestis puudutab õiglase ülemineku protsess ennekõike Ida-Virumaad ja sealse süsihappegaasi-intensiivse majanduse ümberkorraldamist. Valitsus on otsustanud suunata õiglase ülemineku fondist 340 miljonit eurot Ida-Virumaale, suur osa sellest on mõeldud investeeringuteks ja uute töökohtade loomiseks, ennekõike innovaatilistes tööstusharudes.

Ida-Virumaa õiglane üleminek ja Tehnikaülikool

Mõnes mõttes on TalTechil kohustus osaleda Ida-Virumaa õiglase ülemineku protsessis – asub ju Kohtla-Järvel meie Virumaa Kolledž. Oleme koostanud visiooni ja konkreetse tegevuskava, et aidata ellu viia Ida-Virumaa arengupööret rohe- ja digikompetentside arendamise abil, ning tutvustanud seda mitmes ministeeriumis. Meie visioon näeb ette laiendada Virumaa Kolledži kompetentsi ning arendada välja regionaalne innovatsioonikeskus koos seda toetava hariduskeskkonnaga, mis annab tuge ettevõtete teadusvõimekuse kasvule.

Rohepöörde elluviimiseks on vaja kõigepealt investeerida inimestesse. Seetõttu kavandame toetada rohepööret läbi uute rahvusvaheliste ja regionaalsete õppekavade loomise. Plaanime luua ringmajanduse ja vastutustundliku ettevõtluse bakalaureuseõppekava, samuti arendame tööstuse ja elektri tarkvõrkude ning automatiseerimise ja robootika magistriõppekavasid.

Meie ambitsioonikas eesmärk on taastuvenergia ja vesinikutehnoloogiate kompetentse laiendades välja arendada Virumaa digi- ja rohetehnoloogiate innovatsioonikeskus (ViDRIK), mis peab andma tõuke kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Samuti soovime Kohtla-Järvele rajada süsinikdioksiidi kogumise ja rohetehnoloogiate piloot-õppetehase.

Tehnikaülikoooli eesmärk ei ole tuua õiglase ülemineku fondist koju võimalikult palju raha, vaid näidata eeskuju ja teha ära palju sisulisi tegevusi regiooni arengu jaoks. Ida-Virumaal kavandatavaid tegevusi saame arendada ja ellu viia vaid kogu ülikooli koostöös. Seega, investeerides ja arendades täiendavaid kompetentse Ida-Virumaal, viime ellu rohepööret kogu ülikoolis. (ViDRIKust loe rohkem siit.)

Kliimanutikas ja jätkusuutlik ülikool

Olles kinnitanud arengukavaga seotud üheks võtmenäitajaks kliimaneutraalsuse saavutamise aastaks 2035, soovime olla omamoodi katselaboriks Tallinnas ja Eestis, aidates kaasa roheleppe täitmisele nii Eesti kui ka Euroopa Liidu kontekstis. Meie eesmärk on üliambitsioonikas, kuid olles ainuke tehnika, (digi)tehnoloogiate ja majanduse koostoimet omav ülikool Eestis, peamegi olema eeskujuks ja teenäitajaks.

Olen veendunud, et tegemist on meie jaoks jõukohase eesmärgiga. Praeguseks on meil teada süsinikujalajälje energia komponent – kasvuhoonegaaside hulk inimese kohta. Jätkame andmete korje ja analüüsiga teiste oluliste komponentide jaoks. Järgmise aasta kevadeks fikseerime baastaseme ja vahe-eesmärgi aastaks 2025 ning koostame vastava tegevuskava. (Kliimanutikast ülikoolist loe siit.)

Jätkusuutlik ülikool tähendab enamat kui kliimaneutraalne ülikool. 2015. aastal vastu võetud ÜRO 17-st säästva arengu eesmärkidest seostuvad „vaid“ 8 keskkonna- ja energiateemadega, ülejäänud on seotud ühiskondlike, majanduse, tervise, hariduse valdkondadega. Ülikooli kontekstis tähendab see jätkusuutliku arengu põhimõtete arendamist horisontaalselt kõikides põhitegevuse valdkondades: õpe, teadus ja arendus, ühiskonna teenimine, samuti toetavates tegevustes: organisatsioonikultuur, füüsiline keskkond ja nutikad lahendused. Arengukava rakenduskavas võtame plaani jätkusuutliku arengu tegevuste defineerimise ja koostame tulemuste saavutamiseks tegevuskava.

Kokkuvõtteks võib öelda, et rohepöörde edukas toimumine eeldab hoiakute ja väärtushinnangute muutusi ühiskonnas. Ülikoolidel ja teadlastel on eriti tähtis roll anda ühiskonnale tõenduspõhiseid teadmisi ning samal ajal olla kriitiline ja tasakaalustav ekspert, et rohepöördes ei tõstaks pead rohepesu. Eesti ainsa tehnikaülikoolina on meil suisa kohustus olla rohepöördes teenäitajaks, miks mitte saada kliimanutika tulevikuülikooli etaloniks.

Artikkel ilmus ajakirjas Mente et Manu nr 1885 . Sirvi kogu numbrit siin.