TalTechi tootearenduse ja robootika eriala juurde jõuavad tudengid sageli väga erinevaid teid pidi. Näiteks Pärnu Sütevaka gümnaasiumi lõpetaja Anita Sermandi jaoks algas see üsna juhuslikult: inseneriteaduskonna erialade nimekirjas jäi talle silma huvitava nimega õppekava. Tagantjärele osutus see aga väga täpseks valikuks – tootearendus pakub temasugusele loovale inimesele võimalust mõelda, katsetada ja päriselt midagi paremaks muuta.

Mis eriala see on?

Tootearendust võib kohata igal sammul. Kõige lihtsamalt öeldes tähendab see seda, et ühe inimese probleemidele leitakse lahendusi teise inimese oskuste abil.

Tootearenduse ja robootika erialal õpitaksegi mõistma, kuidas need lahendused sünnivad. Keskne küsimus on: kuidas muuta olemasolevad asjad kasutajale paremaks?

Sageli algab kõik väga lihtsast tähelepanekust. Näiteks purgikaane avamine oli kunagi paljudele keeruline. Tootearendajad leidsid lahenduse ning tänaseks on olemas kaaned, mis avanevad märksa kergemini. Sama loogika kehtib ka keerukamate toodete puhul – alates igapäevastest esemetest kuni masinate ja tehnoloogiliste süsteemideni.

Eriala teeb eriliseks see, et see ühendab loovuse ja inseneeria. Siin kohtuvad ideed, arvutused ja praktilised lahendused.

Kolmandal õppeaastal saab valida õppesuuna, millest mõlema fookus on, kuidas ideest saab toimiv lahendus:

• tootearendus ja tootmistehnika või 
• robootika (sh tehisintellekt). 

Kellele see eriala sobib?

Tootearendus ei ole „tükitöö“. See eeldab mitmekülgseid oskusi ja mõtteviise.

See eriala sobib hästi neile, kellel on:

• loov mõtlemine ja julgus ideid pakkuda;
• huvi tehnoloogia ja leiutamise vastu; 
• soov asju teisiti teha ja paremaks muuta; 
• valmisolek iseseisvalt õppida ja katsetada.

Kasuks tuleb soov mõista, kuidas asjad toimivad ja töötavad. Näiteks kui lapsepõlves meeldis asju lahti võtta ja kokku panna, siis see on just sedasorti huvi asjade toimimist mõista.

Oluline on ka koostööoskus. Hea toode sünnib meeskonnatöös: üks pakub idee, teine arendab kontseptsiooni, kolmas teeb vajalikud arvutused ja neljas kujundab lõpliku lahenduse. Tugev tulemus sünnib erinevate oskuste ja vaatenurkade ühendamisel.

Õpingute ülesehitus: samm-sammult spetsialistiks

Esimesel aastal luuakse tugev vundament. Õpitakse matemaatikat, füüsikat ja kujutavat geomeetriat, mis arendavad ruumilist mõtlemist ja süsteemset lähenemist. Lisaks omandatakse üldpädevusi, nagu suhtlemisoskus, eetika ja majanduslik mõtlemine, ning saadakse esmased infotehnoloogia teadmised.

Õpingute teisel aastal muutub sisu praktilisemaks. Tudeng õpib kasutama matemaatikat ja füüsikat päris probleemide lahendamisel ning saab kogemuse ettevõtetes praktikal, kus inseneeria on igapäevatöö osa.

Kolmandal aastal keskendutakse erialaainetele ja projektidele. Tudengid lahendavad juba päris arendusülesandeid ning kirjutavad lõputöö. Selleks ajaks on nad võimelised töötama tootearenduse või robootika valdkonnas iseseisvalt ja professionaalselt. 

Õppekava on üles ehitatud nii, et see ühendab loovuse ja reaalteadused. Sermandi ütleb ülikoolis õppimise kohta seda, et iga järgmine semester läheb aina huvitavamaks. Seda eelkõige seetõttu, et järjest enam hakatakse õppima ja uurima reaalseid päriselulisi teemasid. Tema kõige lemmikumad ongi just need ained ja praktikumid, kus saab teoreetilsi teadmisi ise katsetada ja proovida. 

Kui praktiline see eriala on?

Ülikoolielu ei piirdu ainult auditooriumiga, tootearenduse ja robootika õpe on tugevalt seotud päriseluga. Juba õpingute käigus lahendatakse praktilisi ülesandeid ning töötatakse projektidega, mis sarnanevad päris tööelule. 

"Ülikool on nagu tavaline kool - õppimine ja kodutööd, eksamid ja praktikumid, aga muidugi on TalTechis imeline tudengielu ja õppimise vahel on palju muud lahedat ja toredat teha," kirjeldab Sermandi ülikoolielu. Lisaks kohustuslikele ainetele on võimalik osaleda ka tudengiprojektides, nagu suurt edu saavutanud Tudengivormel, Solaride ja Robotiklubi. Need organisatsioonid annavad võimaluse katsetada ideid, töötada kaasaegse tehnoloogiaga ja õppida töövõtteid, mida kasutatakse päris inseneritöös.

Näiteks Inseneride Üliõpilaskogus (INSÜK) tegutsemine on Sermandile andnud väärtusliku kogemuse projektide korraldamisel ja meeskonnatöös. Sealne tegevus arendab suhtlemisoskust ja loob kontakte, millest võib kasu olla ka tulevases karjäääris.

Mida tasub enne kandideerimist teada?

Tootearendus on valdkond, kus on vaja väga erinevaid inimesi.

Siin on kohta:
•    ideede genereerijatele;
•    analüütilistele mõtlejatele;
•    katsetajatele ja lahenduste otsijatele;
•    ja neile, kes julgevad kahelda ja küsimusi esitada. 

"Kuna ülikoolis ei ole midagi kohustuslikku ja inimesi ei sunnita siin käima, siis värsked tudengid ei oska vahel oma aega planeerida ja jätavad asjad viimasele minutile," tutvustab Sermandi ülikooli sisseelamise raskemat poolt. Samas ütleb ta, et kui oma asjad õigeaegselt ära teha, siis on ülikool pigem lihtne. Oluline on valmisolek ennast arendada ja oma tugevused üles leida. 

Kui tootearendus ja robootika tundub põnev, kuid otsus pole veel kindel, tasub tulla tudengivarjuks. See on hea võimalus kogeda ülikooli päriselt ja saada vastused oma küsimustele.

Tootearendus ja robootika on eriala, kus igav ei hakka. See on valik neile, kes tahavad märgata probleeme ja luua lahendusi. Mõne aasta pärast võivad need samad lahendused jõuda inimeste igapäevaellu – ükskõik kus maailma otsas.