Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetusega projekti „Väikelaevaehituse kompetentsikeskus – väliste konstruktsioonielementide mõju analüüs veesõidukite meresõiduomadustele, teadmuse ja teabe siirdamine“ raames toimund ürituse avapäeval pühenduti rohepöördega seotud kestlikkusaruande teemadele. Tutvustati uusi nõudmisi meretehnika kompetentsile, mis on suuresti seotud uute tehnoloogiate arenguga.

Eesti esimese meretehnika magistrikava loojad rääkisid kava saamisloost ja ülesehitusest. Rühmatöös analüüsiti tööstuses vajalikke pädevusi, mida magistriõppe lõpetanu võiks omada. Kambatöö käigus kaardistati Eesti tööstuse ootusi ülikooli lõpetanutele ning seda kõrvutati varem Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis (MIT) ja Belfasti ülikoolis (QUB) läbiviidud uuringutega. Selgus, et riikide võrdluses hinnatakse Eestis nn. pehmeid oskusi madalamalt – isiklikke hoiakuid, eetikat, suhtlemis- või meeskonnatööoskusi. Seevastu väärtustatakse siin tootmise- ja juhtimisalaseid teadmisi oluliselt kõrgemalt kui USA-s või Iirimaal.

Sadamaalal tutvustati ERF toetusel läbiviidava TalTech ja AS Baltic Workboats koostööprojekti „Laevade eelseadistatud autonoomsete avaveekatsete tehnoloogia arendamine“ raames arendatud juhttorni, mis annab laevale situatsiooniteadlikkuse, võimaldades tuvastada liikuvad ja liikumatud ohud laeva teekonnal. Ümbritseva olukorra tajumise ja sellele reageerimise võime lubab laeval iseseisvalt sooritada käigukatseid merel. 

25. augustil Erasmus+ projekti SHIPMARTECH levitusüritusel andsid projektijuht Tõnis Tõns ning õppejõud Mihhail Afanasjev ja Mikloš Lakatoš ülevaate projektist ning selle käigus edasi arendatud või valminud meretehnika magistritaseme ainekursustest. Ruumis olid üleval kursusi tutvustavad posterid. Rahvusvahelises paneeldiskussioonis osalenud Aalto ülikooli, Norra Tehnikaülikooli, Klaipeda Ülikooli ja TalTechi professorid võrdlesid Balti- ja Põhjamaade meretehnika ainekavu ning arutlesid õppevaldkonna arengute üle Euroopas. Diskuteeriti teemal, kas magistritaseme haridus peaks muutuma kitsamaks või laiemaks. Lisaks arutleti, kuidas tagavad ülikoolid oma magistrikavade vastavuse riigi tööstuse vajadustele ning kui tihti seda hinnatakse. Kõik osalejad olid ühel meelel, et uus magistriprogramm meretehnikas on oluline samm Eesti jaoks – meretööstus on Eesti majanduse oluline osa ning see aitab koolitada tulevikuspetsialiste. Päev lõppes rühmatööga, mille eesmärgiks oli saada ideid pikaajalisteks meretehnika tudengiprojektideks, mis annaksid võimalusi üliõpilaste paremaks motiveerimiseks ja kaasamiseks. 

TalTech ja meretööstuse liit tänavad esinejaid ja osalejaid!