Kui õpid inseneriks, siis üksluiseid ja rutiinseid tööpäevi sul tulevikus ei ole. Just nii kinnitab Mattias, kes kevadel lõpetas magistriõppes mehhatroonika eriala – ja seda cum laude! 

Kuidas jõudsid Tallinna Tehnikaülikooli ja mehhatroonika erialani?

Teadsin juba varakult, et tahan saada inseneriks – tänu suguvõsale on tehnikateadus ja inseneriamet saatnud mind kogu elu. Mind huvitasid mitmed valdkonnad, nii et konkreetse eriala valimine oli üsna keeruline. Ning mehhatroonika eriala valisin tegelikult päris viimasel minutil. 

Algselt plaanisin dokumendid esitada teedeehitusse, kuid enne SAIS-is avalduse esitamist uurisin siiski ka teisi võimalusi. Siis mõjuski väga kutsuvalt hoopis mehhatroonika oma lubadusega integreerida erinevad suured valdkonnad – mehhaanika, elekter, programmeerimine ja automaatika – üheks tervikuks. 

Millal asusid oma erialal tööle?

Erialasele tööle läksin bakalaureuseõppe teise aasta lõpus. Covid oli just vaibunud ja väga keeruline oli praktikakohta leida. Samal aastal korraldas Milrem esmakordselt oma suvekooli ning konkursi alusel õnnestus mul kindlustada endale koht. Koos kahe teise ägeda praktikandiga ehitasime kuu ajaga valmis töötava prototüübi, millega sai „köie otsas jalutada“ Milremi 1,5 tonnist robotit. 

Peale bakalaureuseõppe lõpetamist läksin Milremisse tagasi – nüüd juba tööle. Toimetasin seal terve magistriõppes õppimise aja. Tõsi, õpingute ning töö sidumine on kohati keeruline ning vajab lisapingutust, aga tagasi vaadates on pingutus kõike seda väärt. 
Erialane töö võimaldab magistrikraadi näha uue pilguga ning aitab koolis pakutava teooria koheselt praktikasse rakendada. Lisaks täiendavad teooria ja praktika üksteist ning avavad uusi teid – näiteks võimaldavad siduda oma lõputöö tööalaste tegevuste ning eesmärkidega.

Millises valdkonnas ja kus praegu töötad?

Ikka Milremis, aga olen edasi liikunud mehhatroonikast süsteemiinseneeria osakonda. See tegeleb erinevate inseneeriavaldkondade rakendamisega keerukate ja mitmetahuliste süsteemide kavandamise, kujundamise ja realiseerimise eesmärgil. 

Süsteemiinsenerina ei ole ükski päev samasugune. Ma ei oska ette kujutada ühtegi teist töökohta, kus samal päeval läheb tarvis nii programmeerimist kui ka mehhaanikateadmisi. See valdkond võimaldab mul rakendada ülikoolis omandatud mehhatroonika-alaseid oskusi täiesti uuest, lausa unikaalsest aspektist. 

Mis su õpingute juures oli eriti meeldejääv?

Kooliaja üks meeldejäävamaid tunde toimus virtuaalselt Tšehhis – võtsin EuroTeQ’i kaudu Tšehhi Tehnikaülikoolis Prahas teraskonstruktsioonide aine. Ma olin ainuke välistudeng, kes liitus videosilla vahendusel, seetõttu eeldasin, et osaliselt jääb mul praktiline pool ilmselt tegemata. Aga ei jäänud! Peale loengut ütles professor: „Dont worry! I will take you to the lab!“, tassis mind Teamsi vahendusel laborisse ja andis tõmbeteimi katsel esimese rea koha. Saingi ilma kodust lahkumata, aga siiski tuhande kilomeetri kaugusel, terase voolavuspiiri leida!

Minu kooliõpingute lahutamatu osa oli ka tudengiaktivism. TalTechis leidub pea igale üliõpilasele just talle sobiv klubi või organisatsioon. Minul kogunes neid õpingute käigus lausa neli. Kõige meeldejäävamaks osutusid Filmiklubi ning üliõpilasesindus, kus sain tegeleda nii fotograafia, projektijuhtimise kui ka filmimaagiaga. 

Ilma tudengiaktivismita poleks ma näiteks kunagi saanud filmida Tanel Padarit allveelaevas, olla öölaulupeo operaator, mis jõudis ETV2 ekraanile või pildistada üles rektori ametlik ossikükk.

Mida soovitad praegustele sisseastujatele?

Inseneeriat ei pea kartma – see on kõigile, kes on uudishimulikud ja töökad. Kõik ülejäänud tuleb aja ning kogemustega. Õnneks on ülikoolis selleks mitmeid võimalusi, näiteks üle-euroopaline EuroTeQ programm või projektiained instituudis. Mulle endale meeldis TalTechi juures just praktilisus ja uuenduslikkus. Peamiselt seetõttu minu ülikooli valik nii lihtne oligi. 

Kindlasti soovitan osa võtta ka eelnädalast ja käia erinevatel tutvumisõhtutel, mis esimestel nädalatel toimuvad ülikooli igas nurgas – see on ideaalne hüppelaud ülikooliellu. Minu tudengielu hakkas pihta juba enne esimest loengut ning praktiliselt eelnädala lõpuks olin  leidnud endale sooja koha tudengimajas. Aktivism ja klubid on väga tugev osa meie ülikoolist – seda peegeldab ka meeletu hulk organisatsioone ja üritusi. Enne ülikooli ei osanud ma end ette kujutada üheski organisatsioonis tegutsemas, aga olen väga õnnelik selle üle, et eksisin.  

Tööturg ootab teid!

Suurt vajadust elektrotehnika ja mehhatroonika spetsialistide järele Eestis on prognoosinud ja ka näidanud nii erinevate tööstussektorite, tööandjate kui ka kõrghariduse uuringud. Senisest enam on esile kerkinud vajadus parendada elektri- ja mehhatroonikainseneride väljaõpet, et toetada Eesti majanduses ja tööturul toimuvaid muutusi. Seetõttu on ka TalTech senist ingliskeelset mehhatroonika õppekava täiustanud ja muutnud – järgmise õppeaasta sügisest alustab Tallinna Tehnikaülikoolis uus, eestikeelne õppekava nimega Elektrotehnika ja mehhatroonika. Õppekava erialane spetsiifika pakub huvi Eestis, aga ka rahvusvahelisel turul tegutsevatele elektri- ja mehhatroonika ettevõtetele.